Retsensiooni kirjutamise juhend Kuulamis-, arutlemis- ja reflekteerimisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks selliseks võimaluseks kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks teadlik muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitavalt ka põnevalt kirjutatud arvustus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserdil ei käinud. Järgnevad küsimused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Lähtu konkreetsest kontserdist. Suhtu juhendisse loovalt, arvestades kontserdi iseärasusi. Üldine informatsioon: · Mis oli kontserdi pealkiri? · Kus ja millal sa kontserti külastasid? · Mis oli kontserdi teema/ üldeesmärk? Seo oma seletus kontserdi pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal-, koori-, orkestri-, kammermuusikat vms.) · Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus, ajastu)?
Kasvatuslikud eesmärgid: avardada laste maailmapilti innustada lapsi loovusele Huvi süvendamine ümbritseva keskkonna vastu Meeleolude mõistmine Musitseerimisrõõmu tekitamine Õpetuslikud eesmärgid: Rütmitaju arendamine läbi rütmiharjutuste, laulude Muusikalise kirjaoskuse arendamine Hääle kujundamine läbi laulmise Tutvustada klassika muusikat Rütmikoordinatsiooni arendamine Aktiivse muusika kuulamisoskuse, analüüsimisoskuse arendamine. Aja Tunni sisu Metoodilised juhised alajaotuse d 10 min. 1. Tunni alustamine Nõuda forseerimisvaba · Tervituslaul toonianadmist, kergust · Tähestikulaul Kui lapsed soovivad näitavad tähed · Astmete laulmine tahvli juures ühe kahe kaupa käemärkidena
RETSENSIOONI KIRJUTAMISE JUHEND Kuulamis-, arutlemis- ja reflekteerimisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks selliseks võimaluseks kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks teadlik muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitavalt ja põnevalt kirjutatud arvustus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserdil ei käinud. Järgnevad küsimused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Lähtu konkreetsest kontserdist. Suhtu juhendisse loovalt, arvestades kontserdi iseärasusi. Üldine informatsioon · Mis oli kontserdi pealkiri? · Kus ja millal sa kontserti külastasid? · Mis oli kontserdi teema/ üldeesmärk? Seo oma seletus kontserdi pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal- koori-, orkestri-, kammer-, vm)? · Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus, ajastu)?
Ristsõnad http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/1eesti/loodus/Sootaimed.rist MULTIMEEDIA ÕPPETÖÖS Ajalooline karikatuur (karikatuuri analüüs) http://lemill.net/content/exercises/karikatuurianaluus/view http://ajalooasjad.blogspot.com/2010/03/toovihiklk3436saks Õppeotstarbelised mängud http://www.purposegames.com/game/eestijarvedjarannikum Mäluja tähelepanuharjutused http://lemill.net/content/exercises/vaatatahelepanelikultjaja MULTIMEEDIA ÕPPETÖÖS Kuulamisoskuse arendamine keeleõppes http://www.koolielu.edu.ee/anke/video/le13_1.html Kirjutamisoskuse arendamine http://www.koolielu.edu.ee/anke/kirjuta/ http://www.koolielu.edu.ee/anke/konjugieren/K_LE2_spiel en.swf Õppeotstarbeline puzzle http://www.koolielu.edu.ee/anke/puzzle/puzzle_le8_1.swf MULTIMEEDIA ÕPPETÖÖS Helifailid Internetis ja heli lisamine esitlusele http://www.slideshare.net/aluojalaine/helifailiotsing jahelilisamineesitluselepresentation Fotod õppetöös http://www
RETSENSIOONI KOOSTAMISE JUHEND Aive Skuin, Loo Kool Kuulamis- ja arutlemisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks võimaluseks mõtiskleda kontserdil või muusikaetendusel kuuldu üle ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitavalt ja põnevalt kirjutatud arvustus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserti ei külastanud. Järgnevad küsimused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Lähtu konkreetsest kontserdist. Suhtu juhendisse loovalt, arvestades kontserdi iseärasusi. NB! Kui tegemist on ooperi-, opereti-, balleti- või muusikalietendusega, siis ei kasutata mõistet „kontsert“. Üldine informatsioon Mis oli kontserdi (muusikaetenduse) pealkiri? Mis oli kontserdi (muusikaetenduse) eesmärk? Seo oma seletus pealkirjaga. Kus ja millal Sa kontserti külastasid
kurb..." Kuulaja ei pea kohut mõistma, lohutama ega lahendusi pakkuma, tavaliselt piisab lihtsalt kuulamisest. Kui siiski tundub, et on vaja veel midagi, on kõige lihtsam rääkijalt küsida, mida tema heaks teha saab. 6.Mälu Oluline on nii lühi- kui pikaajaline mälu. Kujutlege olukorda, kus te ei mäleta, mida partner viis minutit tagasi rääkis. Kuidas see mõjuks? Kui olete teadlik, et teil on mäluga raskusi, tuleks seda partnerile öelda. VEEL: Suhtleja üks hea omadus on kuulamisoskuse olemasolu. Kuulamine on : sõnumi vastuvõtmine, fokuseerimine, desifreerimine, aktsepteerimine, vastamine/talletamine. Kuulamise tüübid: Kriitiline kuulamine, kaasamõtlev kuulamine, teraapiline kuulamine, väärtustav kuulamine ja viisakas kuulamine. Kuulamise parandamisele saab kaasa aidata ka rääkija ise, kui ta on teadlik võimalikest kuulamisbarjääridest ning püüab käituda nii, et nende mõju kuulajale oleks minimaalne.
