Nagu ka Võrus said korraldajad tippkrossi korraldamisega suurepäraselt hakkama. Seda võistlust Valga 6 lähedal tuli vaatama ligi 20 000 krossisõpra. Kodupublikule tegi rõõmu 3,1 kilomeetrisel rajal ,mis oli ka hästi jälgitav külgvankripaaride hea esinemine. Päevakangelased olid Nuia Motoklubi mehed E.Untera ja V.Viira ,kes 350-kuubikuliste masinate klassis saavutasid mitmekordse Nõukogude liidu meisterpaari A. Rautenfeldi ja A. Portnjagni järel hõbemedalid. Tore oli ka Türi motomeeste R.Saadlo ja V.Kitsingu saavutus kes 750 cm 3 masinatel hõimasid kolmanda koha ja said pronksmedali. Sooloklassides paraku me medaleid seekord ei saanud. Aeg oli sealmaal, et ellu viia üritus, millest Kalev ALMAVÜ ja motoföderatsioon olid mõnda aega plaane pidanud. Nii leidi 1968 aasta sügisel aset veel üks
(ALMAVÜ Rapla TSK „Järvakandi“ 1971) 1967 aastal võitsid „Järvakandi“ klubi liikmed vabariigi meistrivõistlustel hipodroomi- ja krossisõidus seitse medalit ning aasta hiljem tehti talikrossis puhas töö. Eesti meistri nimetuse said Jaan Mürk, Elmet Varblane ja Senta Kallaspoolik ning lisaks sellele võideti kuus medalit. 1970. aastal tõusis Elmet Varblane vabariigi parimaks krossisõitjaks, tulles 350-kuubikuliste klassis suve- ja talikrossi meistriks. (ALMAVÜ Rapla TSK „Järvakandi“ 1971) Kuimetsas on alates 1990. aastast korraldatud krossivõistlusi, kus esimestel võistlustel olid pealtvaatajateks enamasti Kaiu valla elanikud, kuhu Kuimetsa ka kuulub. 1995 aastal oli juba kokku tulnud rahvast ka kugematest kohtadest ja selleks ajaks oli peetud 5 suvekrossi ning 3 talikrossi. 1995. aastasel krossil pakkus kõige suuremat huvi pisikeste 50-kuubikuliste sõit. Sõitjaid oli seal kümme ning noorim
1.2 . Betooni survetugevus- ja konsistentsiklassid Survetugevus on betooni tähtsaim omadus [5, p. 239]. Betoonid liigitatakse survetugevuse alusel klassideks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega. Survetugevusklassi tähise ,,C" korral, tähistab murrujoone ees olev arv silindrilist survetugevust ja murrujoone taga olev arv kuubikulist survetugevust. Eestis määratakse betooni survetugevust valdavalt kuubikuliste katsekehade teel. [6] 1.2.1 Veepidavus Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjal. Veetihedust iseloomustatakse veepidavuse margiga (W2...W12), kus arv näitab vee rõhku (atm), millele betoon suudab normikohasel katsel vastu panna. [5, p. 239] 1.2.2 Betooni külmakindluse keskkonnaklassid
Betooni survetugevus- ja konsistentsiklassid Betoonid liigitatakse suvetugevuse alusel klassideks. Liigitada võib nii 150 mm läbimõõduga 300 mm kõrguste silindrite 28-päevase normsurvetugevuse fck,cyl või 150 mm küljepikkusega kuupide 28-päevase normsurvetugevuse fck, cube alusel. Survetugevusklassi tähise ,,C" korral tähistab murrujoone ees olev arv silindrilist survetugevus ja murrujoone taga olev arv kuubikulist survetugevust. Eestis määratakse betooni survetugevus valdavalt kuubikuliste katsekehade katsetamise teel. Märkus: Erijuhtudel, kui seda lubavad vastavad projekteerimisnormid, võib kasutada tabelis esitatud survetugevusklasside vaheväärtusi, milleks võivad olla survetugevusklassid: C28/35, C32/40 jne. Betoonisegu konsistents ehk töödeldavus Betooni konsistentsi mõõdetakse tavaliselt koonuse vajumi hindamisega ja tähistatakse klassidega S1 kuni S5. Kui on vaja määrata betooni konsistentsi, tuleb seda teha betooni
annaabi.ee 
