piirkonnas vasallid. · Konglomeraatriigid: riigid koosnesid eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. · Dualism: kehtis vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim oli jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Eelmoodsa e. personaalse riigi põhivariandid: 1. Kuningriikides (monarchy, regnum) riik = valitseja. Kuningas oligi riik. Kuninga rahakott = riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte "riigile". (Louis XIV: "L'état, c'est moi", Suurbritannia: "crimes against the Queen") 2. vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte "riigile". "Meie oleme riik" Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem 11
Hobbesi riik on üksnes välist rahu ohustavate loomulike tungide üle valitsemise vahend, mille ülesande on rahu hoidmine. Rahuhoidmise ülesande täitmisek pidi riik üksnes piirama kodanike loomulikku õigust ehk vabadus, mitte selle neilt täielikult ära võtma. Riik peab tunnistama inimese õigust oma maisele varale. Igaüks võib oma elu kaitsta riigi vastu. Ühegi lepinguga ei saavat inimeselt võtta õigust ise ennast kaitsta, kui teine ei tule sellega toime. Niisiis sõltus kodaniku kuuletumiskohustus riigi kaitsekohustusest. Riigivõim on õiguse looja. Teda piirab mõistlik loomuseadus, kuid üksnes tema võis seda tõlgendada. Õiguse sisu üle ei pidanud otsustama mitte tõde, vaid autoriteet. Riigis olevat inimese käitumise ainus mõõdupuu selle riigi positiivne seadus [Luts 1997, lk 92]. Inglise filosoof John Locke (1632-1704) ehitas oma õigusõpetuse üles loomuliku algolukorra ideele. Sellises olukorras hea ja halb või nendeni jõudmine ei olnud midagi enamat kui mõnu ja valu
Lisaks sellele, H. seostas riigi rajamise ja säilitamise seadused geomeetria ja aritmeetika seaduspärasustega. Ta loobus täielikult Aristotelese riigikäsitlusest, mille järgi riigi olemasolul oli sihilik põhjus inimolemise eesmärk ehk telos. H-i riik on välist rahu ohustavate loomulike tungide üle valitsemise vahend, rahu säilitamine on riigi ülim otstarve. [?:] [9] Inimesed võisid riigi vastu kaitsta oma vara ja elu [vrdl ref: väga piiratud ning üksnes "üldkollektiivne"]. Kuuletumiskohustus kadus, kui riik oma põhiülesandega rahu hoidmisega hakkama ei saanud. Inimese kuuletumiskohustus sõltus riigi kaitsekohustusest. Riik peab olema ilmalik, sest usu kammitsais alamad elavad teadmatuses, mitte mõistuse järgi. [10]Riigivõim kui rahu hoidja ja kaitsja on kogu õiguse looja. Inimese lihtne ratsionaalsus, arvestus algseisundi ennasthävitavate tagajärgedega teeb sotsiaalsed institutsioonid ja absoluutse
Humanistid: Riigi säilimine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Eelmoodsa e. personaalse riigi põhivariandid: Enese ohverdamine riigi nimel Kuningriikides (monarchy, regnum) riik=valitseja. Kuninga Niccolo Machiavelli (1469-1527) rahakott=riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte “riigile”. Firenze diplomaat ja humanistlik mõtleja Vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. 1513 “Il principe” (Valitseja) Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte “riigile”. “Meie oleme riik” 1531 “Discorsi e. arutlused Titus Liviuse Rooma ajaloost” Riik kui abstraktne süsteem
Riigi moodne tähendus · Keskne omadus: impersonaalsus keskajal oli personaalsus · Impersonaalne kahes mõttes: me eristame riigi võimu 1. valitsejate võimust, riik ei ole sama, mis üksikisiku võim 2. kogukonna/ühiskonnaterviku võimust Personaalne riik · Eelmoodsa e. personaalse riigi põhivariandid: 1. Kuningriikides (monarchy, regnum) riik=valitseja. Kuninga rahakott=riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte "riigile". (Louis XIV: "L'état, c'est moi", Suurbritannia: "crime against the Queen"). Kuningas kehastaski riiki kui tervikut. 2. vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte "riigile". "Meie oleme riik." Üksik kodanik kuuletus kogukonnale. Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem
Inimmõistus või loomu seadus; ei olnud piisav sest mõistus ei suuda juhtida inimese loomulikke tunge. Lepingutest pole abi sest sõnda ei hirmuta kedagi (relvajõuta ei saa inimesele kindlust anda). Mida siis teha? Püsima jäämiseks peavad inimesed kokku leppima et alluvad riigile/võimule, selle tuelmusel sünnibki riik ehk Leviathan (tohutuvõimas koletis). Riik on üksnes välist rahu tagav vahend ja see on tema ülesanne, ntks välispiirid. Kuuletumiskohustus kaob kohe kui riik ei suuda rahuhoidmist tagada. Riigi ülesanne on rahu säilitamine. John Locke (29.08.1632-28.10.1704): mõnus algolukord. Ameerika Iseseisvusdeklaratsioonis on tema mõtted. Kui riiki ei ole siis on mõnus, sujuv kulgemine. Inimestel on piiramatud subjektiivsed õigused teha kõike oma vajaduste rahuldamiseks. Töö või okupatsioon? Mõistus ütleb et vaid rahu võib kindlustada isikule vabadused, oma subjektiivseid vajadusi tuleks selle tõttu