KUULDEAPARAADI JA SISEKÕRVA IMPLANTAADI MÕJU KÕNE ARENGULE Referaat Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Sisekõrva implantaat...................................................................................................................4 Kuuldeaparaadi mõju keele arengule..........................................................................................5 Sisekõrva implantaadi mõju keele arengule................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................................................
Üha arenevas ühiskonnas on loodud abivahendeid just täpselt nii palju kui on tekkinud haigusi ning abivajajaid. Paraku on eripärade arvestamisega suuri probleeme, seda eelkõige riiklikul tasandil. Näiteks peab puudega inimene vajaliku abivahendi saamiseks esitama taotluse(d) ning pärast seda ootama kuid või isegi aastaid selle abivahendi järjekorras. Iga abivajajani vajalik seade ei jõuagi. Näiteks teeb vastav komisjon otsuse, kes saab hirmkalli kuuldeaparaadi, kes aga sellest ilma jääb, sest sotsiaalsüsteemil pole piisavalt raha. Siin kohal võib järeldada, et abivahendid on loodud, kuid kahjuks iga abivajaja nendest osa ei pruugi saada.
sarnasel viisil ega taasta normaalset kuulmist. Sageli võimaldavad abivahendid kõigest aimata ümbruskonnas levivate helide laadi. Kõnest aru saamiseks, peab inimene järjepidevalt pingutama. (http://kuulmislangus.weebly.com/kuulmisabivahendid.html) Üheks tänapäevaseks kuulmisvahendiks on kuuldeaparaat. See on elektrooniline seade, mis koosneb heli vastuvõtvast mikrofonist, võimendist ja telefonist, mille abil juhitakse võimendatud heli kõrvaotsaku kaudu kõrva. Vajadus kuuldeaparaadi järele tekib enamasti siis, kui inimene ei kuule helisid, mille tugevus on alla 30 dB. Kuuldeaparaadid võivad olla kõrvasisesed, kõrvatagused või kehal kantavad. Kahepoolse kuulmislanguse korral oleks hea kasutada kahte kuuldeaparaati, kuid alati pole selleks võimalusi. (http://kuulmislangus.weebly.com/kuuldeaparaat.html) Veel on kuulmislangusega inimesele võimalik paigaldada sisekõrvaimplantaat. Tegu on
Motivatsioonisüsteemi loomine Riskide ohjamine töökohal Töökeskkonna tingimuste eesmärgipärane parendamine Töökorraldus ja ühiskaitsevahendid Isikukaitsevahendid Tervisekontroll regulaarne töötajate tervise jälgimine Kaebuste esinemine dünaamikas Audiomeetriline uuring Vererõhu ja pulsisageduse jälgimine Lihastoonuse hindamine Müra kuulmiskahjustus preventsiooniga oleme hiljaks jäänud, taastada pole võimalik. Rehabilitatsiooniks kuuldeaparaadi kasutamine. Müra mittespetsiifilised häired üle kesknärvisüsteemi (KNS): väsimus, tähelepanuja kontsentratsioonivõime nõrgenemine, mõtteprotsesside liikuvuse aeglustumine, reaktsiooniaja pikenemine vigade, eksimuste, õnnetusjuhtumite tõenäosuse suurenemine Müra mittespetsiifilised häired üle kesknärvisüsteemi (2): omandamisvõime, mälu halvenemine töö efektiivsuse vähenemine KNS pinge üldine lihaspinge tõus, sh
Noored on suhtlemistoimingus kaasinimestest väga sõltuvad, vahel ka vanemad inimesed, eriti kui neil on arengu- või vaimne puue. Toimetulekustrateegijad sõltumatuse suurendamiseks Loomulikult mõjutab suhtlemise sõltuvusastet organismi ehitus. Vastavad füüsilised struktuurid, mis võimaldavad näha, kuulda, rääkida ja kehakeelt kasutada, on sõltumatuse aluseks, kuigi teatud häired meeleorganite tegevuses on võimalik kompenseerida, nt: prillide, kuuldeaparaadi või viipekeelega. Tegurid, mis mõjutavad suhtlemise elamistoimingut Bioloogilised tegurid 1. Organiismi struktuuride funktsioneerimine 2. Keele kasutamise füüsilised aspektid Psühholoogilised tegurid 1. Intelligentsi tase (temast sõltub elus omandatud sõnavara suurus) 2. Emotsioonid (nende väljendamine, inimese tuju). 3. Inimsuhted 4. Ettekujutus oma kehast Sotsiokultuurilised tegurid 1. Sõnaline keel 2. Rass/ etnilise päritolu 3. Tehniline keel 4. Kehakeel 5
