sidepidamise võimalusi. Esimese päeva õhtul levib teade, et jääolud on kehvaks muutunud ning teelt eksinud suusamehed on sattunud surmaohtu. Mehi saadetakse otsima Eesti sõjaväelennuk. Õigel kursil olnud meestel pole sellest aimugi. Tegelikult kulgeb kõik plaanipäraselt ja 115 km pikkune teekond lõpeb Kotkas 9.märtsi pärastlõunal. Kummalist tähelepanu pöörab suusamatkale Nõukogude ajakirjandus, kus räägitakse isegi kaasaveetud kuulipildujatest ja kahuritest. Ajaleht "Krasnaja Karelija"lõpetab ülevaate sõnadega: "Nii näeme, et meie lähemas naabruses, peaaegu meie rannasideteenistuse silma all toimub kaitseväe palavikuline ettevalmistus aktiivseks sõjategevuseks talvetingimustes." - 1931.aasta.leidis aset esimene teatesuusamatk ümber Eesti, mis oli 1129 km pikk. 1931.aasta Eesti meistrivõistlused peeti Rakveres. Nende võistlustega on seotud meie suusaspordi ajaloo ainus traagiline juhtub
vallutada, Somme'i 1916, leevendas Verduni olukorda, britid võtsid esimest korda kasutusele tankid, selget edu ei toonud kummalegi poolele , Jüüti merelahing 1916, üritasid sakslased inglaste laevadest läbi murda ei õnnestunud Caporetto 1917, võidavad austerlaste ja sakslaste väed itaallasi, suured kaotused itaaliale, Positsioonisõda 1915, aastal kui ei olnud piisavalt võimsat sõjatehnikat et murda läbi kaevikute liinist ja okastraadist ja kuulipildujatest, muutus tankide tulemisega. Lusitania reisilaev, mille uputas Saksa allveelaev, allveesõda saksa allveelaevad uputasid kõiki aluseid Iirimaa ja inglismaa vetes. 9) ersatskaubad sünteetilised toiduained , armeenlaste genotsiid etniline puhastus, mis viidi läbi Türgis, türgi keeldub siiani tunnistamast, 1,5 mln ohvrit, kadunud Põlvkond- sõjaväelased, kes koju naastes olid ees leidnud uue ühiskonna korralduse, olid
mälestused tunduvad neile justkui pildid kellegi teise elust. 2. "Ei saa öelda, et inimkond ei areneks. Igas järgnevas sõjas tapetakse uutmoodi." (W. Rogers) Kas Rogersil on õigus? Selgita! Minu arvates on Rogersil õigus. Mõeldakse välja uusi relvi või täiustatakse olemas olevaid, mis tapavad erinevalt kui varasemad. Kunagi ammu sõditi mõõkadega, aga nüüd on asendunud mõõgad tulirelvadega. „Läänerindel muutusteta“ raamatu tegevuses olid arenenud sõjatehnika kuulipildujatest granaatideni. Samas tapmine on tapmine ning see ei olene relvast, surma saadakse niikuinii. 3. Mida õpetati poistele koolis, mida väljaõppelaagris? Mis olid eesmärgid? Ja poiste hinnang? Koolis õpetati distsipliini ja seda, et tuleb oma isamaad teenida. Kantorek rääkis neile milline on rindeelu kuid nad tõdesid, et see on hoopsi midagi muud, mida oli neile räägitud. Eesmärgiks oli poisse harida ja õpetada välja tulevaseks eluks.
Kaitsjate pihta tulistati mitukümmend tuhat mürsku (Major Riipalu andmetel umbes 80 000, armeegrupi Narwa rindpäeviku andmetel 17 600). Tule all oli kogu positsioonide ala kuni tagalate ja varudeni. Lisaks suurtükkiväele tampis kaitsjate positsioone ka lennuvägi. Tänu Riipalu tulemuslikule uuele paigutusele jäid mitmed positsioonid alles ja see säästis ka isikkoosseisu. Telefoniühendused katkesid, kuid raadioside säilis. Seejärel tulistati positsioone kuulipildujatest ning rünnakule asusid tankid koos jalaväega. Rünnakule tuli kaks Punaarmee 8. armee diviisi. Suurtükivägi avas ründajate pihta tõkketule. Samal ajal toimus positsioonide kohal õhulahing. Hoolimata hommikupoolsetest suurtest kaotustest ja ebaõnnestumisest, jätkasid vaenlase jalavägi ja soomusüksused rünnakuid veel terve õhtupooliku. Laine järgnes lainele, mis aga kõik ägedate vasturünnakutega tagasi löödi. Enamik vastastest hävitati. Vastane ründas nii suurte
juhtideta ja peaaegu tegutsemisvõimetud. Kõik ohvitserid ja seersandid olid kas tapetud või haavatud... Vees olevad mehed lükkasid haavatud kaldale ning need, kes olid liivani jõudnud, roomasid tagasi vette, tõmbamaks teisi kaldale, et päästa neid uppumisest. Paljudel juhtudel said päästetud nende silme all uuesti haavata või said nad ise pihta." Sakslaste trump Omahal oli järsk pankrannik, mis võimaldas neil maabuvaid ameeriklasi kuulipildujatest ja suurtükkidest niita. Kehva ilma tõttu uppus ameeriklaste 1. diviisile toeks saadetud 32 ujuvtankist kakskümmend seitse. Meeletuid kaotusi kandnud dessantvägede päästjaks sai lakkamatu kuulipildujatuli Briti ja Ameerika laevadelt, mis päeva edenedes hakkas sakslaste kaitset õõnestama. Surmapõlglike ellujäänud ohvitseride juhtimisel suutsid ameeriklased järk-järgult pangale tungida ning vaenlast vaigistama asuda. Päeva lõpuks oli