või tuntakse ennast ohustatuna. Kui selliseid signaale pole, lastakse oma mõtetel uitama minna. 5. Siltide kleepimine Sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui ristida oma vestluskaaslane mõttes võhikuks, rumalaks, virisejaks jne, ei pöörata tema jutule enam kuigi palju tähelepanu. Andnud kiirustades teisele hinnangu (ta on silmakirjalik, laisk, ebamoraalne jms), on kuulamine lõppenud. Hea kuulamisoskuse põhireegel aga ütleb: järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulanud ja vaaginud. 6. Unelemine Kuulatakse vaid poole kõrvaga ja partneri lausekatke vallandab terve hulga seoseid. Näiteks ütleb partner, et teda ähvardab koondamine, ja kuulajal tuleb meelde, kuidas tema sõber elas sama üle. Ta hakkab meenutama pilti päevast, mil sai seda teada ja kuidas kõik edasi läks. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma iseäranis siis, kui ollakse mures või väsinud.
vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik. Jääte ilma olulisest informatsioonist ja ei märka lähenevat probleemi. Püüdes inimeste tegude tagamaadele jälile jõuda, peate nende mõtteid lugema ning oletusi tegema, et täita lüngad omaenese kuulmisoskuses. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui tahate teise sisse vaadata, peate loobuma oma eelarvamustest ja kinnisideedest, kõhklustest ja enesekesksusest. Peate püüdma vaadata asju teise vaatepunktist
vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik. Jääte ilma olulisest informatsioonist ja ei märka lähenevat probleemi. Püüdes inimeste tegude tagamaadele jälile jõuda, peate nende mõtteid lugema ning oletusi tegema, et täita lüngad omaenese kuulmisoskuses. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui tahate teise sisse vaadata, peate loobuma oma eelarvamustest ja kinnisideedest, kõhklustest ja enesekesksusest. Peate püüdma vaadata asju teise vaatepunktist
mõtleb. Vastuseks valmistumine. Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Sõelumine. Kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda. Tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märgatakse, et vestluskaaslane on vihane või õnnetu, või kui tuntakse ennast emotsionaalselt ohustatuna. Siltide kleepimine. Ristides oma vestluskaaslase mõttes rumalaks või võhikuks, ei pöörata enam tema jutule kuigi palju tähelepanu. Hea kuulamisoskuse põhireegel ütleb aga, et järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulnud ja vaaginud. Unelemine. Kuulatakse ainult poole kõrvaga. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma eriti siis, kui ollakse tüdinud või mures. Samastumine. Tõlgendakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. Nõuandmine. Ettepanekuid tehes ja probleeme endamoodi lahendades läheb kõige
kui lugeda kuulamistõkkeid, siis ka mina ise saan aru mida ma vahel olen valesti teinud. Tihti on nii, et inimesed segavad teiste jutule vahele või hakkavad oma probleeme lahkama ja nii ongi teise inimese jutt katkestatud, aga kuulamist on võimalik arendada ja seda peaksid tegema paljud inimesed. Õppides tõeliselt kuulama, end avama, oleme teinud esimese ja väga olulise sammu oma suhtlemisoskuse parandamiseks. Hea kuulamisoskuse õppimine on paljudel juhtudel edu aluseks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Anti Kidron. 2004. Suhtlemine. Mondo. s.l. 2. Mark Goulston. 2011. Lihtsalt kuula. Äripäev. s.l. 3. WWW[URL] www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2313/suhtlemine.zip/kuulamistkked.html
(Koostajad Karolina Sepp, Aive Skuin) Kuulamis-, arutlemis- ja reflekteerimisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks selliseks võimaluseks kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda arvamust avaldada ning seda põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks teadlik muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitav ja põnev kirjeldus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserdil ei käinud. Järgnevad soovitused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Suhtu nõuannetesse loovalt, arvestades kuulatud muusika iseärasusi. Üldine informatsioon · Mis oli kontserdi (kuulatud muusika) pealkiri? · Kus ja millal sa kontserti külastasid? · Mis oli kontserdi teema (üldeesmärk)? Seo oma seletus pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal-, koori-, orkestri-, kammer-, vm)? · Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus, ajastu)?
