Küsimused õpingukorralduse I loengu kohta 1. Mis organ on TTÜ nõukogu? 2. Millega tegeleb dekaan? 3. Kes nõustavad üliõpilast? 4. Mis on tüüpõpingukava? 5. Millistest õppetöö vormidest osavõtt on kohustuslik? 6. Mis on vabaaine? 7. Mis on vabaõppe moodul? 8. Mis on eeldusaine? 9. Milliseid vabaaineid saab õppida tasuta? 10. Millal ja mis põhjustel võib õppejõud üliõpilase kuulajaskonnast välja arvata? 1. TTÜ nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustusorgan, mis koosneb 41-liikmest ja otsustab olulisemaid TTÜ arengu ja tegevusega seotud küsimusi. 2. Dekaan tegeleb teatud teaduskonna juhtimisega. 3. Üliõpilast nõustavad dekanaat, õppekava juht ja üleülikoolilised nõustajad(tuutorid, üliõpilasesindus, karjääriteenistus). 4. Tüüpõpingukava on kirjas õppekava lisas ja on õppeainete soovituslik jaotus
Ka see eeldab põhjalikku eeltööd. Nagu Cicero hea kõnemehe esimene tunnus (hea kõnemees peab teadma, mida öelda, kus öelda ja kuidas öelda). Eeltööks on siin kuulajate kaardistamine. Kes need inimesed on, kellele ma esinema hakkan? Mida nad kuulda tahavad? Miks nad minu esinemist üldse kuulama tulevad? Neile ja ka teistele küsimustele vastused leides võib juba peaaegu kindel olla, et esinemine osutub edukaks, kui kuulajaskond on õigesti kaardistatud. Lähtuvalt kuulajaskonnast tuleb valitud teemat ka käsitleda või teema valik teha. Kui see käes, saab materjale koguma hakata ning neid läbi töötama asuda. Materjale analüüsinud, tuleks hakata nüüd oma esinemist ka esinemiseks vormima. Siin on see koht, kus ma võin täbarasse olukorda sattuda. Ma tean küll, mida rääkida, kuid ei suuda seda kuidagi sõnadesse panna. Mida sellises olukorras siis peale hakata, kui mõtted keerlevad kaootiliselt ning mingit korrapära neis ei teki
Avandi ühist kontserti ,,Kui vari kaob, siis valgus jääb", milles tulid ettekandmisele neile kordaminevad eestikeelsed tuntud ja vähemtuntud laulud. Sedapuhku ei saatnud noori muusikuid mitte bänd vaid puhkpillikvintett ning kõik lood olid just selle kontserti jaoks klassikalisse võtmesse seatud. Mitmeid päevi tagasi pileti äraostnuna ja saali sisenuna nägin enda ees täissaali, millest lugesin välja vaid üht- esinejate populaarsust ning tuleb tõdeda, et suurem osa kuulajaskonnast oli just pigem keskealised ja vanem generatsioon. Esmalt esitas puhkpillikvintett Reval Wind Ensemble sissejuhatava loo, mille kulminatsiooniks sai lauljate sisenemine. Oma sõbraliku ja avatud olemisega tekitasid esinejad sooja ja õdusa keskkonna, otsekui puuduks saalist kogu ülejäänud publik ning lauldaks igale ühele eraldi ja kõnetataks kõiki isiklikult. Mõnusat vürtsi lisasid rahulikele lugudele tuntud humoristi
Miles Davise teises suures kvintetis (1964-1968) tegid kaasa saksofonist Wayne Shorter, pianist Herbie Hancock, bassist Ron Carter ja trummar Tony Williams. Uue kvinteti muusikat iseloomustas abstraktsus, populaarsete dzäss-standardite asemel hakati rõhku panema omaloomingule. Aastakümne lõpus hakati võtma mõjutusi pop- ja rockmuusikast (Jimi Hendrix, James Brown, Sly Stone), kasutama elektrooniliselt võimendatud instrumente, mis võõrandas osa kuulajaskonnast, kuid tõi juurde ehk enamgi. 1969. aastal avaldas Miles Davis paljude meelest dzäss-rocki alguseks peetavad albumid In A Silent Way ja Bitches Brew, millel tegid kaasa Shorter, Hancock, Joe Zawinul, John McLaughlin, Dave Holland, Jack DeJohnette, Chick Corea ja teised. 1970. aastaid iseloomustas eksperimenteerimine maailmamuusika elementide ja 20. sajandi klassikalise muusikaga (Karlheinz Stockhauseni mõjutusel sündis album On The Corner, 1972). Kriitikud süüdistasid teda
