Kui külmkappi panek on mööda pääsmatu, poolitage tupplehtedest puhastatud marjad pikuti ja laduge kihtidena suletavasse plastkarpi, lõikepind ülalpool. (Marjaraamat, 2006) 2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad (fragaria vesca var. semperflorens) 5 Meie aidades on juba kaua kasvatatud juunist kuni semptembrini pidevalt õitsevad ja saaki kandvad kuumaasikat. Mõnikord nimetatakse seda liiki ka alpi maasikaks, kuna teda on leitud looduslikult kasvamas Alpi mäestiku lõunapoolsetel mülvadel. Kuumaasika uuemaid, spetssiaalselt aretatud kultuursorte on hakatud nimetama taasviljuvateks ehk remontantmaasikateks. Maailma levinuimaks taasviljuvaks sordiks on 'Selva', mis võib rahvusvaheliselt kanda ka nimetust 'Selvaever'. Sort sobib hästi neile, kes tahavad terve suve maasikamõnusid nautida ega pole huvitatud moosiketmisest.
Jõhvikatel on võime järelvalmida. Jõhvikatel on ka aretatud sorte. Maasikas on ehituselt ebamari. Lihakas vili areneb õiepõhjast. Pinnal on väikesed osaviljad seemned või pähklikesed. Maasikas on varavalmiv kultuur. Aedmaasikas on välja aretatud Prantsusmaal tsiili ja virgiinia maasika ristamisel. Looduses kasvab metsmaasikas, muulukas (vili on ainult tipust punane ja tupelehed on raskesti eraldatavad) ning kõrge maasikas. Viljeldakse ka metsmaasika teisendit kuumaasikat. Maasikas sisaldab 5...9% suhkruid, mineraalainetest kaaliumi, rauda (eriti metsmaasikas), fosforit, magneesiumi ja joodi (metsmaasikas), happeid, C-vitamiini 28 40...80 mg 100g kohta, B-rühma vitamiine ja karotiini. Suhkrute ja hapete sobiv vahekord ja aroomiained annavad maasikatele suurepärased maitseomadused. Maasikad jagunevad kvaliteedilt ekstra, 1. ja 2. klassi. Vaarikas ehk vabarn on liitmari
annaabi.ee 
