Vahekohtuniku volitusi suurendati hooajal 1889/90, mil tal lubati määrata vabalöök ebaausa mängu eest ilma kaebust ootamata. Ilmselt läks alles nüüd kohtunikul ka vilet vaja. Alles hooajal 1891/92 anti vahekohtunikule tänapäevased õigused ja ta lubati platsile. Väljaku ääres silganud meestele jäi sellest ajast peale piiri- ehk abikohtuniku roll. oleks üle väljaku jooksvat joont, mis lahutaks väljaku kaheks pooleks; ühejardise raadiusega poolringe lipunurkades ja kuuejardise raadiusega ringe iga väravaposti ümber. Seoses 1891. aastal kehtestatud penaltiga oli väljakule vaja märkida veel 2 joont - 12 ja 18 jardi kaugusele väravajoontest. (Algselt määrati penalti määruste rikkumise eest, mis pandi toime 12 jardi kaugusel väravajoonest. Lüüa võis mistahes kohalt 12 jardi joonelt. Teised mängijad pidid seisma 6 jardi kaugusel.)
Lahtilöögiks oli tarvis märkida väljaku keskkoht. Reegel, et mängijad pidid olema lahtilöögi kohast 10 jardi kaugusel, tingis selle, et keskpunkti ümber tõmmati 10 jardi raadiusega ring. Võib oletada, et väljaku neli piirjoont märgiti maha värviga. 1887. aastal andis F.A. komitee välja juhised kohtunikele ja vahekohtunikele. Neis märgiti, et vaja oleks üle väljaku jooksvat joont, mis lahutaks väljaku kaheks pooleks; ühejardise raadiusega poolringe lipunurkades ja kuuejardise raadiusega ringe iga väravaposti ümber. Seoses 1891. aastal kehtestatud penaltiga oli väljakule vaja märkida veel 2 joont - 12 ja 18 jardi kaugusele väravajoontest. (Algselt määrati penalti määruste rikkumise eest, mis pandi toime 12 jardi kaugusel väravajoonest. Lüüa võis mistahes kohalt 12 jardi joonelt. Teised mängijad pidid seisma 6 jardi kaugusel.) Asjade selline korraldus kestis aastani 1902, mil viidi sisse tänapäevalgi tuntud märgistus. Penalti
annaabi.ee 