sobitamist pildiga. Lugemisjärgsete ülesannetena kasutatakse ümberjutustamist, teksti kohta mittekäivate lausete parandamist, lausete moodustamist teksti põhjal ja ka arutelu tekstiga seotud teemadel. Antud ülesanded võimaldavad arendada õpilaste lugemisoskust Euroopa keeleõppe raamdokumendis ettenähtud tasemele A 2.1. tasemele, kus õpilane loeb üldkasutatava sõnavaraga lühikesi tavatekste, leiab tekstis sisalduvat infot ja saab aru teksti mõttest. Kuulamisoskuse arendamine Kuulamisülesanded on seotud kindlasti vastava õppeühiku teemaga ja sageli ka lugemistekstiga. Kuid pakutakse ka erinevaid hääldusharjutusi ja mitmeid kõnenäiteid dialoogidena. Mängulisust lisavad õppeühiku alguses olevad rütmisalmid ja ka ülesanded, kus tuleb kuuldud väidetele reageerida erinevate liigutuste ja tegevustega. Kuulamisoskuse arendamise ülesanded on töövihikus, kus kuuldu põhjal tuleb täita tabeleid, täiendada
probleeme lahendada. Heast suhtlejast õhkab rõõmsameeldust, positiivsust. On ka neid inimesi keda, saame nimetada halvaks kuulajaks. Neid ei huvita see mida teine tahab neile öelda, teiste vajadused ega soovid pealegi on nad tüütud. Sellised inimesed panevad rõhku rohkem iseendale. Või siis nad ei saa lihtsalt aru mida nad nüüd tegema peaksid, lähevad närvi, et aru ei saa ning suures pabinas võivad üldse midagi valesti öelda. Kuulamisoskuse puudumine tähendab seda, et inimene jääb ilma olulisest informatsioonist ning ei märka lähenevat probleemi. HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE Huviga kuulamine ei tähenda vaid vaikimist, kui teine räägib. Ärakuulamine põhineb kavatsustel teha üht alljärgnevast: · Mõista kedagi eeldab tähelepanelikku kuulamist · Nautida kellegi seltskonda kuulamine tuleb loomulikult · Saada midagi teada kuulamine tuleb loomulikult
järgmiseks öelda. Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -6- Sõelumine. Kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda. Tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märgatakse, et vestluskaaslane on vihane või õnnetu, või kui tuntakse ennast emotsionaalselt ohustatuna. Siltide kleepimine. Ristides oma vestluskaaslase mõttes rumalaks või võhikuks, ei pöörata enam tema jutule kuigi palju tähelepanu. Hea kuulamisoskuse põhireegel ütleb aga, et järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulnud ja vaaginud. Unelemine. Kuulatakse ainult poole kõrvaga. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma eriti siis, kui ollakse tüdinud või mures. Samastumine. Tõlgendakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. Nõuandmine. Ettepanekuid tehes ja probleeme endamoodi lahendades läheb kõige
.. 6 3.2 Kuulamise tähtsus organisatsioonides.................... 8 3.3 Kuulamise tüübid.................................................. 11 3.4 Efektiivne kuulamine............................................ 13 3.5 Efektiivse kuulamise barjäärid............................... 16 3.6 Kuulamisprobleemid ja nendest ülesaamine........... 17 3.7 Kuulamisoskuse parandamine............................. 22 KOKKUVÕTE............................................................. 24 SISSEJUHATUS Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Kui sa pole just erak ega tööta ametipostil, mis eeldab tundidepikkust üksi töötamist ning ei sisalda rääkimist, kirjutamist, lugemist või kuulamist, moodustab suhtlemine suurema
