oluliselt kirjanduse väljaandmine. 1739. a ilmus eesti keeles esmakordselt piibli täielik tõlge. Vennastekoguduse liikumine: Pietistlikud ideed jõudsid rahva sekka vennastekoguduse liikumisega e hernhuutlastega, kes propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Nad moodustasid omaette kogudusi. Nad asusid võitlusse kõige sellega, mis kiskus tagasi vanadesse kommetesse, tänu neile võõranduti kõrtsidest. Nad kogusid kiiresti omale liitlasi, kuulutajaid. See liikumine oli väga tähtis talurahvale, kuna liikumise sisekorras oli kirjas, et kõik võisid oma arvamust avaldada ja kehtis samaväärsusnõue. Lõpuks väljus see liikumine ka kiriku ja aadli kontrolli alt ning see keelustati 1743.a, kuid see neid siiski ei peatanud. Ratsionalism: XVIII saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu-ratsionalismi. Nende eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine, nende ühiskonnakäsitlus oli uuelaadne. Rationalistidest
Sõdade järel väljendati inimsuse, rahu ja demokraatia ideaale enamasti retooriliselt paisutatud südamevaluga. Ekspressionistlikest mõjudest tingitult väljendub igatsus parema järele äärmiselt tugevate värvidega antud õudusvisioonides ja võikuspiltides, millest kostub hukkujate kisa, voolab jõgedena verd ja taudid tapavad tuhendeid. "Tarapita" rühmituse päevil sai Barbarusest üks juhtivaid publitsistliku protestiluule viljelejaid, õigluse ja inimsuse kuulutajaid, väikekodanliku mentaliteedi raevukamaid ründajaid (luulekogu "Vahekorrad" 1922). Ekspressionismimõjutustega on kogu "Katastroofid" 1920. Barbarus kirjutas nii: Aeg tallab meid veriste jalgadega. Aju nagu viinamarjad surutõrde pressit, pealuus pakitseb nirisev paise, siug, kes põlgusest kerra on mässit.
füüsiliselt tugev, täpne), kel pole vigu. Ta oli valge. See näitab, et ka valge mees võib olla puhas ja täiuslik, sest ta on looduslikus keskkonnas kasvanud. Cooperi indiaanijutud tekitasid ka Euroopas huvi metsikute rahvaste vastu. Natty läks oma sõbra pruuti päästma, sai kokku valgetega, läksid vanamehe juurde, kes elas oma tütardega järve keskel. 8. Chateaubriand (1768-1848) Chateaubriand oli Prantsuse kirjanik, romantismi üks varajasi kuulutajaid euroopa kirjanduses. Ta on tuntud tänu oma värviküllaste loodusmaalingutele, tundlikkusele ja eksootilistele teemadele. Ta pani aluse romantilisele proosale. Ta sündis suures peres, õppis erinevates koolides. Saadud hariduest ei piisanud mereväeohvitseride kooli astumiseks, millest ta unistas. Loobunud nii vaimuliku kui meremehe karjäärist, veetis ta aega oma vanemate mõisas, kus tal tekkis
Esimesena toob ta välja religiooni tähtsuse kasvu, sellel ajastul kannavad kõik eluvaldkonnad religioosse võitluse, religioosse polariseerituse pitserit. Religiooni alla mahub nii kristlus kui kommunism. Berdjajev ennustab, et lähitulevikus kasvab religioosse intelligentsi osatähtsus ning et tulevik kuulub ametiühingute tüüpi ühiskondadele. Saabuva öise ajastu tunnuseks saab Berdjajevi järgi olema ka teosoofiliste ja okultistlike õpetuste levik. Uue keskaja kuulutajaid on teisigi. Georg Henrik von Wright (s. 1916) soomerootsi filosoof. G. H. von Wright näeb ajalookulgu tsüklilisena. Seda tunnistab ta ka ise , nimetades oma nägemisviisi spengerlikuks ning vastandades viimast tänapäeva domineerivale lineaarsele ajalookäsitlusele. Tumeda tuleviku peamine põhjus on tema arvates maakera jätkuv integreerumine teadusliktehnilise tsivilisatsiooni raamides. Poliitilises plaanis näeb von Wright lähitulevikus ette traditsiooniliste rahvusriikide
annaabi.ee 
