*sensitiivse analüüsi meetod – jaotatakse majandus eri kategooriateks ja iga kategooria jaoks määratakse maksimaalse pettuse koefitsient. *käibeloleva rahamassi uuringud – võrreldakse sularaha ja pangaülekannete mahtu. *statistilised uurimused ja vaatlused – püütakse saada infot vaatluste abil *tööaja kasutamise uuringud – püütakse teada saada varimajanduses kulutatav aeg. Eesti Vabariigi statistika Ülevaateid annab Eesti Statistkaamet oma kuukirjades ja aastaraamatutes ning makromajanduslikke analüüse teostab Eesti Panga makromajanduse osakond. Eesti majandus arenes aastatel 1995-1997 tõusujoones. SKP kasv püsihindades 1996.a. võrreldes 1995.a. oli 3,9. Kasv 1997.a. võrreldes 1996a. oli 10,6% ja kasv 1998.a. võrreldes 1997.a. 4%. Tegelikuks pöördemomendiks loetakse 1997.a. oktoobrit, kus rahvusvaheliste finantsturgude vapustused lõid alla aktsiaturu ja nõrgendasid sisenõudlust arenenud riikides. Nii oli SKP kasv 1999.a
9.3 Andmete olemus ja andmete kogumine On olemas kahte tüüpi andmete kogumise allikaid: esmased ja teisesed allikad. Esmased andmed on kogutud spetsiaalselt uurimisel oleva probleemi või küsimuse kohta. Esmased andmed võivad olla kogutud näiteks individuaalse uuringu käigus või posti teel saadetud küsimustike kaudu. Näitena võib siin tuua Statistikaameti, mis kogub esmaseid andmeid erinevate analüüside jaoks ning publitseerib saadud tulemused oma kuukirjades ja teistes väljaannetes. Teisesed andmed ei olnud algselt kogutud käsiloleva uurimuse jaoks, vaid mõnel muul eesmärgil. Teisesteks andmeteks võiksid olla ettevõtete aastaaruanded, mitmesugused ettevõtete müügiaruanded, riikide statistikaametite poolt kogutav informatsioon sotsiaalelu kajastavate näitajate kohta, erinevad andmebaasid jpm. Võimalikud probleemid teiseste allikate kasutamisega on seotud vananenud andmetega,