Kokkutulnud jagatakse neljaks rooduks: 1. roodu ülem saab lipnik R.Riives, 2. roodu ülemks leitnant E. Saar, 3. roodu ülemks alamkapten R. Kuslap ja 4. roodu ülemaks leitnant J. Unt. Tagavararoodu ülemaks ja Puurmanni komandandiks määrab Kuperjanov leitnant J. Soodla. Moodustatakse ka ratsakomando alamkapten K. Tiimanni juhtimisel. Roodudest moodustatakse üksikpataljon. Valusaks küsimuseks on relvade puudus. Meestele ei jätku püsse, rääkimata kuulipildujatest. Kogu väeosa peal on ainult kaks automaatpüssi "Lewis" ja "Madsen". Varustus ja toidumoon kantakse kokku meeste endi ja ümbruskonna elanike poolt. Otsitakse välja peidetud vene ja jaapani püssid, milledest enamus on roostes ja osa neist täiesti kõlbmatud. Meeste rõivastus on veidralt kirju, jättes mulje, nagu oleks tegemist mustlaslaagriga. Et väeosa riietuselt vähegi ühtlustada, võtab Kuperjanov kasutusele pataljoni eraldusmärgi,
Kokkutulnud jagatakse neljaks rooduks: 1. roodu ülem saab lipnik R.Riives, 2. roodu ülemks leitnant E. Saar, 3. roodu ülemks alamkapten R. Kuslap ja 4. roodu ülemaks leitnant J. Unt. Tagavararoodu ülemaks ja Puurmanni komandandiks määrab Kuperjanov leitnant J. Soodla. Moodustatakse ka ratsakomando alamkapten K. Tiimanni juhtimisel. Roodudest moodustatakse üksikpataljon. Valusaks küsimuseks on relvade puudus. Meestele ei jätku püsse, rääkimata kuulipildujatest. Kogu väeosa peal on ainult kaks automaatpüssi "Lewis" ja "Madsen". Varustus ja toidumoon kantakse kokku meeste endi ja ümbruskonna elanike poolt. Otsitakse välja peidetud vene ja jaapani püssid, milledest enamus on roostes ja osa neist täiesti kõlbmatud. Meeste rõivastus on veidralt kirju, jättes mulje, nagu oleks tegemist mustlaslaagriga. 12
muldonne ehitama. Võib-olla tuleb neil veel kaua Ruhnut kaitsta, siis aga läheb seda kõike vaja! Ootamatult lähenesid nende kaitselõiku kolm Saksa torpeedokaatrit. ,,Hakkab peale,'' osutas Jegorõtšev pealiigutusega arglikult kaldale lähenevate kaatritele. ,,Laske käia, tuvikesed, laske käia...rutem...'' meelitas neid Hodak. ,,Veel lähemale....Nii. Natuke veel. Meie fugassike ei jõua teid ära oodata...'' Kaartid avasid äkki tule oma automaatkahuritest ja suurekaliibrilistest kuulipildujatest. Mürsud tungisid kaevikute rinnatisse ja loopisid kildudega segatud mulda mürinal laiali. Pea kohal vihisevad kuulid puurisid end puutüvedesse. ,,Noh, tulge kuradivaimud, veel lähemale!'' karjus hoogu sattunud Hodak. ,,Ärge siis kartke. Me ei ava veel tuld!...'' meelitas ta ja sättis õlga mugavamalt kergekuulipilduja vastu. Kuid kaatrid lõpetasid niisama ootamatult tulistamise, pöörasid ümber ja lahkusid Pärnu suunas. ,,Plehku panid, lurjused! Isegi ühtegi pauku ei lasknud teha
käitusid väärikalt. " [1:1:1] 2.2. Esimene aasta nõukogude võimu all 17. juunil 1940. aastal okupeeriti Eesti Punaarmee poolt. Eesti Vabariik likvideeriti ja kehtestati terrorireziim. Rein Sakk meenutab selle aja kohta: ,,Augusti algul lendas üle vene lennuk, mina kui suur poiss teadsin mootori hääle järgi, kas on vene või saksa lennuk. Olime sel momendil keldrile küllaltki lähedal. Mina olin keldris esimesena, sest teadsin, et vene lennukitest lastakse kuulipildujatest tsiviilelanike pihta. Onu Roobe viskas Maia ja Tõnise ka keldrisse ning siis jõudis ka ise varju alla. Kõik jäime terveks ja ellu. Samal ajal aga vene soldatid lasid maha metsa ääres kolm noort eesti külapoissi. Nad olid umbes 18-19 aastased". [Lisa 1:2:2] Selle terroriõhkkonna varjus valmistati ette senisest veelgi põhjalikumaid ,,puhastusi". Praktilised ettevalmistused massirepressioonideks Balti riikides algasid ilmselt 1941. aasta mai esimesel poolel
annaabi.ee 
