2. Olukorra analüüs Herzbergi kahe-teguri mudel: Inimese alalhoiu ja hooldamisega seotud tegurid – on seotud töökeskkonnaga. Need tegurid ei ole küll otseselt motiveerivad, kuid nende puudumisel muutuvad töötajad rahulolematuks (töötasu, töötingimused, tööohutus, firma poliitikad, juhtimise kvaliteet, suhted kaaslastega). Hooldavad tegurid on seotud töö väliskeskkonnaga. Töötasud on muutunud. Palka hakati maksma kindla kuupalgana, mis annab eelnevast väiksema kuutasu. See aga ei motiveeri pingutama. Suurem osa esialgsetest töökaaslastest on lahkunud ja nende asemele on tulnud noored venelannad. Nendega aga Mairi ei lävi hästi, teda häirib venekeelne suhtlemine ning vali muusika, mida kuulatakse. Kõik see viib Mairi motivatsioonitaseme alla. Motiveerivad tegurid – on ametikesksed. Need tegurid on motivatsiooni aluseks ning
Eelmisel kuul välja makstud palgalt deklareeritakse ja tasutakse maksud järgmise kuu 10. kuupäevaks. Tähtajaks tasumata maksusummadelt arvestab maksu- ja tolliamet intressi 0,06% päevas. MAKSUDE ARVUTAMINE Arvutused põhinevad 2006. aastal kehtivatel andmetel. Järgnevalt näide, kuidas ja kui palju peab tööandja töötaja palgast makse arvestama ja kinni pi- dama. Töötaja saab kuupalgana oma pangaarvele 10 000 krooni (netopalk). Sellisel juhul on tema brutopalk 13 011 krooni. Töötaja töötuskindlustusmakse Töötaja töötuskindlustusmakse suurus on täna 1% brutopalgast. Meie näite puhul on see 13 011 × 0,01 = 130 krooni. Vastavalt töötuskindlustusmakse seaduse §-le 41 võib töötaja töötuskindlustusmakse määr muutuda 0,5–2%. Makse määra järgmiseks aastaks määrab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 1. detsembriks.
1 Mis on palk? Palk on tasu tehtud töö eest. Üldiselt makstakse palka siis, kui töö on tehtud, kuigi on levinud palga osaline ettemaksmine (nn. avanss) Palgal on kaks vormi:AJAPALK JA TÜKIPALK Nende eritamise aluseks on see, kas me mõõdame töökogust ajas või töökogust lõpp-produktina (tükkides, kilogrammides, meetrites jne.) 1.Ajapalga korral kujuneb töötasu faktiliselt töötatud aja eest tunni-, päeva- või kuupalgana. Seda töötasu vormi kasutatakse neil juhtudel, kus pole võimalik või otstarbekas tootlusnorme rakendada või kus eelkõige on vaja stimuleerida töö kvaliteeti. Kuid on ka niisuguseid tootmislõike, kus töölise tootlus ei olene tema individuaalsetest võimetest vaid tehnoloogilise protsessi käigust. Nii makstakse ajatöötasu valvuritele, laohoidjatele, raamatupidajatele, ametnikele, õpetajatele Nõuded ajapalga rakendamisel: 1. tegeliku tööaja täpne arvestus ja kontroll 2
Henry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhi rollide kirjelduse, mis on muutunud populaarseks mudeliks, selgitamaks, mida juht peaks tegema. Mintzberg eristab kolme suurt rollide gruppi. Mintzbergi teooria järgi on Rakvere Maksimarketi juhatajale omased nii suhtlus-, info kui ka otsustamisega seotud rollid. (Joonis 4) Joonis . Juhi rollid Mintzbergi järgi 1.9 Töötasu ja hüvitamissüsteem Rakvere Maksimarketis on töötajate töötasu tavaliselt antud kuupalgana. Kui töötaja ei tööta nii palju tunde, kui kuu normtunnid ette näevad, siis arvutatakse kuutasust normtundide abil tunnipalk ja korrutatakse see töötatud tundide arvuga. Kuna ettevõtte kasutab kolmekuulist summeeritud tööaega, siis normtunnid peab töötaja kokku saama kolmanda kuu lõpuks. Hüvitistest kasutatakse ettevõttes peamiselt boonust, mida jagatakse, kui ettevõttel on kuu kasumilävend ületatud. Boonust makstakse poolteist kuud hiljem ehk siis
2) töötaja annab nõusoleku kinnipidamiseks töötasust. 3) Töötaja palgast saab kinni pidada kaks kolmandikku palga alammäärast üle jäävast summast. 4) palgaseaduse näeb ette tööandja kasuks palgast kinnipidamisi: tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest, tähtajaks tagastamata avanss, arvutusvea tõttu liigselt makstud summad, tööandjale tekitatud kahjusummad . 5) Töötaja peab pärast palgast kinnipidamisi jääma kuupalgana vähemalt 191,73eurot või tunnipalgana vähemalt 1,13 euroti. 6) Kinni võib pidada palgast kuni 2/3 arestitavast sissetulekust 280. Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Õigusnorme, mis reguleerivad töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamist, nimetatakse töötaja varaliseks vastutuseks. 1)Töökoodeksi kohaselt on töötaja vastutus põhjustatud kahju eest reeglina piiratud tema keskmise kuupalgaga.
annaabi.ee 
