väikeses koguses (ca 0,01%) naatriumi. Sellist töötlust nimetatakse modifitseerimiseks. [11] 11 Modifitseerimise tulemusena saadakse peeneteraline üleeutektsulameile omane haprate ränikristallideta struktuur. [11] Modifitseerimine alandab ka eutektmuutuse temperatuuri, mis on Al-Si faasidiagrammil näidatud punktiiriga. [11] Al-Cu Põhiline eelis on hea kuumustugevus ning lõiketöödeldavus. Puuduseks on halb valatavus ja halb korrosioonikindlus. Kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis on ette nähtud tööks temperatuuril kuni 350 °C (nt. sidurikarterid). [11] Al-Mg - magnaaliumid Väikese tiheduse, suure tugevuse ja plastsusega, hea keevitatavuse, lõiketöödeldavuse ning korrosioonikindlusega. [11] Puuduseks halb valatavus ja soojusjuhtivus ning madal kuumustugevus(lubatav töötemperatuur kuni 100 °C). [11]
2. Valusulamid (valanditena) Termotöödelduvuse põhjal: 1. Termotöödeldavad sulamid 2. Mittetermotöödeldavad sulamid – kõvadust ja tugevust saab suurendada kalestumisega. Vanandamine – karastamisele järgnev seisutamine. Al valusulamid: 1. Silumiinid – sulamid, põhiline legeerelement räni; hästi valatavad 2. Duralumiiniumid – põhiline legeerelement vask 3. Magnaaliumid – põhiline legeerelement magneesium; suur tugevus, madal kuumustugevus. Vask ja vasesulamid Vask – kesksulav (1083 oC), raskmetall (tihedus 8,9Mg/m3), kuubilise tahkkeskse kristallvõrega (K12)(ei muutu temperatuuri muutmisel – ei ole polümorfne). Keemilise koostise järgi vasesulamid: 1. Messingid ehk valgevased – põhikomponendid vask ja tsink 2. Pronksid – põhilisand ei ole tsink ega nikkel. Väga hea korrosioonikindlus. Kasutatakse vedrude, membraanide valmistamiseks. 3. Vasesulamid, kus põhilisand on nikkel
toimetõhusad ainult 2...3%), kõige efektiivsem on eri pindamismoodustega kõvade pinnete pealekandmine (leek-, plasmapihustamine-, detonatsioon- ja pealesulatamine, sadestamise pealekeevitamine jms.) Kulumiskindlate terastena kasutatakse legeerterastest tsementiiditud ja suurema C-sisaldusega mangaani, kroomi, volframi ja teiste elementidega legeeritud teraseid. Tuntuimad on mangaanterased. 1.1.3 Kuumuskindlad terased Kuumustugevus on vastupidavus koormustele kõrgel temperatuuril. Kuumustugevad terased, mis töötavad temperatuuril kuni 350ºC on süsinikterased. Kuumuspüsivad terased on aga need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu. Eelkõige tagab terase kuumuskindluse (kuumuspüsivus+ kuumustugevus) kroomiga legeerimine. Selle tagamiseks legeeritakse teraseid lisaks kroomile nikli, molübdeeni räni ja teiste elementidega. Suurema C-sisaldusega kasutatakse klapiterastena (0,5..