Saja protsendiliselt võib nõus olla raamatu “Suhtlemisoskused” autoritega (vt. Kasutatud kirjanduse loetelu), kelle arvates on kuulamisoskus inimsuhete loomisel ja ja ülalhoidmisel hädavajalik, sest seda oskust hinnatakse tavaliselt kõrgelt. Sõprussuhete puhul on kuulamisoskus asendamatu tarve ning igal pool mujalgi elus võib see ainult kasu tuua. Osates kuulata on võimalik teisi märgatavalt paremini mõista, aru saada nende tunnetest, vajadustest ja ootustest. Kuulamisoskuse puudumine toob kaasa olulisest informatsioonist ilma jäämise ning lähenevate probleemide mitte märkamise. Kuulamisoskusest jääb tavaliselt vajaka egoistlikel inimestel, kelle mina tähtsus ei lase teistel end avada. Tihti on sellised inimesed tüütud ja väsitavad, neid ei huvita kaaslased vaid nemad ise. Nad sammuvad kindlalt läbi elu, teadmata vahel isegi, et nende suhtlemine teistega on rajatud väga nõrgale jääle. Sellekohaseid etteheiteid kuuldes ei võta nad
vaatamisväärsustega töö õpiku ja töövihikuga. tutvumine Unit 3. Postkaarti kirjutama teksti lugemine ja tõlkimine õpetaja selgitus, paaristöö, õppimine. Teadmised tunnikontroll sõnavara kohta iseseisev töö õpiku ja transpordivahendite kohta. töövihikuga. Unit 4. Lugemis- ja teksti lugemine ja tõlkimine paarislugemine, arutlus, kuulamisoskuse arenemine tunnikontroll sõnavara kohta ideekaart, iseseisev töö õpiku ja töövihikuga. Unit 5. Unit 1-4 materjali teksti lugemine ja tõlkimine vastastikune õpetamine, arutlus, kordamine kontrolltööks KONTROLLTÖÖ sõnavara rühmatöö, õpetaja selgitus, ja grammatika kohta. töö õpiku ja töövihikuga. Unit 6
kaugemana Juhul kui teade on üsna ligidal ankrule, siis tajutakse seda lähemal kui ta tegelikult on 23. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu
valdamisena, mis korduvais sotsiaalsetes situatsioonides tagavad eduka tegutsemise. 24. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu
jääb uurijate sõnul 75% suulisest suhtlemisest tähelepanuta, seda ei mõisteta või unustatakse see kiirest. Veel haruldasem on oskus öeldust sügavamat tähendust leida. Kui laastava mõjuga ja ometi kui tavaline on see, et räägitakse millestki endale väga olulisest ja avastatakse äkitselt, et kaaslane õigupoolest ei kuulanudki ja andis vaid automaatseid ja mehaanilisi vastuseid. 2.1 Mis mõjutavad meie kuulamisoskust? Meie ühiskonnas levinud viletsa kuulamisoskuse peamine põhjus on see, et juba varakult saame me range koolituse mittekuulamisest. Terapeut Franklin Ernst ütleb, et ,,elu esimestest aastatest peale on kuulamisoskus inimese kõige enam treenitav tegevus." Ernst märgib, et tavaliselt määratakse laps tema kõige mõjutavamas eas pidevale kuulamisvastaste käskude dieedile. Vanemad ütlevad: ,,Selliseid asju meie peres kuulda ei tahaks." ,,Ära pane teda tähele."
