Just kaks päeva tagasi leiti majast laip, mis asus tundmatuses. Maja oli mahajäetud, nägi välja nagu tondiloss. Sealt mööda jooksnud lapsed nägid hirmuäratvat pilti, nad leitsid surnud mehe. Lapsed ei osanud koju minna, kuna nad olid kodust liiga kaugele läinud. Ühel lapsel, Madisel, oli telefon,aga selle telefoni aku oli kohe tühjaks saamas. Nad helistasid politseisse ja küsisid mida teha. Nad ei osanud öelda, kus nad on. Politseinik käskis neil kuulatada, kas te kuulete mingit helisi. Lapsed kuulatasid ja nad kuulsid autode kauget müra. Politseinik ütles, et minge müra poole ja võimalikult ühes suunas.Nad kõndisid kaua, kuni jõudsid autoteeni. Seal nad nägid linna märki nimega Suurekõrva. Poisid helistasid uuesti politseisse ja siis poisid ütlesid, kus nad on ja politseinikud tulid kohe lastele järgi. Poisid rääksid kõik asjad ära, mis nad olid teel olles ja seal kohapeal nägid.
ja kujutavad endast maaaluseid võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteemi. Tutvume külastuskeskuse eksponaatidega ja vaatame ka loodusfilmi ning käime ringi ka koobastes. 3.80 Eurot on pilet. · Meenikunno maastikukaitseala Meenikunno raba äärde on ehitatud väike matkaonn, lõkkeplats ja vaatetorn. 2,4 km pikkune laudtee aitab rabas rändajal jalad kuivad hoida. Retke jooksul saame tutvuda omapärase loodusega, kuulatada rabahääli. Raja lõpus asub Päikeseloojangu matkamaja, mille juures on meil võimalik teha lõket ja pikemalt peatuda. · Ilumetsa Ilumetsa meteoriidikraatrid on üks Kagu-Eesti huvitavamaid loodusmäletusi mis avastati aastal 1938.Kokku on meteoriidi kaatrid kokku kolm. Suurim on neist põrguhaua,mille läbimõõt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m. · Taevaskoda Suure Taevaskoja kõige suurem kalju , millel kaaarjas kuju on 150 m pikk ja 24m kõrge ja see
sajandi eesti luules, mil tunnetest võrreldes eelnenud aegadega eriti julgelt ning avameelselt räägiti, tõusid Marie Under ja Henrik Visnapuu armastusluules esiplaanile, kuna nad olid sügavalt isikupärased, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga. Mõlemal autoril oli armastusest palju luuletusi, kuid eriti hästi kerkis oma naiseliku tundekülluse ja detailsuse ning üksikasjalikkusega esile Under: ,,Kõik oma lõhnad meile hoidnud floks. / Hää kuulatada vaikust sul kui mul, / kui üle lauba kooldub kuldne oks, / mis juba ootab meid teekäänakul." Tundub, nagu oleks autori meelest terve maailm vaid armastajapaarile allunud ning armastus annab võime teha peaaegu kõike. . Henrik Visnapuu elus olid naised vaatamata pidevale haiget saamisele tähtsal kohal ja tema luuletused väljendasid enamasti kellegi kaotust, järgnevat lootusetust ning seejärel ihaldamist: ,,Ma ostsin so tähitsevi kirvega, / siidi ja nahkadega
tervisenäitajates. Mulle meeldib väga mõte, et lääne edukaimal "imetamismaal" Norral ja primitiivsetel ühiskondadel on üks oluline ühisjoon: laste heaolu pole ühiskonna heaks ohverdatud, sest lapsed ongi ühiskonna väärtus ja tulevik. Kui Norra naised oskavad oma superinnovaatilises hi-tech elukeskkonnas imetamise ürgset kutset kuulda, siis äkki suudame meiegi veidi tähelepanelikumalt kuulatada? tehissõnad tuvastama võõrsõnad reziim, dzentelmen, refleks, IQ, beebi, labürint, deviis, paradoks, emotsioon, diagnoos, projekt, organisatsioon, mentaliteet, president laensõnad populariseerija, reis, nädal, klass, autor, põlissõnad ema hirm öö üks vana aeg maailm kaks laps meeldima naine mina släng fraseologismid Piim sai otsa tabusõnad -
Aktsepteeri ennast ja jää iseendaks. 2. Ela praeguses ajas. 3. Loobu möödunuist andesta iseendale ja teistele. 5 4. Palu endale, mida soovid kuid ära nõua seda. 5. Kasvata oma armastust ja jaga seda ümberolijatele. 6. Näe ennast suule elujõe osana ja tõde, et just sinu panus on oodatud ja väärtuslik. Me ise teame kõige paremini tõde iseendast! Oleme ise endale teejuhiks. Nimelt sellepärast ongi nii oluline kuulatada sissepoole ja ennast tundma õppida. Nii on see meie kõigiga. Meil tuleb otsida kontakti oma sisemise tõega ning õppida selle peale lootma. Peame olema avatud kõigele, mis toimub meie ümber, nõnda et saaksime kogu aeg korrigeerida oma tõde samas taktis oma teadvuse kasvuga. Nimelt pole tõde sugugi staatiline suurus. Meie oma tõde sõltub meie emotsionaalsest olekust ja teadmistest. See muutub samas taktis meie teadvuse muutumisega. Meditatsioon on üks
Sel tunnil hakkab palavus järele andma ja kõrge rohi magesõstrapõõsa ümber, mille all siili pesa asub, lõhnab erutavalt. Tõotab tulla kena õhtu. Ta ajab end vaevaliselt jalule ja ringutab magusalt. Kui ta tagajalad kaugele välja sirutab, venib ta niisama pikaks. Siis lakub ta oma kohvipruuni silmnäo korralikult puhtaks. Jahiretk võib alata. Kaks kilomeetrit ööga. Mõõdukal sammul liikudes asub ta kontrollima rohudzungli asukate peamisi liikumisradasid, peatub siin-seal, et kuulatada, kuidas mõni sitikas lehte järab või suur ja lihav ööliblikas tiibu vuristades ennast soojendab. Kui kevadel tuli leppida vihmaussidega, siis hiljem hakkasid lehelindude, punarindade ja kiurude pesad värskete munadega täituma, hiirepesadesse siginesid pimedad ja magusad hiirepojad ning hämariku saabudes ilmusid rohudzunglitesse tuhatjalgade, konnade, liimukate ning jooksikute näljased hordid. Kõik nad olid omamoodi maitsvad.
