Lõikehaavad tekivad näiteks noaga sisselõikamisest, kääridest ja muudest teravatest tööriistadest. 4 Müra kaudne toime tervisele: -Kõrgvererõhutõbi; -Südametegevuse häired (südameverevarustuse häirete tagajärjel); -Maotegevuse häired (mao ja kaksiksõrmiksoole haavandid); -Lihased lähevad pingesse (lihased on kanged); -Organismi ainevahetuse häired, veres tõuseb rasvade osakaal normist kõrgemale; - Kuulmisorgani kahjustus (põhjustatud kõrgest vererõhust) jne. Mürakaitse: -Müratõkked hoonetes, tootmisruumides või töökohtade vahel; -Müraallika alla müra summutavad alused; -Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi; - Kaitsevahendid. Õhu liikumine: Optimaalne õhuliikumine -0,10,4 m/s; istuva töö puhul 0,10,2 m/s. -Soodustab temperatuuri taju; -Soodustab aurumist; -Tagab õhuvahetuse. 5 Hoidumine töövägivallast:
elektriliseks närviimpulsiks. Edasi kulgevad elektrilised närviimpulsid mööda kuulmisnärvi peaajju. 1. Välis- ja keskkõrvas ja Neurosensoorne kurtus Välis- ja keskkõrvas toimub helide juhtimine, sisekõrvas nende muutmine elektrilisteks närviimpulssideks. Vastavalt sellele, missuguses kuulmisorgani osas kahjustus on tekkinud, võime rääkida kas konduktiivsest või neurosensoorsest kuulmiskahjustusest. Konduktiivse kuulmiskahjustuse puhul on takistatud helivõngete edasiandmine väliskõrvast keskkõrva. Selline seisund on sageli mööduv, eriti väikestel lastel ja võib olla põhjustatud vedelikust kõrvas . See võib mööduda iseenesest, või tehakse väike operatsioon, väike lõige kuulmekilesse keskkõrva puhastamiseks. Konduktiivse kurtuse puhul on enamasti abi kuuldeaparaatidest
kõrgvererõhutõve teket. Mürastressi tingimustes tõuseb veres rasvade (kolesterool jt) osakaal, mis ladestuvad veresoonte seintesse, põhjustades veresoonte seinte tihenemist. Veresoonte seintele tekivad lubinaastukesed. Lõpuks võivad veresooned umbuda ja ka kõrge vererõhu tingimustes rebeneda. Kõigepealt kahjustub südame-, seejärel aju ja teiste elutähtsate organite vereringe. Kõrge vererõhk võib samuti põhjustada kohinat kõrvus, nii nagu seda põhjustab ka kuulmisorgani kahjustus. Peamisteks sümptomiteks mürastressi ja vereringehäirete puhul on iseloomulik valu vasakus õlas või terves käes, vahel õhupuudustunne ja hingelduse tekkimine. Müra vältimine Kui on võimalik, siis tuleb võtta kasutusele masinad, mille müra oleks madalam kui 85 dB või siis kasutada mürasummutavaid barjääre. Ühises tööruumis eraldatakse mürarikkad töökohad helikindlate materjalide abil teistest töökohtadest
- tujutus ja kiire ärrituvus - tekivad peavalud ja mälu halveneb - töövõime ja tööviljakus langeb - suureneb tööõnnetuse tekkimise risk MÜRA KAUDNE TOIME TERVISELE · kõrgvererõhutõbi · südametegevuse häired · maotegevuse häired · lihased lähevad pingesse · organismi ainevahetuse häired , mistõttu tõuseb rasvade osakaal normist kõrgemale ja rasvad hakkavad ladestuma veresoonte seintele ning tekib ateroskleroos · kuulmisorgani kahjustus MÜRA KAITSE · Müratõkked hoonetes , tootmisruumides või töökohtade vahel · Müraallika alla müra summutavad alused · Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi · isikukaitsevahendid · Kasuta vaiksemaid seadmeid · Vali vaikne töömeetod · Töökoha ja töö organiseerimine 5 VIBRATSIOON
5) Vähem sundasendeid; 6) Parem silmanägemine langeb silmalihaste koormus jne. Müra kaudne toime tervisele: - Kõrgvererõhutõbi; - Südametegevuse häired (südameverevarustuse häirete tagajärjel); - Maotegevuse häired (mao ja kaksiksõrmiksoole haavandid); - Lihased lähevad pingesse (lihased on kanged); - Organismi ainevahetuse häired, veres tõuseb rasvade osakaal normist kõrgemale; - Kuulmisorgani kahjustus (põhjustatud kõrgest vererõhust) jne. Mürakaitse: - Müratõkked hoonetes, tootmisruumides või töökohtade vahel; - Müraallika alla müra summutavad alused; - Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi; - Kaitsevahendid. Õhu liikumine Optimaalne õhuliikumine -0,10,4 m/s; istuva töö puhul 0,10,2 m/s. - Soodustab temperatuuri taju; - Soodustab aurumist; - Tagab õhuvahetuse. Tööreziim ja kehaasend
Täiskõhutunne, õhupuudus, ainevahetus, hingamine. Tasakaaluanalüsaator vestibulaaraparaadi mood poolringkanalid ja otoliitaparaat. Kuulmisanalüsaator kuulmine on helide tajumine, võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht. Kuulmiselundiks on kõrv, eristatakse sise (transformeerib helivõnked) välis (helilained) ja keskkõrva (kuulmiskile võnkumiste tugevdamine). Kuulmiskeskus sisekõrvas paiknev kuulmisorgani projektsiooni suurajukoorde ja paikneb oimusagaras. Nägemisanalüsaator nägemine on valgustatud või valgust väljasaatva eseme ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abail optilise kujutisena. 80% infot nägemise kaudu. Silm, nägemisnärv, nägemisteed, nägemiskeskus. Tsentraalne nägemine silma võrkkestal asuva kollatähni varal toimiv, selge nägemine, silmaläätse Kumerus muutub vastavalt eseme kaugusele. Võrkkesta ääres Perifeerne nägemine mis on hägusem
Nägemine on vahend, et saada seda optilist informatsiooni. - Kuulmise läbi saab andmeid enamasti õhus (aga ka vees, jm aines) levivate lainete abil. Saadakse auditiivset informatsiooni. Nägemisega võrreldes, omab kuulmine ka teatud eeliseid – nt pimedas helilained levivad; kui nägemise jaoks on vaja suunata end kindlas suunas, siis kuulmise puhul saame infot kogu aeg ja igalt poolt. Inimese kõnevõime eeldas ka inimese kuulmisorgani piisavat taset. Kui kirjakeelt veel polnud, siis kuuldavad häälitsused olidki ju info kandjaks. - Maitsmine on paremini säilinud loomadel. Maitseretseptor on keel, mille eri piirkonnad on spetsialiseerunud. - Haistmine on inimese puhul veelgi oma tähtsuselt taandunud, samas kui loomadel on see jäänud väga oluliseks. See on oluline, et aru saada mis-kus toimub ning et suhelda liigiisendite vahel.
annaabi.ee 
