teadmisena, et kuulutakse gruppi koos sellele kuulumisele emotsionaalse tähenduse omistamisega ja ka selle väärtustamisega. Sotsiaalne identiteet on oluliseks enesehinnangu aluseks ja elulise tähtsusega enese väärtustamisel. Gruppi kuulumisega kaasneb ka "kollektiivne enesehinnang", mis peegeldab uhkustunnet, mis tekib inimestel sellesse rühma kuulumisest. Indiviidid püüdlevad selle poole, et saavutada positiivne sotsiaalne identiteet, seetõttu hinnatakse ka oma kuuluvusgruppi kõrgemalt kui teisi gruppe. Kuid kui on tegemist gruppidega, milliseid hinnatakse negatiivselt, siis võivad indiviidid kasutada erinevaid käitumisstrateegiaid. Üheks võimaluseks on individuaalne mobiilsus. Teine võimalus on seotud gruppidevaheliste võrdlusaluste dimensioonide ümbermääratlemisega. Kolmas võimalus on sotsiaalne võistlus. Sotsiaalne võrdlemine: Kui inimene kategoriseerib end mingi grupi
emotsionaalse tähenduse omistamisega ja ka selle väärtustamisega. Sotsiaalne identiteet on oluliseks enesehinnangu aluseks ja elulise tähtsusega enese väärtustamisel (Tajfel 1978, 63). Gruppi kuulumisega kaasneb ka "kollektiivne enesehinnang", mis peegeldab uhkustunnet, mis tekib inimestel sellesse rühma kuulumisest (Luhtanen & Crocker, 1992). Indiviidid püüdlevad selle poole, et saavutada positiivne sotsiaalne identiteet, seetõttu hinnatakse ka oma kuuluvusgruppi kõrgemalt kui teisi gruppe. Kuid kui on tegemist gruppidega, milliseid hinnatakse negatiivselt, siis võivad indiviidid kasutada erinevaid käitumisstrateegiaid. Tajfel ja Turner (1986) on välja toonud kolm erinevat käitumisliiki, mida võidakse sellises olukorras kasutada. Üheks võimaluseks on individuaalne mobiilsus. Siin üritavad indiviidid lahkuda või eristada end madala staatusega grupist ja samastuda kõrgema staatusega grupiga
Kui inimene satub olukorda, kus tema positsioon muutub totaalselt, on võimalikud toimetulekustrateegiaid: 1)eraldumine (nt kontakti vältimine inimestega, kes võiksid teemat üles võtta; varjamine) 2)konflikt konfliktne positsioon, mis toetab tema identiteeti (nt kohtusse kaebamine) 3) möödavaatamine 4) kohanemine uue identiteedi aktsepteerimine. (nt millegi juurde õppimine). · Meie-nemad dimensioon Grupiidentiteet paneb inimesi vaatama kuuluvusgruppi positiivse pilguga, teisi gruppe pigem negatiivse piguga. Arvatakse, et paljud riikidevahelised konfliktid on just sellest nähtusest sõltuvad. Ohud identiteedile. Stigma (Goffman) · Stigma all mõeldakse teistsugusust, erinevust teistest. (vanas Kreekas tähendas stigma halba erinevust teistest) · Stigma ja stigmatiseerimine 3 tüüpi stigmat: 1) füüsiline. nt pikkus, puue 2) isiksuslik stigma kui isiksuse eripära: nt veidrad kalduvused, homoseksuaalsus
Kust tuleb teadmine iseendast? William James: "Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused, jaht ja pangaarve" (1890) Introspektsioon kui eneseteadvuse mehhanism. Enesevaatlus, enesereflektsioon George Herbert Mead (1934): peegelmina teooria. Inimene loob pildi iseendast interioriseerides teiste suhtumisi + suhtumist minu kuuluvusgruppi Koos individualiseerumisega vastupanu välisele survele Mina ja roll Näen ennast rolli kaudu. Roll kui etteantud käitumismudel, kui funktsioon ühiskonnas Lapse, tudengi, trammijuhi, arsti rollid. Kõik täidame mitmeid erinevaid rolle Rolli kirjeldus: rollieeskirjad, rolliootused, rollimärgid, rolli omaksvõtt, rollikonfliktid Kes ma olen mina või roll. Kas on võimalik rolliväline käitumine? Identiteet
Sotsiaalne 39 identiteet on oluliseks enesehinnangu aluseks ja elulise tähtsusega enese väärtustamisel. Gruppi kuulumisega kaasneb ka "kollektiivne enesehinnang", mis peegeldab uhkustunnet, mis tekib inimestel sellesse rühma kuulumisest. Indiviidid püüdlevad selle poole, et saavutada positiivne sotsiaalne identiteet, seetõttu hinnatakse ka oma kuuluvusgruppi kõrgemalt kui teisi gruppe. Kuid kui on tegemist gruppidega, milliseid hinnatakse negatiivselt, siis võivad indiviidid kasutada erinevaid käitumisstrateegiaid. Tajfel ja Turner (1986) on välja toonud kolm erinevat käitumisliiki, mida võidakse sellises olukorras kasutada. Üheks võimaluseks on individuaalne mobiilsus. Siin üritavad indiviidid lahkuda või eristada end madala staatusega grupist ja samastuda kõrgema staatusega grupiga. Teine võimalus on
• William James: “Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks – keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused, jaht ja pangaarve” (1890) • Introspektsioon kui eneseteadvuse mehhanism. Enesevaatlus, enesereflektsioon • George Herbert Mead (1934): peegelmina teooria. Inimene loob pildi iseendast interioriseerides teiste suhtumisi + suhtumist minu kuuluvusgruppi • Koos individualiseerumisega – vastupanu välisele survele Mina ja roll • Näen ennast rolli kaudu. Roll kui etteantud käitumismudel, kui funktsioon ühiskonnas • Lapse, tudengi, trammijuhi, arsti rollid. Kõik täidame mitmeid erinevaid rolle • Rolli kirjeldus: rollieeskirjad, rolliootused, rollimärgid, rolli omaksvõtt, rollikonfliktid • Zimbardo eksperiment: jaotumine vangideks ja vangivalvuriteks, 15 USD päev
annaabi.ee 
