Pärast kooli lõpetamist astus George isa eeskujul Yale`i ülikooli, mille lõpetas ajaloolasena 1968. aastal. Tudengiajal tuntud pummeldaja ning elumehena, suutis noorem Bush siiski edukalt kaasa lüüa ka oma isa valimiskampaanias, kui too kandideeris Texases Senatisse. Oma sõnul oli George Bush aga üsna keskpärane üliõpilane. Et mitte Vietnami sõtta minna, liitus ta 1968. aasta mais piloodina Rahvuskaardi õhuvägedega. Kuueaastasest teenistusest pääses ta pool aastat varem, et minna Harvardisse äri õppima. Lenduriamet ei takistanud Bushi joomast, ja politsei tabas teda korduvalt purjuspäi rooli tagant ning 1976. aastal saatis isegi kohtu alla tagajärjeks trahv ja kaheks aastaks juhiloata jäämine. 1964.aastal oli George W. Bush koolivõistlustel ergutaja Eesti ja USA presidendi ühine hobi on võsaraiumine. Pärast Harvardist saadud magistrikraadi tegutses noorem Bush isa eeskujul samuti
üksteist mõjutavad. Õde elab ühiselamus ja tegeleb sellega, millega tudengid ikka tegelevad. See osa on pea täielikult ka tegelikult juhtunud ajal, kui ma ise ühiselamus elasin. Küll pandi prügisaht öösel põlema kolm ööd järjest, küll lasti tuba tuletõrjevoolikust vett täis. Venna lugu on rohkem välja mõeldud. Aga need on kahe erineva inimesed lood, seetõttu ka väga erinevad. Millal te kirjutama hakkasite? Kirjutanud olen niikaua, kui mäletan, viie-kuueaastasest peale vihikutäite kaupa jutte ja lugusid. Luuletusi kirjutasin kuni üheksanda eluaastani, aga siis mu luuletajakarjäär lõppes, sest läksin suure kaustikutäie luuletustega oma kooli raamatukogu juhataja juurde ja ütlesin, et ma hakkan nüüd luulekogu välja andma. Siis ta muigas selle peale ja ma sain nii vihaseks, et ma rohkem ei kirjutanudki. Aga ju siis oli proosakirjandus rohkem minu kutsumus. Noortele mõeldud jutud on sageli moraliseerivad, aga kas noortejutud peaksid andma nõu?