M mängis ka orelit ja viiulit. Kõigepealt saigi ta tuntuks interpreedina Tal oli erakordne muusikaline mälu ja absoluutne kuulmine Kui Händel sai Itaalias tunnustuse 25-aastaselt, siis Mozartilt tellis kuulus Milano ooperiteater ooperi , kui helilooja oli 14 ( Mitridates Pontose kuningas, mida M ise 14-aastaselt ka juhatas) Rooma paavst osutas noorele geeniusele erilist au ja andis talle kuldkannuse ordeni. Vaatamata kuulsusrikkale lapsepõlvele maeti M 35-aastaselt vaeste ühishauda. Looming M muusika on päikeseliselt särav, täis naeru ja elurõõmu. M on loonud muusikat kõigis kaasaegseis muusikazanreis, võttes eeskuju Haydni sümfooniatest, arendas edasi sonaaditsüklit. Tema 41 sümfooniast on tuntuim 40. sümfoonia g- moll küllalt dramaatiline teos selle aja kohta. I osa sonaadivormis, aktiivne III osa menuett on kaugel menuetist kui rafineeritud õukonnatantsust
Kätest kinni hoides tantsisid ja laulsid muusad ja graatsiad ikka nii ilusasti, et jumalad istusid võlutult, lummatud nende kergejalgsusest ning häälte kooskõlast. Alati, kui muusad ja graatsiad lõpetasid tantsu, laulsid nad kiidulaulu vägevaimale jumalale, jumalate ja inimeste isale, kõikvõimasale Zeusile. Ja kõik jumalad suhtusid Zeusisse nagu oma isasse, sest tema oli vägevaim kõigist jumalaist ning just tema oli viinud nad kuulsusrikkale võidule Kronose ja titaanide üle, võidule kurjuse ja õigusetuse üle. Au sees istus Zeus oma uhkel troonil. Kaunis Hera, taevakuninganna, oli tema kaasa. Ilu ja suursugususesäras istus ta, kuninglik rüü seljas, kuldsel aujärjel oma mehe paremal käel ja kõik jumalad näitasid tema vastu üles kohast aupaklikkust. Zeusist vasakul seisid veel kaks jumalannat Eirene, kes vihkas sõda, ja Nike,
Vaheldumisi näidatakse kord sissepiiratud linna, kord roomlaste laagrit. Teos on tragöödia algusest lõpuni. Üle kõige väärib tähelepanu Cervantese pöördumine rahvusliku ajaloo poole. Sealjuures pole teemaks hiliskeskaeg, mis järgnevalt sai hispaania rahvusdraamas lausa üldvalitsevaks, vaid rahvuse esiajalugu. Näidendi esimese vaatuse tulevikunägemuses kangastub katoliiklik Hispaania Felipe IIga eesotsas. See on patriootiline teos, pühendus isamaale ja selle kuulsusrikkale ajaloole, nii nagu oli olnud portugallase Camõesi eepos "Lusiaadid" (1572). Teine säilinud varajane näidend, "Alziiri tehing", on seevastu tugevasti autobiograafiline, taustaks Cervantese enda läbielatu vangipõlve jooksul Alziiris. Tegelaste hulgas on muuseas sõjavang, Hispaania sõdur Saavedra, aus ja tõsine kristlane, kes igatseb taga oma kodumaad. Ent peategelane pole siiski tema, vaid hoopis üks teine sõjavang, kaunis