7. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada kohe või viimasena ? 8. Kas müra allikat tuleb otsida viimasena või kohe ? 9. Mida tuleb siis teha, kui müra allikat ei õnnestu likvideerida ? 10. Kas ergonoomilisi soovitusi tuleb rakendada esimeses või viimases järjekorras ? Vastused: 1.) Müratase üle 85dB (A) on inimesele alati ohtlik 2.) Vaimset tööd tegevat inimest kahjustab juba müratase üle 45 dB (A) 3.) JAH 4.) Otsene toime, kuulmisteravuse langus. Seega kuulmine saab kõike esimesena kahjustada 5.) Vaimset tööd tegevat inimest kahjustab juba müratase üle 45 dB (A), vaimne töö ongi ju õppimine 6.) Esmaselt tuleks otsida üles otsida müra tekitaja, ning hiljem tuleks proovida likvideerida, ning lõpuks kui midagi enam ei aita, siis isikukaitsevahendeid kasutada 7.) Isikukaitsevahendid viimases järjekorras 8.) Tuleks otsida koheselt 9.) Kui muu ei aita, siis tuleks kasutama hakata isikukaitsevahendid
seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi, · tööandja maine kahjustamise ja partnerite usaldamatuse põhjustamise keeld. Töötajale mõjuvad tervistkahjustavad tegurid ja kasutatavad kaitsevahendid Füüsikalised ohutegurid Füsioloogilised ohutuegurid Bioloogilised ohutegurid Õnnetusohud Füüsikalised ohutegurid · Müra-otsene toime on kuulmiselundile ülepiirilise müra tagajärjel tekib kuulmisteravuse langus. Kui on võimalik, siis tuleb võtta kasutusele masinad, mille müra oleks madalam kui 85 dB või siis kasutada mürasummutavaid barjääre. · Vibratsioon-kahjustab närvisüsteemi ja väikesi veresooni. Vibratsiooniga ei ole soovitav kokku puutuda kauem kui 2/3 tööajast ja pidev kontakt ei tohiks olla rohkem kui 20 minutit. · Mikrokliima- hõlmab endas järgmisi näitajaid: õhu temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus ja soojuskiirgus.
Neurasteenikutel ja hüsteerikutel kitsam. 70 a. 30% võrra nägemisteravus langeb Taju adekvaatsus ei muutu 2050 a. Mida suuremad segajad, seda suurem erinevus noorte ja vanade vahel. Mida keerukamad figuurid, seda enam annab tunda ealine erinevus. Taju täpsus langeb. Lihtsa sensomotoorse reaktsiooni aeg pikeneb 0,02 sek. vanuse kindel karakteristik Kuulmine halveneb Kõrgema sagedusega heli kuulmislävi alaneb bioloogilise vanuse määraja. Kuulmisteravuse max 1415a. Meestel alaneb kuulmine sagedamini kui naistel. Hästi arenenud 2.sign.süsteemiga inimestel alaneb kuulmisteravus vähem. Kõrge intellektiga inimestel halveneb harvem Kõnetaju 50% kuulmistaju ületab 50dB. Ühe modaalsuse halvenemist kompenseeritakse teisega. Raske kuulata muusikat. Mõnikord muusikat tajutakse, inimkõnet mitte. Kuulmisteravus sosin 8 m kauguselt 5060 a. 56% 6070 a. 11% 7080 a
80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid. Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Optometristi müraallikad: Töötavad masinad ja arvutid; Printer; Trükkimine; Helisev telefon; Rääkimine klientidega; Ventilatsioon; Väljastpoolt tööruume tulev müra; Müra mõjud Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju. Ülepiirilise müra tagajärjel tekib kuulmisteravuse langus. Kestev müra kurnab närvirakke, mistõttu aeglustuvad inimese psüühilised protsessid (nt. mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanu), suureneb tööõnnetuse tekkimise risk. Töötaja muutub tujutuks ja kiiresti ärrituvaks, tekivad peavalud, halveneb mälu. Töötaja töövõime ja tööviljakus langeb. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned. Müra võib ergutada tööle.
