lihtrahvale suunatud ajalehe "Rahva sõber" (l'Ami du peuple). Marat sai rahva seas väga populaarseks, kasutades lihtsat, rahvalähedast väljendusviisi, kuid paraku kutsus ta ka üles kõike hävitama ja purustama ning mida radikaalsemaks muudatused läksid, seda verejanulisemaks muutus ka Marat, kutsudes juba 1791. aastal rahvast üles tapma kuningat ja tuhandeid teisi eliidi esindajaid. Oktoobris 1789 toimus toidupuuduse kuulujutust ajendatud Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles' lossi, mille tagajärjel sunniti kuningas kolima Pariisi kesklinna, Tuileries' lossi. Kuninga kaitseüksusteks pidid järgnevalt olema Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790.
siiretele ja muutustele. Emotsionaalse nakkuse mudel Herbert Blumer. Kirjeldab rahvahulkade pingestatuse arengut. Algstaadiumi sihitule ringisõelumisele järgneb tähelepanu keskendumine teemale või juhile. Täpsustavat olukorra määratlemist tugevdab rahvahulga liikmete vastastikune mõju, mis loob tsirkulaarse reaktsiooni, tõstes pidevalt intensiivsust. Seega on hulk valmis plahvatama ja selleks, et see toimuks, piisab ühest kuulujutust. Lisaväärtuse mudel Neil Smelser. Koosneb kuuest tingimusest, millest igaüks piirab võimalike käitumiste hulka: 1. strukturaalne edendavus sotsiaalsed institustsioonid on ehitatud edendama või piirama kollektiivset käitumist. 2. strukturaalne pinge tekib institutsiooni siis, kui inimesed tunnetavad ebavõrdust, mis tuleneb sotsiaalsetest tingimustest. 3. üldistatud usu kasvamine ja levimine toimub, kui inimesed otsivad ebavõrdsusele seletust
6 on ta hetkel oma klassi üks taibukamaid õpilasi üldse. Tema suhe eelmise õpetajaga on ehtne näide sellest, et osad õpetajad lihtsalt ei oska olla oma ala professionaal ja hindab õpilasi eelarvamuste järgi aga mitte lapse teadmiste, sest hetkel läheb ju poisil väga hästi. Eks ole ju kõigil vahest paha päev aga sündmused mis toimuvas selles pahal päeval ei peaks mõjutama järgmisi tööpäevi ( Halva päeva sündroom lk 27). Tauri alla kõik sai alguse mingist kuulujutust kus poiss kaitses ennast ja õpetajale tekkiski arvamus, et õpilane on pätt ja ei midagi muud. Poiss tundiski, et tal pole mõtet pingutada, Tauri ema ütleb väga hästi selle kõige kohta(11.30): ,,Õpetaja peab olema professionaal, mitte lähtuma oma emotsioonidest, ei tohi teha lastel vahet( lk 89 Robertsoni tsitaat). Eksperimendi algusest on möödas neli kuud esimene veerand on möödas, esimese veerandi tunnistuse hinded olid masendavad paljud õpilased said isegi väikese sokki
lihtrahvale suunatud ajalehe "Rahva sõber" toimetaja. Marat sai rahva seas väga populaarseks, kasutades lihtsat, rahvalähedast väljendusviisi, kuid paraku kutsus ta ka üles kõike hävitama ja purustama ning mida radikaalsemaks muudatused läksid, seda verejanulisemaks muutus ka Marat, kutsudes juba 1791. aastal rahvast üles tapma kuningat ja tuhandeid teisi eliidi esindajaid. Oktoobris 1789 toimus toidupuuduse kuulujutust ajendatud Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles' lossi, mille tagajärjel sunniti kuningas kolima Pariisi kesklinna. Kuninga kaitseüksusteks pidid järgnevalt olema Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform,
võimul koonduda kitsa grupi kätte. 2. Kollektiivse käitumise mudelid (268271). Emotsionaalse nakkuse mudel: Algstaadiumi sihitule ringisõelumisele järgneb tähelepanu keskendumine teemale või juhile. Täpsustavat olukorra määratlemist tugevdab rahvahulga liikmete vastastikune mõju, mis loob tsirkulaarse reaktsiooni, tõstest pidevalt intensiivsust.Nii hulk on valmis plahvatama ja selleks, et see toimuks piisab ühest kuulujutust. Lisaväärtuste mudel: koosneb kuuest tingimusest: 1) strukturaalne edendavus- sotsiaalsed institutsioonid on ehitatud edendama või piirama kollektiivset käitumist 2)strukturaalne pinge tekib institutsiooni siis,kui inimesed tunnetavad ebavõrdsust,mis tuleneb sotsiaalsetest tingimustest. 3) üldistatud usu kasvamine ja levimine toimub kui in-d otsivad ebavõrdsusele seletust 4) esilekutsuvad faktorid on dramaatilised sündmused mis toetavad jagatavat uskumust
suunatud ajalehe "Rahva sõber" (l'Ami du People). Marat sai rahva seas väga populaarseks, kasutades lihtsat, rahvalähedast väljendusviisi, kuid paraku kutsus ta ka üles kõike hävitama ja purustama ning mida radikaalsemaks muudatused läksid, seda verejanulisemaks muutus ka Marat, kutsudes juba 1791. aastal rahvast üles tapma kuningat ja tuhandeid teisi eliidi esindajaid. Oktoobris 1789 toimus toidupuuduse kuulujutust ajendatud Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles' lossi, mille tagajärjel sunniti kuningas kolima Pariisi kesklinna, Tullieres'i lossi. Kuninga kaitseüksusteks pidid järgnevalt olema Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, senine
elanikud olid end juba püsside ja süütepudelitega varustanud. Asi oleks võinud minna inetuks, kuid üks venelane läks teise venelase visatud süütepudelist põlema. Korraga rahvas ehmatas ja algas suurem sagimine. Isa mäletab üht või kaht lasku ja tänab õnne, et lasud kedagi ei tabanud. Suur verine kähmlus, mida ilmselt loodeti, jäi ära. Sellegipoolest süüdistasid võimud Ain Saart mässu organiseerimises. Isa sõnul polnud Ain Saarel asjaga mingit pistmist, sest Ainile rääkis kuulujutust, et keegi eestlane peksa on saanud, just isa. Ain oli küll kohal, kuid tema korraldatud kaklus polnud. Nädal või rohkem hiljem läks isa oma algatusel viie-kuue kaaslasega miilitsasse tunnistama. Ta üritas miilitsale seletada, et Ainil polnud kaklusega pistmist, kuid tema tunnistusi ei võetud kuulda. 48 Tol ajal ajakirjandus kaklust ei kajastanud. A. Saar lahkus pealesunnitult-vabatahtlikult riigist 49. Ain Saar asus elama Rootsi, kus ta elab siiani
annaabi.ee 
