kulgemist ja nende toimel tekivad lahustuvad rauasoolad. Roostekihi kaitsevõime suurendamiseks tuleb roostet töödelda spetsiaalsete materjalidega. Need jagunevad: - Penetreerivateks - Stabiliseerivateks - Roostemuunduriteks Metallide kaitsmiseks korrosiooni eest on mitmeid võimalusi: 1. Metallkatted: a) Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr) kas galvaniseerimise teel või kuumsukeldusmeetodil. Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2 · xZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda. Isegi kui tsingi kate on vigastatud, kaitseb ta rauda, sest ta on anoodiks ja raud katoodiks, seega hävineb (läheb ioonidena lahusesse) tsink, mitte aga raud, mille pinnal toimub vaid hapniku redutseerumine.
Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüte (näit. vees lahustunud soolad) sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metall ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, Ca(HCO3)2 jt). Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr) kas galvaniseerimise teel või kuumsukeldusmeetodil. Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2 · xZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda. Isegi kui tsingi kate on vigastatud, kaitseb ta rauda, sest ta on anoodiks ja raud katoodiks, seega hävineb (läheb ioonidena lahusesse) tsink, mitte aga raud, mille pinnal toimub vaid hapniku redutseerumine või, sõltuvalt keskkonna happesusest, vesiniku eraldumine (2H+ + 2e _ H2).
annaabi.ee 
