ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL
Kuid ka
eestlased tugevdasid oma kaitsel olevaid vägesid.
Jaanuarikuu lõpus aktiviseerusid punased Viru rindel eesmärgiga vallutada Narva linn
kui rinde peamine tugipunkt. Esialgne plaan hõivata Narvat tiibhaardega löödi eestlaste
poolt tagasi. Veebruarikuu teisel poolel alustas Punaarmee rünnakuid Narvale otse rindelt.
Eesti väed olid vastase tõkestamiseks ida suunast ennast Narva jõe vasakkaldal tugevalt
kindlustanud. Eelnevalt oli rajatud kuulipildujapesadega kaevikusüsteemid, mida kaitsesid
jalaväele läbipääsmatud traattõkked.
Rünnakud Narvale kulmineerusid 22. veebruaril 1919. a. Peale ettevalmistavat suurtükituld
asusid punased rünnakule, kuid tänu hästi organiseeritud kaitsetegevusele
löödi need vaenlasele raskeid kaotusi tekitades tagasi. Katsed vallutada Narvat kestsid
veebruari lõpuni, kuid kohates eestipoolset ägedat vastupanu, jäid need tagajärjetuks.