Liikumine on hea ainult juhul, kui seda ei tehta kindla rütmi järgi. Kõne liigid Piduliku kõne eesmärgiks on meeleoluloomine ja ühistunde tekitamine. Veenmiskõne (tooteesitlused). Kasutatakse ühepoolseid argumente. Deduktiivne ja induktiivne kõne. Kõneks valmistumine Millal ma räägin? Miks mind kuulatakse? Milline on kõneolukord? Millise tulemuseni tahan jõuda? Mida ma selleks vajan? Kõneks valmistudes on oluline: Kuulajakesksus (huvid, vajadused, ootused) Olukorrast lähtumine (käitumine, riietus) Paindlikkus- ootamatustega tegelemine Isikupära: jää iseendaks, ära jäljenda teisi Kursusetöö kaitsmisel esinenud vead: Probleemid mälupulgaga (vale formaat, vale versioon, ei avane...) Seetõttu tasub end varustada mitmekordselt kontrollitud ja dubleeritud infoga (saata nt töö mailile...)!!! Kursusetöö kaitsmine kestab 8 minutit, selle ajajooksul pead sa neile selgitama ,,pane mulle parem hinne"
5. KÕNEKS ETTEVALMISTUMINE 5.1. Kõneks valmistumine Eduka kõne eelduseks on põhjalik ettevalmistus, mis algab eesmärkide sõnastamisest. Kuna sobivate materjalide leidmine on ajamahukas tegevus, tuleb nende valikul lähtuda sellest, kas nad toetavad seatud eesmarki. Liigses materjalis on raske orienteeruda nii kõne koostajal kui ka kuulajatel. Ettevalmistuse hulka kuulub kindlasti ka näit- ja tehniliste vahendite valik. Kõneks valmistumisel tuleb silmas pidada järgmist. * Kuulajakesksus - kuulaja huvide, vajaduste, ootuste, vanuse ning haridustasemega arvestamine. * Olukorrast lähtumine-esinemine, käitumine ja riietus sõltuvad olukorrast, kus kõnet peetakse. * Paindlikkus - olukorraga kohanemine: ootamatustest jagusaamine, materjali kohandamine vastavalt kuulajate huvidele. * Isikupära - kõneleja jääb igas olukorras iseendaks, käitub loomulikult, ei püüa kedagi jäljendada ning suudab tunnistada ka oma vigu.
annaabi.ee 