7. Tänan tähelepanu eest! Arvude ja statistikaga tasub olla ettevaatlik, see võib ,,tappa" kõne, tsitaatidega sma lugu. Lase kõnel ,,laagerduda", peale seda tee parandusi. Mõtle läbi, kas ja kuidas kasutada kõne ajal märkmeid. Enese ettevalmistamine. Harjuta kodus! Harjutamisel tulevad välja nõrgad kohad. Alusta lihtsalt mahalugemisest. Usu iseendasse! Varieeri tempot. Palu keegi ennast kuulama. Latt tuleb sättida kõrgele (pole hullu kui sa ka selle alt hüppad!) Mõtle kuulajaskonnast kui väikesest grupist. Kätu loomulikult ja kuulajad soojenevad üles. Publik on kõnepidaja peegel. Kõik mida sa ise teed saad sealt ka vastu. Auditooriumianalüüs. Kuulajate kaardistamine Arv Sugu ja vanus Haridustase ja ettevalmistus Kas tegu on võõraste ja tuttavatega (NB! Oma sõbrad on alati väga raske publik, sest nad julgevad alati vabalt kõike kommenteerida). Kas grupis on liidreid? Kuulajate meelestatus Kultuuritaust, väärtushinnangud
lähtuvaid kokkuleppeid Arvestada vaja nii orgvälise keskkonnaga kui org-i eripäradega Personali arendamise põhilised viisid ·ametialane väljaõpe, mis hõlmab töötajate esmast väljaõpet, juhendamist ja treeningut; ·tööalane arendamine, mis hõlmab tööülesannete laiendamisega seotud täiendõpet; ·ameti(koha)väline arendamine, mis hõlmab töötajate väljaõpet väljaspool ametikohta uute tööülesannete täitmiseks. Koolituste liigid - Sõltuvalt kuulajaskonnast ja koolitajast eristatakse · Organisatsioonisisesed koolitused (organisatsiooni enda või väliskoolitaja poolt läbiviidavad kursused) ·Organisatsioonivälised koolitused (koolituse läbiviija on väliskoolitaja, kursusest osavõtjad saavad vahetada kogemusi) -Koolituse toimumise asukoha alusel: kaugkoolitus, koolitusruumis õpe, õpe teistes org-des (stazeerimine, praktikatest õppimine, õppereisid) - Sõltuvalt koolituse
koolitaja. Koolituse korraldamine eeldab koolitusvormi, -meetodi, -koha ja aja valikut. Investeeringu tasuvuse määramiseks on vaja välja selgitada koolituse tõhusus. Koolituse tõhususe väljaselgitamine seisneb koolituselt saadud teadmiste, oskuste võrdlemisel koolituse maksumusega. Tulemus ei ilmne aga koheselt. Koolituse hindamisel tuginetakse koolitatavate hinnangule kasutatakse ankeetküsitlust. Annab võimaluse kavandada uut koolitust tulemuslikumalt. Sõltuvalt kuulajaskonnast ja koolitajast eristatakse: · Organisatsioonisiseseid (ingl. k. in-house) koolitusi organisatsiooni enda või väliskoolitaja poolt läbiviidavad kursused. · Organisatsiooniväliseid (ingl. k. outdoor) koolitusi koolituse läbiviija on väliskoolitaja, kursusest osavõtjad saavad vahetada kogemusi (Torrington, Hall, Taylor 2008: 422-430). Sõltuvalt koolituse toimumise ajast liigitatakse koolitusi:
Õppiv organisatsioon 2. ORGANISATSIOONI ÕPPIMIST TAKISTAVAD TEGURID March ja Olsen (1975) on eristanud nelja tüüpi katkestusi õpitsükli faasides: · rollist - Kui indiviid ei ole suuteline tegutsema vastavalt oma tõekspidamistele, peavad March ja Olsen takistuse põhjuseks indiviidi rolli organisatsioonis, mis omakorda on määratud organisatsiooni formaalse struktuuriga; · kuulajaskonnast - Kui üks organisatsiooni liige on suutnud oma tegevust muuta, kuid ei suuda teisi samamoodi toimima panna, on probleem kuulajates; · eelarvamustest; · keskkonna määramatusest tulenevaid - Kui keskkonnast tulevad signaalid ei ole inimestele arusaadavad, ei reageerita neile signaalidele hinnangute ja väärtussüsteemi muutmisega ning side keskkonna ja indiviidi vahel katkeb.
Esimese poole tunni jooksul vooris läbi kohtunik Thatcheri maja terve rodu linnaelanikke, kes sülelesid ja suudlesid päästetuid, surusid missis Thatcheri kätt, püüdsid kõnelda, kuid ei suutnud, ja lahkusid, puistates igale poole pisaraid. Tädi Polly õnn oli täielik ja missis Thatcheri oma peaaegu täielik. Kuid temagi õnn pidi täielikuks saama, niipea kui koopasse saadetud käskjalg oli teatanud suurest uudisest tema abikaasale. Tom lebas sohval, ümbritsetud innukast kuulajaskonnast, ja jutustas läbielatud kummalisest seiklusest, ilustades seda paljude rabavate lisandustega ja lõpetades kirjeldusega, kuidas ta Becky allikale jättis ja uurimis-teekonnale läks; kuidas ta kahte käiku uuris, minnes niikaugele kui paberlohe nöör küündis; kuidas ta kolmandat käiku uuris nööri pikkuselt ja parajasti tagasi pöörduda kavatses, kui silmas eemal valguslaiku, mis tundus päevavalgusena; kuidas ta nöörist
annaabi.ee 
