Richard Straussi ooperis "Arabella". Aastal 1965. astus ta esmakordselt üles ka Glyndebourne'i Festivalil. Aastal 1969 andis ta Arena di Veronassis silmapaistva esitluse Giuseppe Verdi ooperis "Don Carlos". Kolm aastat hiljem esines Cabelle Covent Gardenis Verdi ooperis "La Traviata". Kõige edukamaks aastaks osutus Caballél aga ilmselt 1974, kus ta laulis mitmeid kuulsaid rolle. Näiteks Verdi ooperites "Aida", ''Donizetti ooperis "Parisina" ja Bellini "Normas". Laiemalt kuulajaskonnalt pälvist ta tähelepanu ka 1988. aastal, kui ta laulis koos kuulsa rock-muusiku Freddie Mercury'ga laulu ''Barcelona'', millst sai suur hitt. Hiljem oli sama laul Barcelona olümpiamängude hümniks. 1991. aastal pälvis ta Astuuria printsi auhinna. Montserrat Caballé järgi on ka tehtud rahvusvaheline lauljate konkurss ja meistrikursus. Meie arvame, et Montserrat Cabelle on väga andekas ooperilaulja ning on tunnustust väärt. Ta on väga väärikas naine ning tal on ilus ja uhke pere
oma teadmise ja oskuse edasi andnud. Kuna seda juhtunud ei ole, nagu ajalugu paistab kinnitavat, siis tuleb järeldada, et vastav kompetents pole õpetatav. Sokratese niisuguste põhjenduste valguses hakkab Protagoras mõistagi paistma petisena, sest kui Sokratesel õigus oleks, tõotaks ta õpetada midagi sellist, mida õpetada ei ole võimalik, ja võtab selle eest veel tasugi. Järelikult on Pratagoras siin vajaduse ees oma tegevust õigustada. Protagoras küsib kuulajaskonnalt algatuseks, kas nad eelistavad müüdi või logos`e vormis vastust. Müüt ei tähenda siin aga enam mitte algset arhailist müüti, vaid teoreetilise õpetuse populaarset esitusvormi. Müütilised kujutlused olid tavateadvusele tuttavad kujutlused, mistõttu neid kasutades oli kergem tavalise kuulajani jõuda. Sisu aga, mille Protagoras sellesse vormi asetab, on filosoofiline, logos`lik. Algne valik langebki müüdi-vormi kasuks ja Protagoras jutustab ühe loomismüüdi.
annaabi.ee 