kõvad. Korrosioonikindlad terased on vastupidavad keemilisele ja elektrokeemilisele korrosioonile. Need terased sisaldavad vähe süsinikku. Korrosioonikindlate terastes põhiliseks legeerivaks elemendiks on kroom. Veel lisatakse korrosioonikindluse tõstmiseks terastesse niklit, titaani, mangaani. Näiteks turbokompressorite labades on kroomi ja niklit. Toiduainete tööstuses kasutatakse teraseid , mis sisaldavad kroomi, niklit, titaani ja mangaani. Kuumustugevad ja kuumuskindlad terased. Kuumustugevus on vastupidavus koormustele kõrgel temperatuuril. Kuumustugevad terased, mis töötavad temperatuuril kuni 350C on süsinikterased. 350C ...500C juures kasutatakse kroomi, molübdeeni, volframi, alumiiniumi ja titaani sisaldusega teraseid. Katelde valmistamisel kasutatakse madala süsiniku ning koobalti ja titaani sisaldusega teraseid. Kuumuspüsivad terased on need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu
korrosioonikindlus), · kroomnikkelterased (legeeritud lisaks kroomile nikliga ning võivad sisaldada titaani, nioobiumi, lämmastikku; viimaseid lisatakse terastele teradevahelise korrosiooni vältimiseks). Roostevabast terasest valmistatakse korrodeerivas keskkonnas töötavaid masinaosi, ehitusdetaile, arsti- ja köögiriistu jne. 12) Kuumuskindlad terased ja nende omadused. Kasutamine. Kuumuskindlad terased Terase kuumuskindluse (kuumuspüsivus+ kuumustugevus) tagab eelkõige kroomiga legeerimine. Kroom jt. legeerivad elemendid moodustavad tihedad oksiidid nagu Cr2O3, Al2O3 või SiO2. Mida suurem on Cr-, Al- või Si-sisaldus rauas, seda kõrgem on selle kuumuspüsivus. Kuumuspüsivuse temperatuuril 900 °C annab ca 10% Cr, 1000 °C juures aga on vajalik Cr-sisaldus juba 25%. Kuumustugevuse tagamiseks legeeritakse teraseid lisaks kroomile räni, molübdeeni, nikli jt. elemen- tidega
..5%), kõrgelt legeteeritud (lisaneid >5,5%), 1. Legeteeritud vedruterased lisatakse mangaani, kroomi, vanaadiumi (elastsus ja tugevus), 2. Legeeritud tööriistaterased lisatakse kroomi, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani (ei ole keevitatavad), 3. Kiirlõiketeras kõrgelt legeteeritud tööriistateras, lisatud volframi (suurem kuumustugevus, kõvadus) Cr Tugevus, karastavus, korrosioonikindlus Al Kuumuskindlus, korrosioonikindlus Ni Sitkus, tugevus, korrosioonikindlus Mn Elastsus, kulumiskindlus, kõvadus Co Magneetilised omadused, tugevus, muudab Si Voolavus, vastupanu keemilistele reaktiividele, peenstruktuuri elastsus W Kuumuskindlus, kõvadus Ti Kuumuskindlus, tugevus
vaserikaste alade teke toob kaasa Al kristallivõres pingete tekke ja sellest tulenevalt kasvab kõvadus ja tugevus. Temperatuuri tõus toob kaasa Cu difusioonikiiruse (Cu difusioonikiirus vase lahustuvus kiirus) kasvu ja nii luukase eeldused ühendi CuAl2 tekkeks. Kõrgel temperatuuril leiab aset täielik CuAl2 väljasadestumine, mille tulemuseks on pingete kadumine Al kristallivõrest ja leiab aset sulami pehmenemine ja tugevuse vähenemine. Al-Cu-sulamite põhiline eelis on hea kuumustugevus ning lõiketöödeldavus. Puuduseks on halb valatavus ja halb korrosioonikindlus. Kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis on ette nähtud tööks temperatuuril kuni 350°C (nt sidurikarterid). Vanadatud Al-Cu-sulameid kasutatakse ehituskonstruktsioonides, lennukiehituses jm. Vask vähendab nendes sulamites korrosioonikindlust, mistõttu lehtmaterjali plakeeritakse korrosioonikindluse tõstmiseks õhukese puhta alumiiniumi kihiga.
