Suhtlemis tõkked 1. Keskkonnast tingitud suhtlemis tõkked - müra, keele barjäär, staatuse vahe(sinu positsioon ühiskonnas/keskkonnas), olukorrast tingitud barjäär. 2. Esineja poolt loodud suhtlustõkked ei hoia kuulajaga kontakti,halb ettevalmistus, Üleolev suhtumine või eelarvamused kuulajate suhtes. 3.Kuulajatest tingitud suhtlustõkked - eelarvamus esineja suhtes, eelarvamused teema suhtes, isiklikud probleemid. Teesulud- hinnangute alusel kasutatakse neid barjääre rohkem kui 90% kogu sellest ajast, mil kõneletakse. 1.Kohtumõistmine- *kriitika- *sildistamine- stereotüüpidesse panemine, sildi külge panemine *diagnoosi panek-amatöör psühholoogi mängimine *kiitmine-irooniline, manipuleeriv kiitmine,see on halb; se peaks olema siiras 2.Lahenduste lakkumine:
võttis kasutusele väga erinevad lood alates klassikast ja lõpetades metaliga. 6.1. Meeleolu muutused Jay Z. feat Alicia Keys loo "Empire state of mind" puhul Esimeseks loos esitati neile Jay Z. feat Alicia Keys- Empire State of Mind. Lugu käib hiphop muusikastiili alla, sisaldab ka räppi ja on rütmikas. Joonis 18. Meeleolu muutused Jay Z. feat Alicia Keys loo "Empire state of mind" puhul Nagu jooniselt näha, oli emotsioonid üpriski vastakad kui tervelt 35% protsenti kuulajatest muutusid loo tõttu ärevaks, siis ka peaaegu sama suur osahulk 33% - tundsid, et see lugu jättis neid paraku külmaks. Osa inimestest 14% tundsid lugu kuulates rahulolu. 6.2. Meeleolu muutused Arvo Pärdi loo "Für Alina" puhul Järgmiseks looks esitati nooretele Eesti helilooja poolt kirjutatud klaveripala Arvo Pärt Für Alina. Seda loetakse Pärdi ,,Tintinnabuli"stiilis kirjutatud tööks. Tintinnabuli (ladina keeles 'kellukesed') on helilooja Arvo Pärdi 1976
Probleemi vältimiseks tuleks enne esinemist kindlasti auditooriumi analüüs ära teha. Monotoonne kõne - esitlus peab sisaldama lugusid, emotsioone ja tundeid. Niipea, kui rongisõidu kombel monotoonselt muudkui edasi libiseda, võib kaotada ka oma kuulajaskonna. Üleolev suhtumine või eelarvamused kuulajate suhtes - kõik, mida seal ees tehakse, tuleb bumerangina tagasi. Kui inimene on ülbe või üleolev, siis miks peaksid kuulajad teda taluda tahtma? 1.5 Kuulajatest tingitud suhtlustõkked Eelarvamused esineja suhtes - kui kuulajatel on esinemisega seoses tugevad negatiivsed eelarvamused, siis mõjutab see igal juhul ka seda, mismoodi nad esinejat kuulavad. Näide: Kui esineb tuntud poliitik, kelle maine on ütlemata madal, siis ta võib ükskõik mida rääkida, aga tõenäoliselt ei kuulata. Eelarvamused teema suhtes - sarnane eelmisega selle vahega, et siinkohal võib ka
kuulajad emotsioonide ja mõtete mäetippu. Pane publik naerma. Pane mõtlema. Pane aplodeerima. Lõpetuse ülesanded: võtta esitatud materjal kokku; muuta esitus tervikuks; jääda meelde. Veel nõuandeid Hoidu stampfraasidest („Lõpetuseks tahaksin öelda …“, „Ja lõpuks, head kuulajad …“) Ära vabanda („Kas teil nüüd sellest kasu oli, aga …“, „Ega jõudnudki midagi tarka öelda …“) Ära pea end kuulajatest targemaks („Sellest aru saamine vajab targemaid päid …“) Lõpeta lõplikult („Ah jaa, ma unustasin veel öelda …“) Kokkuvõtvalt SISSEJUHATUSES selgita, millest rääkima hakkad. TEEMAARENDUSES räägi see asi ära. KOKKUVÕTTES selgita, millest sa just rääkisid. SUHTLUSE MÕJUJÕUDU SUURENDAVAD TEGURID ELULISUS – teemad nagu elu, surm, lapsed, tervis
