koosneb luulabürindist ja selle sees olevast kilelabürindist. Luulabürinti piirab trummiõõs, millega ta on ühenduses esiku- ja teoakna kaudu. Sisekõrva viib esiku- e. ovaalaken. Esikuaknas asub jaluseplaat. Sisekõrval on kolm osa: esik, tigu ja poolringkanalid. Poolringkanalid asetsevad eri tasapindades. Tigu kujutab endast teokarbitaolist spiraalkanalit. Tigu on jaotatud kaheks osaks ja on täidetud vedelikuga. Membraanil, mis kohlea kaheks osaks jaotab, on tuhanded (20-24 000) kuulmiskiud. Jalasi poolt ovaalaknale edasi antud võnked panevad võnkuma vedeliku ja membraani, basilaarmembraani võnkumisel puutuvad karvarakkude karvakesed kokku kattemembraaniga ning sel momendil muudetakse mehaaniline võnkumisenergia elektriliseks närviimpulsiks. Edasi kulgevad elektrilised närviimpulsid mööda kuulmisnärvi peaajju. 1. Välis- ja keskkõrvas ja
Fonoloogia uurib lõplikku hulka hääldatavaid foneeme, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Iga foneem realiseerib kõnes mingi häälikuna. Foneemivariant e allofoon on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega. Kõrva ehitus teos on basilaarmembraan, milles asuvad fibrillid e kuulmiskiud e basilaarkiud, mida on seal umbes 20000 24000. Basilaarmembraani pikkus on 32 mm. Selles asetseb Corti organ e spiraalelund, mis koosneb erinevat liiki karvarakkudest, mis muudavad basilaarmembraani mehaanilised võnkumised elektrilisteks närviimpulssideks, mis teonärvi kiudude kaudu juhitakse ajukoore kuulmiskeskusesse. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõnelejal tekib mõte ja ta väljendab selle suuliselt(lingvistiline tasand), see tekitab omakorda mõtteid kuulajal
telefoni kaudu kõrva. Aparaadid töötavad väikeste patareidega. Helid suunatakse kõrva läbi vastava otsiku, mis vormitakse individuaalselt konkreetsele kõrvale. Väga palju poleemikat kogu maailmas on tekitanud kohleaarimplantaat - kuulmisabivahend, mille üks osa vastuvõtja - on operatsiooni teel viidud kõrva taha naha alla ja sealt viivad peened juhtmed sisekõrva, teist osa - mikrofoni ja kõne protsessorit kantakse kaasas, saatja on kõrva taga. Seda tehakse juhul, kui kuulmiskiud on kahjustunud. Elektriliste helisignaalidega stimuleeritakse otse kuulmisnärvi. Operatsioon tehakse üldnarkoosiga ja see kestab mitu tundi. Operatsiooniga kaasnevad kõik riskid. Oluline on see, et operatsiooni läbiteinu jääb ikkagi kurdiks või vaegkuuljaks, temast ei saa hetkega kuuljat ning ta vajab habilitatsiooni samavõrd kui teised kurdid ja vaegkuuljad. Samuti ei ole veel teada, kui kaua implantaat vastu peab. Mõned lakkavad funktsioneerimast juba varsti pärast operatsiooni