M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
majas oli nüüd surmavaikus ja seepärast ei võinud lesk sellest teada saada. Noh, tüki aja
pärast
kuulsin ma kella eemal linnas löövat: pim-pam, pim-pam, kaksteist. Siis oli kõik jälle vaikne,
veel vaiksem kui enne. Äkki kuulsin oksa naksatust all pimedas puude vahel; keegi liikus
seal.
Ma istusin tasa ja kuulatasin. Ja otsekohe kuulsin alt tasast kassi näugumist. Oli see aga õnn!
Ma näugusin vastu nii tasa kui sain, siis kustutasin tule ja ronisin aknast välja kuurikatusele.
Siis libisesin maha ning roomasin puude all edasi, ja muidugi ootas mind seal Tom Sawyer.
2. PEATÜKK
Läksime kikivarbail mööda puudevahelist rada lese aia tagumise osa poole, kummardudes, et
oksad ei kratsiks me nägusid. Kui me köögist mööda läksime, kõmistasin vastu puujuurt,
kukkusin ja tegin veidi kära. Kükitasime maha ja olime tasa. Miss Watsoni suur neeger Jim
istus
köögiuksel; nägime teda üsna selgesti, sest ta selja tagant paistis valgust. Ta tõusis püsti ja