tuleks kõige enam vältida. Näide. Teoses tuuakse näide filosoof Aristootelesest, kes omas tugevat fantaasiat ning kes rajades oma loodusfilosoofia, rakendas sellele liialt oma loogikat. See aga muutis selle filosoofia kasutuks ning kangekaelseks. Turuiidol. Turuiidoleid peab autor kõige koormavamaks, kuna need põhinevad sõnadel ja kõnelemistel. Oma igapäeva elus me valime sõnu, vastavalt kuulajaskonna arusaamisele. Kui aga mõni kuulajatest peaks olema teravama mõistusega, siis tahab ta rääkijale vastata ning sõnu muuta oma arusaama järgi, et nad oleksid rohkem looduse järgi. ,,Sõnad segavad", ütleb Bacon. Et asjad oleksid rohkem üheselt mõistetavad oleme loonud definitsioone, et need aitaksid ühtsele arusaamisele. Ometi ei päästa meid ka definitsioonid, kuna viimased koosnevad samuti sõnadest. Me peame jõudma asjade moodustamise viisi juurde, et vabaneda sellest iidolist. Näide
Sotsiaalne tsoon 1.2m kuni umbes 3.6m Kui oleme inimeste hulgas, kes pole meile väga tuttavad, muutub meie kehatsoon suuremaks. Võõraid ei lubata seista nii lähedal kui sõpradel ja muutume kohe valvsaks, kui keegi võõras tungib meie isiklikku ruumi. Avalik areen ligikaudu 3.6m'st edasi. See kehatsoon on kasutusel, kui pöördume inimrühma poole, näiteks kõnet pidades või õpetades. Et kõik meid näeksid ja kuuleksid, seisame kuulajatest 3.6m kaugusel. Inimesed tervitavad kohtudes üksteist reeglina. Tervitatakse peanoogutusega, silmapilgutusega, käeviipeda, kallistusega jne. 4. Peatükk ,,Ma tean, mida ma tahan" 4. peatükk räägib kehahoiakutest ja kehakeelest, mis väljendab võimu, eneseusku ja enese maksmapanemist. Enesekindlus on positiivse suhtumise säilitamine ning enesekindel inimene on oma tegudes julge
* soovida kuulajatele midagi head; * tutvustada kõne struktuuri ehk selgitada, millistest peamistest osadest kõne koosneb; * jutustada mõne (lõbusa) loo, mis kuulajaid häälestaks; * huvi äratamiseks esitada küsimuse, millele kõne jooksul vastus antakse jne. Lennart Meri alustas 1996. aastal Bertelsmanni foorumil peetud konet ,,Milleks Euroopa?" küsimusega: ,,Kuidas defineerib Euroopa iseennast?". Kõne alguses tuleb äratada kuulajates uudishimu. Vaevalt et keegi kuulajatest jääb ükskõikseks, kui alustada nt sõnadega: ,,Te võite saada miljonäriks, ostmata loteriipiletit!" Kuulaja tähelepanu tõstmisel tuleb kasuks aktuaalsus. Sellised repliigid nagu ,,kuulsin äsja uudistest", ,,tänastes ajalehtedes on huvitavalt analüüsitud..." muudavad kuulajad uudishimulikuks. Tähelepanu äratamiseks ei pea kasutama ainult sõna jõudu, appi võib võtta ka mitmesuguseid üllatavaid vahendeid.
