Jooksukiirus ja selle arendamine
JÄRELDUSED JA KOKKUVÕTE
Korralik ja mitmekülgne ning metoodiline üldkehaline ettevalmistus andis hea
platvormi talviseks võistlusperioodiks. Ühtki rekordit ei joostud esimesel võistlusel.
Toimus järjepidev võistlemine ning parim tulemus sai joostud neljandal võistlusel, kus
kõik kolm rekordaega (60 m, 60 m tõkkejooks, 200 m) tulid Eesti Meistrivõistlusel
Lasnamäe kergejõustikuhallis.
Kehalistest katsetest oli suuremat muutust märgata kuulivisetes (alt ette vise paranes
+1.15 m ja üle pea taha vise +1.03 m). Tulemuse paranemisele on siin kindlasti kaasa
aidanud tehnika õppimine, kuid üldises pildis paranes plahvatuslik jõud märgatavalt.
Positiivsed olid ka hüpete tulemused, mis on poole aasta jooksul paranenud (paigalt
kaugus +11 cm, paigalt kolmikhüpe +30 cm ja 6-hüpe jalalt jalale +80 cm). Kõiki neid
kontrollkatseid sai kaasatud kogu treeningprotsessi vältel ning võib öelda, et sprinterite