motoorsete võimete valdamisena, mis korduvais sotsiaalsetes situatsioonides tagavad eduka tegutsemise. 31. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu
Sotsiaalse kompetentsuse mõiste Sotsiaalseid oskusi vaadeldi kui suhtlemise käitumuslikke komponente. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) · Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused · Verbaalne väljendusoskus rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) · Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval · Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena. · Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub
osavõtlikku poosi, sõbralikku miimikat · Zestikuleeri mõõdukalt rahulikud ja ümarad liigutused, avatud peopesad · NB! Sõnum on veenev, kui verbaalne ja mitteverbaalne väljendus ühilduvad 52 Kommunikatsioonivead · Mida kavatseti öelda · Mida öeldi tegelikult · Mida kuuldi · Mida kuuldu all mõisteti · Mida vastati · Kuidas vastust mõisteti 53 Kuulamisoskuse tähtsus · Võimaldab saada adekvaatset infot, vältida kommunikatsioonivigu · Võimaldab probleeme mõista ja ennetada · Klient tunneb end väärikana, et tema ja ta probleem on olulised · Aitab teenindajal näha reaalset inimest, mitte päevast päeva korduvat üht ja sama probleemi teeb töö meeldivamaks! 54 Hea kuulaja · Pühendab kliendile kogu tähelepanu on osavõtliku poosi ja näoilmega, väldib
(kätlemine) · Aja kasutamine - punktuaalsus · NB! Sõnum on veenev, kui verbaalne ja mitteverbaalne väljendus ühilduvad · Suhtlemise abivahendid riietus, soeng, meik, ehted, lõhnad 51 52 Kommunikatsioonivead Kuulamisoskuse tähtsus · Mida kavatseti öelda · Võimaldab saada adekvaatset infot, vältida · Mida öeldi tegelikult kommunikatsioonivigu · Võimaldab p probleeme mõista ja j ennetada · Mida kuuldi · Klient tunneb end väärikana, et tema ja ta
osavõtlikku poosi, sõbralikku miimikat · Zestikuleeri mõõdukalt rahulikud ja ümarad liigutused, avatud peopesad · NB! Sõnum on veenev, kui verbaalne ja mitteverbaalne väljendus ühilduvad 52 Kommunikatsioonivead · Mida kavatseti öelda · Mida öeldi tegelikult · Mida kuuldi · Mida kuuldu all mõisteti · Mida vastati · Kuidas vastust mõisteti 53 Kuulamisoskuse tähtsus · Võimaldab saada adekvaatset infot, vältida kommunikatsioonivigu · Võimaldab probleeme mõista ja ennetada · Klient tunneb end väärikana, et tema ja ta probleem on olulised · Aitab teenindajal näha reaalset inimest, mitte päevast päeva korduvat üht ja sama probleemi teeb töö meeldivamaks! 54 Hea kuulaja · Pühendab kliendile kogu tähelepanu on osavõtliku poosi ja näoilmega, väldib
kasutada lapse kõne ergutamiseks inim- ja loomakujukesi; luua situatsioone, et laps saaks rääkida; raamatuid ette lugedes ja pilte vaadates küsida lapse käest küsimusi loetud jutu kohta; mängida otsimise mänge, lasta tal lugu jutustada; Kuulamisoskus on keelekasutuse esimesi osaoskusi. Kuulmisvõime on lapsele sündides kaasa antud, ent see vajab arendamist kuulamisoskuseks. Kõne arengu seisukohast on kuulamisoskuse arendamine koolieelse ea tähtsamaid ülesandeid. On oluline, et kuulamisoskus kujundatakse enne seda, kui laps jõuab lugemise ja kirjutamiseni. Oskus hakata kasutama tegevust saatvat kõnet kujuneb lapsel pikkamööda. Täiskasvanuga igapäevase koostegutsemise käigus kujuneb arusaamine täiskasvanu lausete sisust. Kuulamisoskus on aluseks rääkimisele, lugemisele ja kirjutamisele. Tegevusi ja mänge tuleb toetada kõnega, haarates juurde liisusalme, sõrmemänge ja luulet