detailide valmistamiseks. Seejuures on treimisel treiterade püsivusaeg 2-3 korda suurem kui treimisel WC-Co treiteradega. Antud töös on toodud ülevaade ja uurimistöö tulemused TiC- js Cr3C2 kermiste kuumuspüsivuse ja korrosiooni-, erosiooni- ning abrasiivkulumiskindluse kohta. Tänu suurele kôvadusele ja korrosioonikindlusele ning väikesele tihedusele on TiC perspektiivne kulumiskindlate detailide valmistamiseks. Suur haprus, väike kuumustugevus, halb lahustuvus Fe-grupi metallides ja nende halb märgumine TiC-ga takistab TiC baasil kôvasulamite laialdamist kasutamist. Neid omadusi saab muuta TiC legeerimisega teiste metallide vôi keemiliste ühenditega (karbiidide, boriidide ja nitriididega). Nii karbiidifaasi kui ka sideaine legeerimise eesmärk on muuta kôvasulami omadusi vajalikus suunas. Näiteks, titaankarbiidi legeerimiseks on vajalik kasutada
Korrosioonikindlad terased on vastupidavad keemilisele ja elektrokeemilisele korrosioonile. Need terased sisaldavad vähe süsinikku. Korrosioonikindlate terastes põhiliseks legeerivaks elemendiks on kroom. Veel lisatakse korrosioonikindluse tõstmiseks terastesse niklit, titaani, mangaani. Näiteks turbokompressorite labades on kroomi ja niklit. Toiduainete tööstuses kasutatakse teraseid , mis sisaldavad kroomi, niklit, titaani ja mangaani. Kuumustugevad ja kuumuskindlad terased. Kuumustugevus on vastupidavus koormustele kõrgel temperatuuril. Kuumustugevad terased, mis töötavad temperatuuril kuni 350ºC on süsinikterased. DIN EN 1008 järgi P265GH, 10CrMo9-10. 350ºC ...500ºC juures kasutatakse kroomi, molübdeeni, volframi, alumiiniumi ja titaani sisaldusega teraseid. Katelde valmistamisel kasutatakse madala süsiniku ning koobalti ja titaani sisaldusega teraseid. Kuumuspüsivad terased on need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu
Korrosioonikindlad terased on vastupidavad keemilisele ja elektrokeemilisele korrosioonile. Need terased sisaldavad vähe süsinikku. Korrosioonikindlate terastes põhiliseks legeerivaks elemendiks on kroom. Veel lisatakse korrosioonikindluse tõstmiseks terastesse niklit, titaani, mangaani. Näiteks turbokompressorite labades on kroomi ja niklit. Toiduainete tööstuses kasutatakse teraseid , mis sisaldavad kroomi, niklit, titaani ja mangaani. Kuumustugevad ja kuumuskindlad terased. Kuumustugevus on vastupidavus koormustele kõrgel temperatuuril. Kuumustugevad terased, mis töötavad temperatuuril kuni 350ºC on süsinikterased. DIN EN 1008 järgi P265GH, 10CrMo9-10. 350ºC ...500ºC juures kasutatakse kroomi, molübdeeni, volframi, alumiiniumi ja titaani sisaldusega teraseid. Katelde valmistamisel kasutatakse madala süsiniku ning koobalti ja titaani sisaldusega teraseid. Kuumuspüsivad terased on need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu
Vähem tõhus on läbilegeerimine, eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekandmine eri pindamismoodustega: leek-, plasma- ja detonatsioonpihustamine, pealesulatamise ja – keevitamise, sadestamise jm teel. Legeerterastest kasutatakse kulumiskindlate terastena tsementiiditud ja suurema C- sisaldusega kroomi, mangaani, volframit jt elementidega legeeritud teraseid. Tuntumad on mangaanterased Mn- sisaldusega 12%. c) Kuumuskindlad terased Terase kuumuskindluse (kuumuspüsivus + kuumustugevus) tagab eelkõige kroomiga legeerimine. Kroom jt legeerivad elemendid moodustavad tihedad oksiidid nagu Cr2O3, Al2O3 või SiO2. Mida suurem on Cr-, Al- või Si- sisaldus rauas, seda kõrgem on selle kuumuspüsivus. Kuumuspüsivuse temperatuuril 900 C annab 10% Cr, 1000 C juures aga on vajalik Cr- sisaldus juba 25%. Terase termotöötlus Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutamises
annaabi.ee 
