kirgastes toonides võikaid maske, ja Hollandist, kus Jan Toorop (1858-1928) lõi kuidagi haiglasliku ja mürgise meeleoluga pilte. Neil näeme külmi rohelisi ja siniseid toone ning venitatud valgenäolisi inimesi. Väga tuntud on sveitslase Ferdinand Hodleri (1853- 1918) müstilise alatooniga maalid. Inimlikult mõistetavam oli norralane Edvard Munch (1863-1944) - tema maal "Elutants" näiteks väljendab selliseid igaühele arusaadavaid asju nagu noorus ja vanadus, lootused ja pettumused; kuupaistesel rannal tantsivate naiste puhasvalgete, lõõma vpunaste ja mustade rõivastega annab ta edasi inimelu kulgu. Väga kaunid, erootilised ja müstilisest hingusest kantud on austerlase Gustav Klimti (1862-1918) teosed. 19. sajandi lõpu kirjut kunstipilti teeb veelgi keerukamaks see, et tihti on tolleaegsed erinevad kunstisuunad omavahel segunenud. Näiteks võisid nii postimpressionistid kui sümbolistid käsutada juugendlikke väljendusvahendeid. Samal ajal õhkus teinekord
tundis ta peensuseni klaveri kõla ja virtuoosse mängu saladusi. Tema suurvormidest klaverile on tuntud tsükkel „Öine Gaspard“, mis kõlas ka kontserdil Ralf Taale esitluses. See valmis 1908. aastal, inspireerituna romantismiajastu kirjaniku Aloysius Bertrandi (1807-1841) proosapoeemidest. Ravel vali neist välja kolm ning pealkirjastas vastavalt oma heliteose osad: „Undiin“, „Võllas“ ja „Scarbo“. „Undiin“ on poeetiline muinasjutt ilusast vetehaldjast, kes mõtiskleb kuupaistesel ööl tähistaevast vaadates kauni, justkui uinunud järve kaldal. See on ka tsükli ainus helges muusikalises meeleolus osa. Järgnevas „Võllas“ maalib helilooja pildi poodud mehest, kes loojuva päikese kiirtes vaikselt võllas ripub. Siin on kõlaliseks keskmeks 2 pidevalt korduv noot, mis kui saatuslik kirikukell lõpuks vaikusesse hääbub. „Võllas“ on
Erlendile. Ühel päeval tuli isa koju uudistega, et Simon on endale leidnud naise, nad on õnnelikud, kihlatud ja varsti abielluvad. Teiseks rääkis ta, et Erlend oli käinud koos oma sugulasega temalt luba Kristiina kätt paluda, aga Laurits oli ära öelnud. Kristiina oli tohutult löödud. Isegi Ragnfrid ei toetanud selles asjas oma meest. Aeg möödus ning Kristiina oli üha õnnetum ning vaiksem. Ta oli varem ka vaikne, kuid mitte sellisel moel. Ühel kuupaistesel ööl , kui kogu maa oli valge, läks proua shild välja. A ohkas tühjusesse ja imetles ümberolevat ning nägi nelja täppi, kes tema poole tulid. Tuli välja, et see oli Erlend koos oma meestega. Ta tuli plaaniga viia Kristiina siit minema, kuna praegu olid Laurits ja Ragnfrid ära. Kristiina tuli sinna ja tema oli sellega nõus. Raske oli ainult nõustuda shildil, sest tema oleks pidanud siis Lauritsale näkku valetama. Lõpuks aga, nähes kui armunud Erlend ja Kristiina olid, oli ta nõus
annaabi.ee 