Kindla traktori müratugevuse saab teada müra mõõdistamisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra suurendab ruumi seinte materjal. Millisel määral müra seintelt ja konstruktsioonidelt tagasi peegeldub, avaldub ka selle tugevus ja tonaalsus. Kõige kahjulikumaks töötaja tervisele on kõrgsageduslik ja impulsiivmüra. Müra avaldab inimesele otsest ja kaudset toimet. Müra otsene toime on kuulmiselundile ülepiirilise müra tagajärjel tekib kuulmisteravuse langus. Kuulmisteravus võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades peale tööpäeva lõppu, ilmnevad tasakaaluhäired. Esialgu nõrgeneb kuulmine kõrgete toonide osas. Sellist kahjustust saab kontrollida sosinkõnega. Lausudes sosinal 6 m kaugusel madal- (66, 33) ja kõrgsageduslikke
kuivamine · Sundasendis ja sundliigutused skeletisüsteemi ülekoormushaigused , närvikahjustused . TOIME ORGANISMILE · Kesknärvisüsteemi kahjustus püsiv peavalu otsmiku piirkonnas , unehäired , väsimus , nõrkus , tähelepanu ja mälu nõrgenemine . · Endrokriinsüsteemi kahjustus isutus , kehakaalu langus , tsirkadiaanse rütmi häirumine . · Südame veresoonkonna kahjustus · Kuulmis ja tasakaaluorgani kahjustus kuulmisteravuse langus , kohin kõrvades · Silmade kahjustus , rõhumine , kipitustunne silmades , nägemisteravuse langus · Lokaalne veresoonte ja närvide kahjustus 9 MIKROKLIIMA · Õhutemperatuur · Õhuniiskus · Õhurõhk · Õhu liikumiskiirus · Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel KÕRGUSED ALARÕHK
(ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3)masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Müra •Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). •Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Müra toime tervisele •Otsene toime - kuulmise (kuulmisteravuse) langus. Kuulmisteravus langeb aeglaselt. •Algselt nõrgeneb kõrgete toonide kuulmine •Intensiivses ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20 aasta jooksul tekkida tunduv vaegkuulmine. •püsiv ja pöördumatu protsess •Müra kaudne toime -mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu kogu organismile. -kestev müra kurnab närvirakke -aeglustub mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanuvõime -tujutus ja kiire ärrituvus -tekivad peavalud, mälu halveneb
Seda väikest linnukest näeme alalises nobedas liikumises okaspuude võrades. Vahel ripub ta oksa küljes nagu tihane, teinekord rapleb paigallennul oksa kohal nagu lehelind, et napsata putukaid. Sügisel ja talvel liitub ta sageli tihaste segasalkadega. Inimeste suhtes on ta usaldav. Nii nagu pöialpoiss ise on pisitilluke, on ka ta hääl ülipeenike, kuuldav ainult vilunud kõrvale. Seega võib tema laul olla kriteeriumiks kuulmisteravuse hindamisel. Vananevale inimesele muutub pöialpoisi häälitsus kuuldamatuks ühe esimese häälena looduses, sest vanaduses kõrv nii kõrgeid helisid lihtsalt enam ei taba. Elatanud inimene ei kuuleks pöialpoisi laulu ka siis, kui see laulaks otse tema kõrva ääres. Pöialpoiss on meie looduses tavaline nii suvel kui ka talvel. Pesitseb pöialpoiss kõigis okas- ja segametsades. Pesa ehitab ta tavaliselt kuusele ja kinnitab selle allarippuva oksa tipuosas oksaharude vahele
Töökeskkonda ruumis iseloomustavad: · füüsikalised parameetrid (õhu temperatuur, niiskus, müra); · füüsikalis- keemilised ja keemilised parameetrid (ioonide ja keemiliste ainete sisaldus õhus). Mitmed kaebused on sagedasemad inimestel, kes töötavad madala õhiniiskusega ruumis. Arvuti ja selle lisaseadmete tööga kaasneb müra. Selle tase on madal (näiteks 1 m kaugusel ei ületa 45 dBA). Sellise intensiivsusega müra ei põhjusta kuulmisteravuse nõrgenemist, kuid võib süvendada töötajatel diskomfordi tunnet ja olla üheks täiendavaks stressiteguriks. Arvuti töötamisel tekib kiirguste toimel õhu ionisatsioon (=aeroionisatsioon). Elektronid eralduvad neutraalsetest aatomitest või molekulidest, mille tagajärjel tekivad positiivsed ioonid. Vabad elektronid liituvad teiste neutraalsete osakestega ja moodustavad negatiivsed ioonid. Arvutite ruumis on täheldatud mitmete keemiliste ainete sisalduse tõusu (või nende tekkimist) :
selg on rohekas. Seda väikest linnukest näeme alalises nobedas liikumises okaspuude võrades. Vahel ripub ta oksa küljes nagu tihane, teinekord rapleb paigallennul oksa kohal nagu lehelind, et napsata putukaid. Sügisel ja talvel liitub ta sageli tihaste segasalkadega. Inimeste suhtes on ta usaldav. Nii nagu pöialpoiss ise on pisitilluke, on ka ta hääl ülipeenike, kuuldav ainult vilunud kõrvale. Seega võib tema laul olla kriteeriumiks kuulmisteravuse hindamisel. Vananevale inimesele muutub pöialpoisi häälitsus kuuldamatuks ühe esimese häälena looduses, sest vanaduses kõrv nii kõrgeid helisid lihtsalt enam ei taba. Elatanud inimene ei kuuleks pöialpoisi laulu ka siis, kui see laulaks otse tema kõrva ääres. Pöialpoiss on meie looduses tavaline nii suvel kui ka talvel. Pesitseb pöialpoiss kõigis okas- ja segametsades. Pesa ehitab ta tavaliselt kuusele ja kinnitab selle allarippuva oksa tipuosas oksaharude vahele
sagedusega >20000 Hz Ultraheli piirnorm sageduspiirkonnas 20-25 kHz on 105 dB ja sagedustel üle 25kHz on 115 dB ULTRAHELI Kasutatakse detailide puhastamisel, ainete struktuuranalüüsil, defektoskoopias, kajaloodides, jootmisel, keevitamisel , raviks, diagnostikas, operatsioonidel, elektolüüs, keemiliste reaktsioonide kiirendamine Tervisekaebused UH seadmetega töötamisel: - püsiv peavalu otsmiku piirkonnas - unehäired - tähelepanu, mälu nõrgenemine - kuulmisteravuse langus - rõhu- ja kipitustunne silmades, nägemisteravuse langus - närviregulatsiooni aeglustumine, apaatsus - südame löögisageduse kiirenemine - kehatemperatuuri tõus Ultraheli toime organismile Kuulmise- ja tasakaalu organ Südame-veresoonkond Veresooned, närvid Neuroendokriinsüsteem ÄKKSURM MÜRAST Südame närviimpulsside ülekandemehhanismi häire on teada kui pika QT-sündroom (LQTS) eluohtlik seisund, millest tingituna on äkksurma põhjuseks tugev müra.
