et preparaadipool ülevalpool. Kuumutamine kordaläinud kui esemeklaas kergelt kõrvetab nahka. Keemiline fikseerimine lihtsaim fikseerimine alkoholiga. 2. Miks on vajalik bakterikultuurist valmistatud preparaadi fikseerimine? Selleks, et mikroobirakud kleepuks tugevasti meie esemeklaasikülge, et hiljem värvides ning värvi mahapestes, ei peseks maha ka rakke. 3. Millised fikseerimise viise kasutatakse? Millised on nende meetodite eelised, millised on puudused? Kuumfikseerimine (eelised kiire, lihtne, odav || puudsed oht üle kuumutada (võib muutuda mikroorganismide struktuur), liiga vähene kuumutamine (mikroobid ei kinnitu piisavalt kõvasti esemeklaasile). Keemiline fikseerimine (eelised muudab vähem rakkude morfoloogiat || puudused aeganõudvam ja tülikam 4. Miks ei ole bakterirakud hästi nähtavad valgusmikroskoobis? Sest, et bakterirakud on peaaegu värvutud ning seetõttu ongi neid ilma
12. Milline on lüsosüümi toime gramnegatiivsetele ja –positiivsetele bakteritele? G(+) on vastuvõtlikud lüsosüümile, kuna lagundab NAM ja NAG vahelise 1,4-β-glükosiidsideme. G(-) on tundetumad, kuna neil on lipopolüsahhariidne välismembraan. 13. Mis tähtsus on rakkude fikseerimisel preparaadi alusklaasil? Rakud kleepuvad alusklaasile paremini ja värv difundeerub paremini rakku. 14. Mis eelis on rakkude keemilisel fikseerimisel? Muudab vähem rakkude morfoloogiat kui nt kuumfikseerimine 15. Mis on peptidoglükaan. Polümeerne molekul rakukestas, polüsahhariidse ahela moodustavad NAM (N- atsetüülmuraamhape) ja NAG (N-atsetüülglükosamiin), mis on ühenduses 1,4-β-glükosiidsidemega. 16. Millel põhineb gramreaktiivsus? Gram(+) ja gram (-) bakterite rakukesta ehituse erinevustel. 17. Mis funktsioon on etanooli lahusel Etanool peseb gram(-) värvi maha, kuna neil on õhuke PDG ja etanool muutis polüsahhariidse välismembraani läbilaskvaks. 18