Selgroogsete närvisüsteem
Keskaju peamise osa moodustavad
nägemissagarad. Nägemine on suhteliselt hea. Silmadel on tekkinud laud ja
pisaranäärmed. Tagaaju olulisim osa on üsna vähearenenud väikeaju.
Väikeaju ja seljaaju vahel paikneb piklikaju, millest lähtub 10 paari
kraniaalnärve. Seljaajus on tekkinud kaelapaisumus ja nimmepaisumus, kust
saavad alguse jäsemetesse kulgevad närvid. Kahepaiksete kuulmiselundid on
maismaaselgroogsete hulgas primitiivseimad. Heliretseptorid paiknevad
sisekõrvas asuvas kuulmepapillis, sisekõrvale eelneb veel keskkõrv ja
trummikile, väliskõrvad puuduvad. Kuuldav helide sagedusvahemik on üsna
kitsas.
ROOMAJAD - Enamiku roomajate närvitalitus on suuresti reflektoorne,
õppimisvõime on suhteliselt madal (kuid ületab siiski kahepaiksete oma).
Seoses aktiivsema jäsemete kasutamisega on roomajatel hästi arenenud
seljaaju, eriti kaela- ja nimmepaisumus (mõnedel dinosaurustel olid need isegi
peaajust mahukamad). Peaaju ei ole võrreldes kahepaiksetega palju edasi
annaabi.ee 