teket, nt. vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). • Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta, mis nende hooldamist lihtsustab.• Müra võib vahel ära hoida ka õnnetusjuhtumeid (on kuulda läheneva sõiduki mürin). • Keskendumist nõudvatel töödel ei tohiks müra ületada oma valjuselt vaiksel vestlusel tekkivat heli. • Muutliku tugevuse ja kvaliteediga müra häirib rohkem kui ühtlane müra. Müra toime tervisele • Otsene toime - kuulmise (kuulmisteravuse) langus. Kuulmisteravus langeb aeglaselt. • Algselt nõrgeneb kõrgete toonide kuulmine• Intensiivses ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20 aasta jooksul tekkida tunduv vaegkuulmine.• püsiv ja pöördumatu protsess• Müra kaudne toime- mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu kogu organismile. kestev müra kurnab närvirakke, aeglustub mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanuvõime, tujutus ja kiire
·Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne (kindla tooniga). ·Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad. ·Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350 800 Hz) ja kõrgsageduslik (üle 800 Hz) müra, samuti impulsiivne müra. ·Traktoritel, veokitel, kompressoritel sageli on madalsageduslik müra, st müra diapasoon jääb alla 350 Hz. ·Otsene toime - kuulmise (kuulmisteravuse) langus. Kuulmisteravus langeb aeglaselt. Algselt nõrgeneb kõrgete toonide kuulmine. Intensiivses ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20 aasta jooksul tekkida tunduv vaegkuulmine. See on püsiv ja pöördumatu protsess. ·Kaudne toime -mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu kogu organismile. -kestev müra kurnab närvirakke -aeglustub mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanuvõime -tujutus ja kiire ärrituvus -tekivad peavalud, mälu halveneb
Meestel ja naistel on see oluline (naistel välimus (Suurema kriisi ohus on need naisterahvad, kes on kasutanud nt töös oma välmust (nt esinejad); või kui on tugevalt väärtustatud, tähtsustatud oma välimust); sotsiaalsete rollide muutus nt saadakse vanaemaks, vanaisaks; pere ülesanne on täidetud; meestel saavutused (karjääriredelil liikumine); vastavus ühiskonna standarditele). Füüsiline areng: Kõik võimed hakkavad vaikselt langema. Kuulmisteravuse langus (40-50). Nägemisteravuse langed. Maitse-, valu- ja lõhnatundlikkus väheneb. Reaktsiooni kiirus alaneb 20% 60.a-ks. Füüsis vs kogemused võtab kauem aega taastumiseks. Välised muutused. Tervis organismi ,,nõrgad kohad" hakkavad end ilmutama. Menopaus naistel (naissuguhormoonide tootmine lõppemine organismis toob kaasa fertiilsuse kadumise ning mitmesuguseid somaatilisi ja emotsionaalseid sümptome, mis on korrigeeritavad hormoon-asendusraviga; abi saab ka
kahe kõrva tuhanded retseptorrakud, millest igaüks on võimeline erutuma vaid teatud kindla helitooni puhul, varustavad meie aju piisava informatsiooniga, et rekonstrueerida näiteks Bachi orelikontserti või ööbiku laulu see, kas me neid helindeid naudime või mitte, ei ole niivõrd enam meeleelundite, kuivõrd meie aju omadus, meie psüühika küsimus. Kuulmine – teiste liikide kuulmine erineb inimese omast nii eristusvõime (“kuulmisteravuse”) kui ka tajutava sagedusala poolest. • kakkudel on erakordselt terav kuulmine, mis võimaldab neil saaki püüda isegi „kottpimedas“ • enamik linde suudab tajuda kuni 20 000 Hz sagedusega helisid (nagu inimenegi), kuid seevastu nahkhiirtel ulatub tajuvõime 120 000 Hz-ni. Seda nn ultraheli tekitavad nahkhiired ka ise, kasutades seda pimedas orienteerumisel kajalokatsiooni põhimõttel
annaabi.ee 
