II. Tetraploidne rühme (2n=28). (Triticum dicoccum-kaheteranisu; triticum persicum- pärsianisu; triticum durum-kõva nisu; triticum turgidum-pundnisu; triticum polonicum- poola nisu). III. Heksaploidne rühm (2n=42). (Triticum spelta-spelta nisu; triticum aestivum-pehme nisu; triticum compactum-kääbusnisu). Oder 6 realine (igal peatelje lüli astmel 3 norm pähikut, milles igaühes on arenenud tera. On kuuetahuline-pea tihe;pähikud hoiduvad peateljest;mõlemal pool peatelge 3 vertikaalset terarida;pea ristlõikes 6 tipnelise tähe kujuline. Neljatahuline-pea hõredam;keskmised terad paremini arenenud;ristküliku kujuline). 2 realine (tera moodustub keskmises pähikus, moodustub 1 teris. On mutantia- külgmistel viljatutel pähikutel lible,sõklad;peatelg külgvaates nähtav ei ole. Deficienta-
alistumist 1227. aastal säilitasid saarlased teatavaid õigusi, kusjuurel võitjail oli esialgu keelatud ka linnuste ehitamine. Lisaks olid siinsed maavaldused jagunenud omavahel sageli vaenujalal olnud ordu ja piiskopivõimu vahel. Samuti võis kirikus kaitset leida saarlaste sagedaste vastuhakkude puhul. Kiriku esemelises interjööris on selle ehitamisajast säilinud dolomiidist altarilaud. Keskajast on ka ristimisvaagna kivist jalg. 1629. a. valminud renessanss-stiilis kuuetahuline kantsel on vanemaid Saaremaal Nelja esitahku raamivad elegantsed kvaliteetselt töödeldud voluudina painutatud konsoolid, mida kaunistavad pikad akantuselehed. Tahkudele kinnitunud vapid on kaduma läinud. Kõnetool ootab peatset restaureerimist. Kantsli autoriks on Kuressaares tegutsenud meister Balthasar Raschky, kelle töödes on tuntav stiililine side Sileesia kunstiga. Kiriku klassitsistlikus stiilis altari on valmistanud Kuressare tisler Nommen Lorentzen 1827. a
Mihkli kloostri lõunatiivas asus avar kirik, sellest läänepool abtissi eluruumid. Läänetiivas oli kahelööviline refektoorium ja majandusruumid. Dormitoorium asus ilmselt idatiiva peakorrusel. Hoovi idaküljel on säilinud kahekorruseline ristikäigu osa. Kiriku pikkuse ja laiuse vahekord oli 2:1 (seda esines sageli ordulinnustes). Kiriku võlvid on ilmselt 18. s ümber ehitusest. Kõiki aknaavasid on ümberehituse käigus suurendatud. Kirik on ehitatud ilmselt 14. sl. Kuuetahuline torn ehitati ilmselt pärast kiriku valmimist 15. s algul. Torni barokne kiiver on aastast 1776. Kirikust lääne pool asuv ebakorrapärase põhiplaaniga ruum, mille võlve kannavad kolm 8tahuslist piilarit, on ehitatud arvatavasti 15. s keskel. BIRGITTA KLOOSTER Ehitusmeister Hinrich Swalbart (Swalberg, Shwalberg) allikates kinnitatud (Randla, V (IX), lk 43). Need olid segakloostrid, mille juhatajaks oli abtiss. Ordul olid väga kindlad ehitusprintsiibid, mis
annaabi.ee 
