kirjutuspaber tökat puuviljad lauad Linnaelu · Narva · Tallinn säiltas oma positsioone · Ebasoodne Tartu olukord · Linnade iseseisvus kadus riigivõim hakkas tegema ettekirjutisi · Roosti riiki hakati nimetama "viljaaidaks" · Majanduselu oli tähtis koht oma alale spetsialiseerunud poodnikele · Talurahvakaupmeestel laiem ostjaskond Käsitööndus · Tsunftikorraldus muutus rangemaks luba ainult tsunfti kuuluvaile käsitöölistele · Väikelinnade meistrid arvati vajaduse korral tsunfti liikmeks · 1675.a Oleviste gild kaotati sinna kuulusid lihtsamate käsitööalade esindajad, kes olid eestlased · Kuid jäi Kanuti gild sinna kuulusid sakslased, kes olid enam nõudvad käsitööalade esindajad Käsitööndus · Manufaktuurid suur ettevõted · Põhikeskus Narva · Vaseveskid Näljahäda · 16951697. aasta näljahäda · nn Suur nälg · 1694
6. Iseloomujooned ei kujuta endast moraalsete või sotsiaalsete hinnangute sünonüüme. Allporti järgi peaksid personoloogid uurima isiksust, mitte iseloomu. 7. Iseloomujooni võib vaadelda nii konkreetse isiku kui ka ühiskonna kontekstis. 8. Üksikute käitumisjuhtude või harjumuste lahkkõla mingi iseloomujoonega ei tõesta veel selle joone puudumist. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomujooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Üldised loomuomadused pajatavad mõistagi üsna vähe mingisse kultuuri kuuluvast konkreetsest indiviidist. Allport'i meelest rööviks inimese kirjeldamine mingite universaalsete omadustega tema kordumatu loomuse. Allport pakub välja inimese morfogeense käsitlemise põhimõtte, mis väärtustab just üksikisikute kordumatuse uurimist. Esimesel juhul kantakse gruppide uuringul
millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused. Allporti meelest rööviks inimese kirjeldamine mingite universaalsete omadustega tema kordumatu loomuse. Kardinaalsed dispositsioonid on inimese olemuse ja tema käitumise aluseks olevad omadused.
täheldada tendentsi tooremailt ja primitiivsemailt vormidelt leebemate ja rafineeritumate poole või 6 ei. Ameerika uurija Albert Rapp, samuti üks psühhoanalüütilise suuna teoreetikuid, püüab näidata, et sellesuunaline trend on vaieldamatu. Teisalt on nenditud agressiivsuse, nn. musta huumori osakaalu suurenemist just kaasaegses naljakihis. Ja tõesti, kui mõelda nt. mitmetele Orbiti-tsüklisse, neegri-tsüklisse või Puhhi-tsüklisse kuuluvaile naljadele, siis näib see väide suuresti ka paika pidavat. Kavalus, rumalus, juhus ja absurd Vanemad "jutustavd" naljandid (nt. enamik neist, mis Aarne-Thompsoni registris kuuluvad tüübivahemikku 12002000) ei lõpe puändiga. Need naljandid on selges etümoloogilises seoses elementaaarkoomiliste "praktiliste naljade" ja äpardustega, mida juhib kavalus, rumalus ja juhus. Teistes selgelt erineva alaliigi vanemas naljandikihis moodustavad valetamis- ja absurdijutud. Kavalusnaljandid
raha vermiti Liivimaal nüüd ainult Riias linna valitses endiselt raad, aga ta ei olnud enam omavalitsus, oli allutatud kindralkubernerile raad säilitas oma õigused: Tallinnas, Narvas, Kuressaares, Pärnus ja Haapsalus väikelinnad läänistati püsis tsunftikorraldus, aga see muutus suletumaks: meistrite, sellide ja õpipoiste suhted olid täpselt korraldatud; Tallinnas kehtestatud käsitöökorralduses anti kutsealal töötamise luba ainult tsunfti kuuluvaile käsitöölistele vähenes eestlastest käsitööliste osa Oleviste gild suleti (1675), see oli koondanud paljusid eestlastest käsitöölisi, aga saksa meistrid keeldusid neid Kanuti gildi võtmast ja nii arvati suur osa endisi tsunftide liikmeid nüüd linna lihtrahva hulka, kellel polnud kodanikuõigusi, selline sakslastepoolne jäik suhtumine oli reaktsioon eestlaste hulga ja rolli tõusule linnaelus
o Suur osa eksporditavast ja imporditavast kaubast moodustas sool. Lisaks ka metallid, luksusesemed ja alkohol, vürtsid. o Kõige levinum ostjaskod oli talurahvakaupmeestel- müüsid lihtsamaid tarbekaupu ning vahetasid põllumajandussaaduste vastu. o Domineeris saksa kaupmeeskond. KÄSITÖÖNDUS o Tsunftikord muutus senisest rangemaks- töötamise luba anti ainult tsunfti kuuluvaile käsitöölastele. Uue tsufnti moodustamiseks oli tarvis vähemalt kolme vastava eriala meistri olemasolu. o 1675a kaotati Tallinnas seni paljusid eestlastest käsitöölisi hõlmanud Oleviste gild. o Manifaktuurid- tolle aja mõisates suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil. Telliselöövi ja lubajaahjud. (klaasimanfifaktuur) o Manifaktuuri põhikeskuseks oli Narva. NÄLJAHÄDA 1695-1697
annaabi.ee 