emotsionaalselt. Kui võõraga sugenevad sõbrasuhted, hakkab vahemaa, mida seni olete suhtlemise ajal mugaval hoidnud, muutuma väiksemaks, sest lasete teineteise oma ellu ja isiklikku ruumi. 3.1.5 Avalik areen: ligikaudu 3,6 meetrist edasi See kehatsoon tuleb kasutusele, kui pöördume inimrühma poole, näiteks kõnet pidades, ametlikus olukorras õpetades või õpikonda juhendades. Et igaüks meid näeks ja kuuleks, seisame tavaliselt niisuguses olukorras oma kuulajatest umbes 3,6 meetri kaugusel. Aga kui rühm on õige väike, on ka vahemaa väiksem; teisalt, kui rühm on väga suur, on ka vahemaa vastavalt suurem, nii et püsiks kontakt igaühega. 3.2 Oma tõrjeseisundi taha peitumine9 Kui tunneme end avatu, enesekindla ja enesega rahulolevana, siis on meie kehahoiak avatud. Seisame või istume sirgelt, rind ja süda nähtaval, andes maailmale teada, et meil ei 9 Dr. Cornelia Topf, 1998. Kehakeel ja edukas karjäär. Tallinn: kirjastus Odamees
Lavale tulid modellid. Juba siis kanti katki rebitud teksaseid jms. Tuli individuaalsus- see on siiani säilinud. Hoogu läks postimüük. Kehakuju oli endiselt oluline. Barbie nuku (loodud u. 1959 aastal) moodi tulek. Barbied ei kao nii pea. Siis tulid moelavadele vanad. Vastukaaluks lastele ja noortele. Ülemaailmne trend, sest: oleme modernismi tuules. Postmodernism. Modernism. Lõhe kadumine taiese ja tema pealkirja vahel. Võrdluseks- teatrietendus saab osaks kuulajatest/vaatajatest. Vanasti sai riietusega oma staatust väljendada, kõik sellest, mis puudutas keha, väljendas staatust. Naistel- lemmikriided seotud kanmisega erinevas kontekstis. Postmodernism. (Mis seotud sellega, milliseid riideid kanname). 1) Ambivalentsus- tuuakse välja vastandid- mehelik/naiselik/lapselik/täiskasvanulik/noor/vana jne. Kõik vastandlikkus kaob. 2) Stiilide paljusus- erinevad stiilid (moe/stiili loojad vaatavad ringi tänaval ja panevad
«Kuhupoole võib isa põgenenud olla?» küsis ta elavalt. «Küllap ikka vist Tallinna poole,» oli Gabrieli vastus. «Oh, siis tõttame kohe talle järele!» «Seda arvan minagi -- tasa, ma kuulen müdinat. Heitkem maha!» Nad heitsid kummuli maha ja jäid põnevalt kuulatama. Välja kivide peal oli kapjade plaginat selgesti kuulda. Varsti tuli tulekahju segasel paistel mõisa poolt salk ratsamehi nähtavale. Nagu varjud kihutasid nad umbes saja sammu kaugusel kuulajatest mööda. Agnese süda tuksus kuuldavalt. Ilma teadmata nihutas ta end Gabrielile ligemale. «Need ei ole venelased,» sosistas Gabriel. «Ma arvan rüütel Mönnikhuseni ära tundvat. Kas näete punaste sulgedega kübarat? See on tema.» «Isa!» hüüdis Agnes järsku üles karates. «Isa, kuule mind! Isa, armas isa, mina olen ju siin, Agnes!» Gabriel tahtis ka hüüda -- ja tema vägev hääl oleks vist kaugemale kandunud, aga -- olgu
Laane peal magas venelane-tatarlane Kaasanist -- väike, kollase nahaga, juuksed kui nõgi. Suur suitsetaja ja suitsuallaneelaja, mille tõttu rinnad rõgisesid tal hullemini kui vanahärra Voitinskil. Tarvitas morfiumi ja jutustas, kus vähegi võimalik, kodulinna ööurgastest, mille rõvedaid lugusid oli tal lõpmatult, nagu mõtleks ta neid ise igapäev uuesti välja. Seisis või istus kuski pimedas nurgas, silmis rasvane läige, poisid summas ümber, sest kuulajatest polnud Bazkirtsevil kunagi puudu. Järgmises lahedas toas asusid v. Elbe Riiast, nagu juba tähendatud, krahv Mannheim Piiterist, vürst Bebutov Tifliisist, pan Hodkevits Warssavist ja inglane King Moskvast, vabrikandi poeg. Need kõik olid tähtsad mehed, nii tähtsad, et magasid ainult beletaazis. Sest kuis sa paned krahvi vürsti või vürsti krahvi peale. Ka pan ei sobinud ühelegi teisele alla ega peale. Kõige
annaabi.ee 