Tööalane edugi on kiirem tulema, sest te kuulete ja mõistate inimesi: saate aru, mida nad tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Need, kes ei mõista kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Nad peletavad eemale potentsiaalseid sõpru ning armsamaid, plinkides sõnumit: "Mind ei huvita, mis sul öelda on". Seepärast tunnevad nad end sageli üksildasena. Kõige hullem on see, et need, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Kuulamisoskuse puudumine on lausa hädaohtlik! Jääte ilma olulisest informatsioonist ega märka lähenevaid probleeme. Püüdes inimeste tegude tagamaadele jälile jõuda, peate nende mõtteid lugema ning oletusi tegema, et täita lüngad omaenese kuulmisoskuses. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. See on enesele võetud kohustus mõsta teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 13-14) Eneseavamine
· Nõuadmine · Iroonia, naljakspööramine · Stereotüüpsed vastused ( Selline on elu. Kõigil on raske) Gordoni kuulamise barjäärid : käskimine hoiatamine, ähvardamine moraliseerimine nõu andmine, lahenduste pakkumine informeerimine, loengu pidamine hindamine, süüdistamine nõustumine, kiitmine sildistamine, häbistamine interpreteerimine, analüüsimine kaasatundmine, toetamine küsitlemine vältimine Kuulamisoskuse parandamiseks tuleks lükata edasi hinnangu andmist, pühendamise arendamine kuulamiseks, vältida tähelepanu hajumist, oodata enne, kui vastata; kliendi poolt öeldu ümbersõnastamine; pidevalt mõttes peegeldada, mida klient tahtis öelda; olla valmis vastama, siis kui õige aeg on. Hoia fookus kliendi perspektiivil! Iga konkreetse probleemi puhul uurida (D. Kutsar) : sündmuste, olukorra DETAILNE kirjeldus ; millal see algas? mis sellel ajal veel juhtus?; kui sageli seda juhtub
laulude loomine talle palju lõbu. · Näita lapsele hiljutisi perefotosid. Tuttavaid nägusid ära tundes uurib ta neid väga tähelepanelikult ja talle meeldib fotode vaatamine. Kasuta neid näitliku materjalina, kui jutustad peresündmustest ja puhkustest, mida ta võib ainult osaliselt mäletada. · Tee lapsele ette lugedes meelega mõni viga. Lapse kuulamisoskuse teravdamiseks loe talle tuttavat juttu, kuid muuda seda pisut (näiteks asenda koera nimi mõne teisega) ja oota, millal ta seda märkab. Kõne ergutamine 25.-30. elukuuni Keelekasutuse täiustumine ilmneb lapse igapäevases kõnes, ta hakkab kasutama asesõnu ja kirjeldavaid väljendeid üha teadlikumalt. Laps oskab teiste omavanustega edukalt vestelda ning talle meeldib ka täiskasvanutega juttu ajada. Teda paeluvad pereelu sündmused
elavatele ungarlastele). 6. Põliskeelte oskuse säilitamine ja edasiarendamine (nt mohoki keele-kümblus Quebecis; havai keelekümblus Ameerika Ühendriikides). 7. Maailmakeelte oskuse arendamine (nt inglise keelekümblus Jaapanis; jaapani keelekümblus Ameerika Ühendriikides). 1.2. Programmi eesmärk ja põhimõtted Haridusalasteks eesmärkideks on: 1. vanusele vastav esimese keele lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulamisoskuse omandamine; 2. teise keele hea lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulmise järgi arusaamisoskuse omandamine; 3. vastavas klassis nõutavate üldhariduslike oskuste omandamine teistes ainetes, nagu matemaatika ja looduslugu; 4. nii koduse keele kõnelejate kui ka sihtkeele kõnelejate kultuuri mõistmine ja hindamine. Seega on keelekümblusprogrammis kakskeelne haridus lisaväärtus, kuna eesmärgiks on mõlema
Kaubaasetusega püütakse sageli tarbijaga manipuleerida. See on üks psühhostrateegia, millega püütakse ostjate ahvatletavust uurida ja ära kasutada. Unustatakse aga ära, et üha enam inimesi näeb läbi mainitud paigu- tustrikid. Järelikult on vaja kasutada teist psühhostrateegiat, tunnetada ostjate vajadusi ja püüda diferentseeritult rahuldada ostjate soove. Teisisõnu, proovida ostust huvitatute sügava- maid vajadusi ja soove täita, läheneda ostjatele kuulamisoskuse ja nende vajaduste tunneta- mise kaudu. See on kaupluse edu valem, mitte manipuleerimine. Konkreetne näide maailmast: kaupmehed on kogenud, et emadele, kes oma väikeste lastega sisseoste käivad tegemas, ei meeldi põhjendatult kassa väljapääsu juures pakutavad maiustused. On kaupmehi, kes on sellest loobunud ja pälvinud emade tänu ja võitnud endale lojaalseid kliente. Oluline on teadvustada, et imidz on profiili peegelpilt. Ideaalne on kui need kokku langevad (vt joonis )