teraslamellist. Rataste diameeter on 100 mm (2* piduritega, 1* w/o piduriga, 1* suuna lukuga), mistõttu on voodit lihtne ja turvaline transportida. 20 6. Kuulmisabivahendid. 6.1 Kuuldeaparaat. Kuuldeaparaat on elektrooniline seade, mis koosneb heli vastuvõtvast mikrofonist, võimendist ja telefonist, mille abil juhitakse võimendatud heli kõrvaotsaku kaudu kõrva. Vajadus kuuldeaparaadi järele tekib tavaliselt siis, kui inimene ei kuule helisid tugevasega alla 30 dB. Kuuldeaparaadid võivad olla kõrvasisesed, kõrvatagused või kehal kantavad. Kahepoolse kuulmislanguse korral oleks mõistlik kasutada kahte kuuldeaparaati, kuid alati ei ole selleks võimalusi. Siis võib ainult ühte kõrva paigaldatud abivahend olla inimese jaoks heli lokaliseerimisel ja kõne mõistmisel mürarikkas suhtlussituatsioonis häiriv, mistõttu ta väsib tavapärasest palju kiiremini. 6
märtsi, hakati hiljem tähistama kui viipekeele päeva. Eestis on olemas ka andmebaas, kus on kirjas, et meil on umbes 4500 eesti viipekeele regulaarset kasutajat, nende seas 2000 inimest, kes vajavad tõlketeenust. Õppida saab viipekeelt Tartus, Tartu Ülikooli eripedagoogika erialal, samuti viipekeeletõlgi erialal. Tallinnas saab viipekeelt õppida Tallinna Heleni Koolis, Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu eestvedamisel. Abivahendeid kurtidele on palju. Näiteks võin tuua kuuldeaparaadi (sh kõrvatagused ja kõrvasisesed), individuaalotsik, spetsiaalsed tele-fonid (kõne helitugevuse ja kutsungi helitvugevuse regi-laatoritega, T-kontuur jm), telefonikuulari võimendi, silmusvõimendi mobiil-telefoni kasutajaile, interneti püsi-ühendusega arvuti, faksiaparaat ja tekstitelefon, vibraatoriga äratuskell, beebiandur, universaalne kõnevõimendi (kõrvaklapid ja mikrofon), kodune häirekeskus, induktsioonivõimendi silmuskontuuriga, FM-süsteem (raadiosaatja ja-
lapsevanemate väljaõpe tööks oma lapsega. (Vanuses 3-7a): nägemisjääkide stimuleerimine; käelise tegevuse arendamine; tajude arendamine; suurendusvahendite kasutama õpetamine; mõtlemise arendamine; nägemis-liigutusliku koordinatsiooni korrigeerimine; ruumilise orienteerumise korrigeerimine; rollimänguõpetus; elementaarsete matemaatiliste kujutluste loomine; ettevalmistus lugema ja kirjutama õppimiseks. Kuulmispuudega lapsed (Vanuses 0-3a): kuuldeaparaadi kasutamise õpetus; kuulmistreening; harjutused hääle tekitamiseks; kõnearendus toetudes oraalse õpetuse võtetele; sensoorsete süsteemide arendamine; motoorsete võimete korrigieerimine; kõnearendus toetudes oraalse õpetuse võtetele; lapsevanemate väljaõpe tööks oma lapsega. (Vanuses 3-7a): kuulmis- ja foneemitaju arendamine; tunnetustegevuse arendamine; kõnearendus toetudes oraalse õpetuse võtetele; produktiivsete tegevuste arendamine;
Kuuldeaparaat on elektrooniline helivõimendaja, mis koosneb mikrofonist, võimendist ja telefonist. Energiaallikaks on akumulaator või patarei. Mikrofon võtab vastu helilainete võnked, võimendis tugevdatakse mikrofonist vastuvõetud vooluimpulsid vastavalt abivajaja kuulmislangusele. Telefon muudab võimendist tulevad elektrilised signaalid taas helivõngeteks, mis juhitakse kõrvaotsaku kaudu kuulmekäiku. Kuuldeaparaat on varustatud veel regulaatorite ja lülititega. Peale kuuldeaparaadi, mis soodustab vaegkuulja suhtlemist ümbritsevaga, on loodud palju muid abivahendeid kasutamiseks kõikvõimalikes olukordades: telefonid vaegkuuljatele, induktsioonvõimendid, silmusvõimendid, äratuskellad, beebiandurid, signaaliedastajad, häirekeskused (alarmi ja edastusseade, personaalne häire vastuvõtja), FM-süsteemid ja infrapunase signaali süsteemid. Kuuldeaparaatide põhilised tüübid: • TASKUAPARAADID • KÕRVATAGUSED • KÕRVASISESED Täiskõrva ehk CONCHA aparaat
Õigel ajal mõlemas suunas heidetud pilk veenab, et rongi pole lähenemas. Jalakäijate tsoon Mõned erakorralise meditsiini tehnikud armastavad sõita läbi jalakäijate tsooni sisselülitatud sinise vilkuri ja sireeniga. Tegelikult on aga jalakäijate alal erakordselt ohtlik sireeni kasutada. Jalakäijad ei arvesta sellega, et kusagilt võiks äkki ilmuda kihutav kiirabiauto. Lapsed on harjunud saama jalakäijate alal rohkem vabadust ning mõni vanem linnakodanik võib olla koguni oma kuuldeaparaadi parandusse viinud. Kui on vaja jalakäijate tsooni läbida, tuleb sõita jalakäija kiirusega ning ei tohi ka tekitada materiaalseid kahjusid. Niisugune sõit annab inimestele ettekujutuse erakorralise meditsiini tehnikute professionaalsusest ning huligaane ei salli keegi. Kaasjuht Kiirabiauto kaassõitjast, keda võib vahel nimetada ka kaasjuhiks, võib olla väga palju abi. Tema kanda on sidepidamine ja liikluse jälgimine, eelkõige paremal teepoolel. Ta peab arvet
annaabi.ee 
