määrab: Mürataseme vähendamine 5 dB võrra. Esmakordse mõju väärtus: 80 dB(A) ja 130 dB (impulss). Teistkordse mõju väärtus: 85 dB(A) ja 135 dB (impulss). Tuleb juurutada kuulmisorganite kaitsmise programm (kuulmise kontrollimine üks kord aastas). Maksimaalne lubatav väärtus 87 dB(A) See on maksimaalne lubatud piirnorm kaitstud kõrva sees. Maksimaalne lubatud piirnorm elamurajoonis 60 dB(A). Kõige paremini kaitsete oma kuulmisorganeid, kui kannate mugavaid kaitsevahendeid, milleks on kõrvatropid või kõrvaklapid.
jalgadega vees 2000 korda väiksemat suhkrukontsentratsiooni kui see, mille juures inimene magusat kõrvalmaitset tajuma hakkab. Haistmine on putukatel palju parem kui inimesel. Nad kasutavad haistmismeelt toidu ja pesa leidmisel ning üksteisega suhtlemisel. Nii näiteks leiavad paljud hämarikuliblikate isased lõhna järgi emased kilomeetrite kauguselt üles. Kompimiskarvakesed paiknevad üle terve keha. Kohati moodustavad nad keerukamaid meeleorganeid, nagu näiteks rõhu- või kuulmisorganeid. Paljudel putukatel on hea kuulmine. Kuulmisorganid paiknevad neil tagakeha lülide vahel, tiibade või jalgade alusel, tundlates, liigestes või eessäärel. Putukad tajuvad ka ultraheli. See võimaldab öösel lendavatel putukatel nahkhiiri vältida. Tuleb arvestada, et sageli pole mitmesuguste helide kuuldavuse aste ühesugune. On üsna palju muidu normaalse kuulmisega inimesi, kes ei kuule ritsikate siristamist. Samas võib arvata, et ritsikad
selle puudumist, kukkumise- ja elektrilöögiohtu ning muid samalaadseid tegureid. 1.2 MÜRA Müra on soovimatu, kahjulik heli, mis halvendab töötajate kuulmist ja tänu sellele peab häält tõstma. Mürarikas keskkonnas pikaajaliselt viibides kahjustab töötaja 4 Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas oma kuulmisorganeid. Samas võib see pealtnäha kahjulik füsiloogiline ohutegur olla kasulik. Müra võib teavitada töötajat ähvardavast ohust, mida ilma helita poleks aru saada. Kui mõni seade töötab siis kaasneb sellega teatud müra, mille puudumisel tähelepanematuse korral võib kaasneda õnnetus. Näiteks,kui hakata puhastama viilutajat märkamata, et see töötab. Müra eest saab töötaja end kaitsta
ju põhiliselt veest). Veemolekuli disain teeb merest termostaadi, mis reguleerib maakeral kliimat. Vesi on kõige rakem 4 kraadi juures ja ei külmu seepärast põhjani, mis on elusolendite jaoks hea. Ilma veeta poleks elu, me oleme olemas ainult tänu imelisele veemolekulile. Imestus nr.7: Lumi ja suur vaikus Universium, kogu eksistents, on kõige sügavamas mõistes üks suur vaikus. Meist endast väljaspool ei ole mingisuguseid hlisid, ainult molekulid, mis liiguvad ja mõjutavad meie kuulmisorganeid. Heli tekib elusolendite sees kujul, mille jaoks nende ajud ja meeled on ehitatud ja need võivad sobida kas rohkemaks või vähemaks. Käsitiivalised, rohutirtsud ja inimsed tajuvad seega erinevaid, omaette unikaalseid helimaailmasid. INIMESE SUHE LOODUSESSE MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI (Sverre Sjölander) Enamikul juhtudel iseloomustab inimese suhtumist loodusesse see, et loodus on üks suur laoruum või varakamber, mida me kasutame ja tühjendame niikaua, kui võimalik. Kaldume
annaabi.ee 