teenindama, mitte olla nagu euromaades laua taga istuvate ja toitu ootavate rahulolematute isandate rollis," jutustab Kersti Randmaa. "Pärast hommikusööki ja nõudepesu koguneb kogu kool lipuväljakule. Tai hümni laulmise saatel tõuseb vardasse kuningriigi sini-puna-valge lipp. Kell 7.30 algab õppetöö. Tundi alustatakse sageli õues. Istutakse ringis. Õpetaja ütleb selleks päevaks mõeldud mõtte või istutakse suletud silmadega paar minutit vaikselt, et kuulatada oma sisehäält. Iga koolipäeva esimene tund on inimväärtuste tund, kus arutatakse päevakajalisi, elust tulenevaid teemasid. Palju tehakse rühmatööd, harjutatakse lapsi olema kannatlikud ja sihikindlad, arvestama üksteisega. Palju tunde toimub varikatuse all õues. Et väiksemad lapsed saaksid tundide ajal liikuda, on üksteisest eemal kasvavate puude okste külge seotud ülesanded, mida nad lugema ja lahendama peavad. Tunni lõpus hüütakse alati kooris: "Aitäh, õpetaja!"
Religiooni diskursus, religioossete sõnade kasutamine paistab nendes romaanides silma. Veel üks asi, mis kõiki neid raamatuid läbib: toimub mingi kuritegu või näeme seal tahet tappa või on üks või teine tegelane seotud mingi süüga. Süütunde analüüsi kaasatakse ka religioossed arusaamad kuriteost ja süüst. Loodus olulisem ruum kui kultuuriline ümber või linn. Peatähtis pole siiski loodus ise, vaid tung kuulatada olemist, ükskõikset ja sõnastamatult Teist. Tugev intertekstuaalne kihistus kõigis. Uue sajandi esimesel kümnendil suur nihe autobiograafilisus. Oma mineviku ja mõtetega tegelemine. Anton Nigov ,,Harjutused" ,,Piiririigi" saamislugu seal. Tagasivaade ajale Pariisis, mälestused. Kirjelduse objektiks on salajased tunded, isiklikud harjumused. Oma keha eluloo paneb kirja (traumad, vigastused) muide ju keha tabu. Üks oluline osa seostub selle
«Mu härrad,» pöördus ta nende poole, «Monseigneur' korraldus, nagu te teate, on saata see naine aega viitmata La Pointe'i forti ja temast mitte enne lahkuda, kui ta on pardal.» Kuna need sõnad olid tõepoolest kooskõlas antud korraldusega, kummardasid mehed nõusoleku märgiks. Athos aga hüppas kergelt sadulasse, ja sõitis galopis minema. Ainult tee asemel sõitis ta üle välja, kannustades kõvasti oma hobust. Aeg-ajalt ta peatus, et kuulatada. Ühel peatusehetkel kuulis ta teelt mitme hobuse sammude müdinat. Ta oli kindel, et see oli kardinal oma saatjaskonnaga. Ta sööstis uuesti edasi, hõõrus siis oma hobust kanarbiku ja lehtedega ning asus teele umbes kahesaja sammu kaugusel laagrist. Kui ta märkas ratsanikke, hüüdis ta kaugelt: «Kes tuleb?» «Ma usun, see on meie vahva musketär,» ütles kardinal. «Jah, Monseigneur,» vastas Athos, «tema isiklikult.»
Andsin paadile aeruga teise suuna ja käänasin ta nina käida poole; siis võtsin oma püssi ja lippasin välja metsa serva. Istusin sinna puutüvele ja vaatasin okste alt välja. Nägin, kuidas kuu looja läks; pimedus võttis jõe oma võimusesse. Aga natukese aja pärast silmasin kahvatut joont puulatvade kohal ja teadsin, et päike varsti tõuseb. Siis võtsin püssi ja hiilisin sinnapoole, kus'olin laagrituleasemele sattunud; seisatasin iga silmapilk, et kuulatada. Aga mul ei vedanud: ma ei leidnud seda kohta. Kuid viimaks nägin päris selgesti tulekuma eemalt puude vahelt. Läksin sinnapoole ettevaatlikult ja pikkamisi. Viimaks olin küllalt lähedal, et näha. Maas lamas mees. Ma otse jahmusin. Tal oli vaip üle pea tõmmatud ja pea oli peaaegu tules. Istusin sinna tihedate põõsaste taha, umbes kuue jala kaugusele temast ja pidasin teda aina silmas. Päev köitis juba. Varsti mees haigutas, sirutas ennast, puges vaiba alt välja -- ja see oli
annaabi.ee 