- me oleme nüüd rääkinud sellest ja sellest; võtame kokku räägitud probleemid...; - seega siis, teie ettepanekud on sellised ja sellised; - sa rääkisid vestluse alguses, et tahad osaleda programmis, nüüd aga ütled, et see ei ole eriti tõenäoline – ma märkan siin vastuolu. Selgita palun, jms. - mis oli partneri poolt räägitu põhisisu ja –tundmused - milline oli põhiteema, mida partner kordas mitmeid kordi - kasuta sõnu, mis sobiksid partneri sensoorsete sõnadega Kuulamisoskuse parandamiseks: - lükata ajuti edasi hinnangu andmist - eesmärgi ja pühendumise arendamine kuulamiseks - vältida tähelepanu hajumist - oodata enne, kui vastata - partneri poolt öeldu ümbersõnastamine - pidevalt mõttes peegeldada, mida partner tahtis öelda - olla valmis vastama siis, kui õige aeg on. Küsitlemise oskus Küsitlemise eesmärgid: Küsimused, mille eesmärgiks on koguda, täpsustada, üle kontrollida, korrata teadmisi, fakte, infot;
mõttekujutlussüsteemi me kasutame. Inimesed kasutavad erinevaid sõnu, mis peegeldavad meeltesüsteemi eripära. Visuaalsed inimesed näevad, kujutlevad, auditiivsed kuulevad, kõlavad ja kinesteetilised inimesed tunnevad, haaravad kinni, tunnevad, haistavad. udutavad jne. Selleks et olla suhtluspartneriga nn. ühel lainel, on kasulik kasutada sarnast keelt nagu temagi. Iga müüja võiks mõelda, kas ta kuulab ostjat või ootab lihtsalt oma sõnakorda. Kuulamisoskuse analüüsimisel saab esitada järgmisi küsimusi: · Kas mu tähelepanu kaldub kergesti kõrvale? · Kas ma segan sageli partneri jutule vahele? 27 · Kas ma kiirustan järeldustega? · Kas ma mõtlen kuulates vastustele? Kui neile küsimustele ollakse sunnitud jaatavalt vastama, on tegemist vähese kuulamisega, mida
Huvitavaid hääli teevad näiteks tsellofaan ja siidpaber. · Häälitse ise ja pane lapse sõrm oma suule. Mõned hääled, mille matkimist võiks proovida: - mesilase moodi sumisemine; - ümisemine; - põskedega popsutamine; - huilgamine; - köhimine; - aevastamise imiteerimine. UURINGUTE ANDMETEL sagenevad imikute südamelöögid, kui neil tekib vanemaga silmside või kui vanem räägib laulva häälega. Lapse kuulamisoskuse arendamine aitab tal hiljem kergemini rääkima õppida. ERINEVAD MATERJALID · Otsi erinevast materjalist esemeid (nt villasest, puuvillasest, sametist, satiinist kangad) · Istu lapsega põrandale ja aseta üks asi tema haardeulatusse. Kiida last, kui ta eseme enda kätte haarab. · Kui laps on eset puudutanud, ütle lapsele, mis asi see on ja anna see lapse kätte. Kirjelda talle ilmekalt läbi hääle materjali, näiteks: "See on samet. Samet on pehme."
Kakskeelsuse käsiraamat lapsevanematele ja õpeta- jatele. Haridus- ja teadusministeerium. Kikerpill, T., Kingisepp. L. 2000. Keelekeskkond võõrkeeleõppe toetajana. Tallinn: TEA Kirjastus. Kingisepp, L., Sõrmus, E. 2000. Ülevaade võõrkeeleõppe meetoditest. Tallinn: TEA Kirjastus. Krall, I., Sõrmus, E. 2000. Eesti keele grammatika õpetamise võimalusi. Tallinn: TEA Kirjastus. Krikk, L. 2002. Eesti keel tirtsudele ja põnnidele I ja II. Tallinn. Kärtner, P. 2000. Kuulamisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Kärtner, P. 2000. Kirjutamisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Kärtner, P. 2000. Lugemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Kärtner, P. 2000. Kõnelemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Lille, V. 2003. Värvin ja räägin eesti keeles. Töölehed 5aastastele. Tartu Ülikooli Narva Kolled. Lille, V. 2003. Tahan rääkida eesti keeles. Töölehed 6aastastele. Tartu Ülikooli Narva Kolled. Merila, M. 1999
annaabi.ee 
