Ing hakkas sõjaks valmistuma. 1939, 23.aug Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) Sks ja NSVL vahel, mittekallaletungileping, lubati üksteist 10 a jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa ära. NSVL Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia (Rumeenia osa), osa Poolat + Varssavi. Sks Lääne-Euroopa, Lääne-Poola, Leedu. Lisaprotokolliga läks Leedu NSVLe ja vastu sai Varssavi. 1939, 1.sept tungis Sks Poolale sõda kuulutumata kallale 1939, 3.sept kuulutasid Pr ja Sbr Sks-le sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud 1939, 17.sept tungis Poolale kallale ka NSVL (hõivas Ida-Poola) 1939, 24.sept Eesti välisminister Karl Setler kohtumisel Moskvas, Molotov esitas nõudmise sõlmida NSVL-ga vastasikuse abistamise leping, mille alusel loodaks Eesti territooriumile NSVL sõjaveäbaasid. Keeldumise korral ähvardati kasutada jõudu. Palus aega järgi mõelda, nõustuti
kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Seisukoha võtmisel on oluline, kas tegemist on “raske juhtimisveaga”. Selleks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohtustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui pole tegemist nende süü vormidega, vaid näiteks ainult hooletusega, siis kriminaalmenetlust ei alustata. Kohus lõpetab pankrotimenetluse oma määrusega raugemise tõttu pankroti välja kuulutumata, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus. Raugemise kohta avaldatakse teade Ametlikes Teadaannetes ning ajutine haldur esitab töötukassale avalduse võlgniku töötajate väljamaksmata palga, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise maksmiseks. Raugemise tõttu ei lõpetata menetlust sel juhul, kui on võimalus vara tagasi
annaabi.ee 
