Rohkem tunneme aga kreeklaste keraamika ja sellega seostuva vaasimaali ajalugu. Vaase kaunistati algul vaid geomeetriliste ornamentidega, kuid hiljem hakati vaasidel kujutama inimfiguure. Vaasimaalil oli kujutatud vabamalt kreeklaste igapäevast elu, seetõttu on kreeka vaasid põhilisteks infokandjateks kreeklaste maailmavaate ja olustiku tundmaõppimiseks. 4.saj alistati kreeka Makedoonia poolt. Paljud kreeklased võtsid makedoonia valitseja Aleksandri juhtimisel osa kuulsusrikkast sõjakäigust, kuid valitseja äkilise surma tagajärjel impeerium lagunes ja tekkis palju nn. hellenistlikke riike, mille kultuuriliseks keskuseks jäi kreeka. Seda perioodi kreeka kunstis nimetatakse Hellenismiks.
karjakasvatusega, suhtlus teiste piirkondadega peaaegu kadus ning elati naturaalmajanduslike kogukondadena. 3.5. Mükeene kultuuri kagelaseepika: Kreeta-Mükeene Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer Kuigi Mükeene kultuur doorlaste sissetungi tulemusena hävitati ning antud perioodist pärinevad kirjalikud allikad mingit informatsiooni ajaloosündmuste kohta pole talletanud, siis säilisid mälestused kuulsusrikkast kangelasajast lugulauludes ja kangelaslugudes, mida pärandati järgnevatele põlvedele edasi suuliselt traditsioonilises värsivormis. Populaarsemad tegelased kangelaslugudes olid vägitegusid sooritav Herakles; kangelane Iason, kes oma laeval Argo purjetas koos kaaslastega (argonautidega) kuldvillaku järele (tänapäeva Gruusiasse). Kõige armastatumad kreeklastele olid lood Trooja sõjast. 3.6. Homerose eeposed:
Nendega tutvumiseks on tark läbida Mainzi ja Koblenzi linna vaheline tee- seal asuvad piirkonna ilusaimad paigad. Tutvumisretk maksab lõpetada kas Kölnis või Heidelbergis, mis on olulised ühendusteede sõlmpunktid, või siis Läänemere kuulsas kaubasadamas Lübeckis. Vaatamata Saksamaa rahutule ajaloole ja paljude sõdade, eriti Teise maailmasõja purustustele, on riigis säilinud palju mälestusmärke, mis annavad pildi Saksa linnade kuulsusrikkast minevikust. 11.1 Lossid ja linnused Mitmel pool ehivad Saksamaa maastikku keskaegsed linnused, mis on ka turismimagnetiks. Paljud neist on varemetes, teised hoolikalt ennistatud, olles tänaseni selle omal ajal rajanud aadliperekonna käsutuses. Enamik losse asub Moseli ja Reini keskjooksu kallastel, kuid ka Münsteri piirkonnas on säilinud palju Põhja- Saksamaale tüüpilisi vallikraaviga ümbritsetud kindluslosse. Mitmed nendest on muudetud luksushotellideks.
Puskini poeemid 1817-1820 ,,Ruslan ja Ludmilla" 1820-1821 ,,Kaukasuse vang" 1821-1823 ,,Bahtsisarai purskkaev" 1824 ,,Mustlased" 1825 ,,Krahv Nulin" 1828-1829 ,,Poltaava" 1830 ,,Majake Kolomnas" 1832 ,,Jezerski" 1833 ,,Vaskratsanik" 28 Puskini muinasjutud 1830 ,,Muinasjutt papist ja tema sulasest Tölbist" 1831 ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist, tema pojast, kuulsusrikkast ja võimsast vägilasest vürst Gvidonist, ning imekaunist luigest tsaaritarist" 1833 ,,Muinasjutt kalamehest ja kalakesest" ,,Muinasjutt surnud tsaaritarist ja seitsmest vägilasest" 1834 ,,Muinasjutt kuldkikkast" 29 Puskini draamateosed 1825 ,,Boriss Godunov" 1830 ,,Ihnus rüütel" ,,Mozart ja Salieri" ,,Kivist külaline" ,,Pidu katku ajal" 1832 ,,Näkineid" 1835
annaabi.ee 
