6 Kokkuvõte Kuulmislanguse puhul on kõneareng üldiselt halvem kui kuuljatel lastel. Nii kuuldeaparaati kasutavad lapsed kui ka sisekõrva implantaati kasutavad lapsed õpivad rääkimise ära. Enamasti jääb nende suhtlustase siiski nõrgemaks kui kuuljatel või areneb palju aeglasemalt. Mõlemat abivahendit kasutades tuleb siiski silmas pidada ka seda, et lapsed ei jääks ainult kuulmisabivahendiga, vaid et nad saaksid ka professionaalset tuge. Näiteks logopeedide külastamine aitab kindlasti kõne arengule väga palju kaasa. Sellisel juhul saavad lapsed õppida näteks endale raskeks jäänud häälikute korrektset välja ütlemist. Üldiselt on mõlema kuulmisabivahendi kasutamisel nii head kui vead. Kui kuuldeaparaat võimendab ka taustamüra, siis sisekõrva implantaadiga lastel on raske püsida teemal. Samas mõlemad parandavad tunduvalt laste kõnetaset.
Oluline on ka see teadmine, et hääle tõstmine suurendab küll kuuldavust, kuid mitte arusaamist. Ideaalne kaugus kõne kuulmiseks on 15 cm. Kuna praktikas pole see teostatav, siis on heaks lahenduseks FM-süsteem. See on traadita suhtlemisvahend, mis võimaldab rääkijal vabalt liikuda, suurendab helisignaali ja taustamüra suhet ning vähendab taustamüra mõju. Reilsoni andmeil saab FM-süsteemi kasutada olukordades, kus kuulmine ainult tavalise kuulmisabivahendiga on raskendatud (nt. dialoog mürarikkas keskkonnas, televiisori vaatamine, muusika kuulamine, sportimine (Reilson, 2005). Kuulmislangusega lapse hakkama saamist tavakoolis mõjutavad mitmed tegurid. Kõige olulisem on, et lapsel oleks vajadusel olemas kuulmisabivahendid, mis aitaksid klassis paremini kuulda ja kuuldut mõista. Lisaks kuuldeaparaatidele ja sisekõrva implantaatidele on välja töötatud FM-süsteem, mis vähendab liigset taustamüra. Koolides on aga oluline osa
annaabi.ee 
