jaoks. Kahjustus algab sellega, et seeneniidid ehk hüüfid tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse milles leidub neile rikkalikult toitaineid sealt levivad hüüfid edasi läbi rakkuõõnsuste koobaspooride raku seintesse või siis söövitavad ensüümide abil augud otse läbi rakkuseente. üldjuhul seened ei kahjusta puidu puitu. pruun mädanik tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamine, puit värvub pruuniks, muutub hapraks ja lõhestub kuubikujulisteks osadeks, enam levinud. Pruun mädanikku nimetatakse ka kahanemismädanikkuks ja ta on domineeriv mädaniku liik puit hoonetes. Põhjustavad seened on majavamm, majavääts, kollane hamblehik ning mustjas kõrvik. Majavamm Majavamm võib lühikese aja jooksul ehk mõne kuuga tugevasti puit konstruksioone kahjustada ja oma suure levimis võime tõttu võivad mütseel niidid kasvada ja üle kivi taimlate jne. Talub väga hästi temperatuuri ja
Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga Majavammi saab vältida Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mädanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse kiiresti avastada. Mida suuremaks on kahjustus arenenud, seda keerulisem ja kulukam on selle kõrvaldamine.
Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga. Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mäsdanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse kiiresti avastada. Mida suuremaks on kahjustus arenenud, seda keerulisem ja kulukam on selle kõrvaldamine.
Kiiresti vabastada tüvi koorest. Lühendada puidu ladustamise aega. Kasutada kiirkuivatamist. Töötlemine kemikaalidega saeveskis ja värvialusena kasutuses. 25. Mis on hallitus? Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval alusmaterjalil (substraadil). 26. Mis on pruunmädanik? Kõige levinum seenkahjustus. Hävitab puidutselluloosi. Eelistab okaspuitu. Ründab edukalt kõiki maja osi keldrist katuseni. Puit mureneb kuivades kuubikujulisteks tükkideks. Märkimisväärne puidu tugevuse vähenemine. Puidu niiskus 20-40 27. Mis on valgemädanik? Hävitab nii tselluloosi kui ka ligniini. Ründab nii leht- kui ka okaspuitu. Suhteliselt aeglane kahjustus. Puit muutub pehmeks ja kiudjaks. Väga erinevat värvi. Puidu niiskus üle 40% 28. Mis on pehmemädanik? Hävitab rakuseina sisemuse. Tugev sõltuvus niiskusest. Põhjustab puidus märkimisväärset tugevuse kadu. Esinemine on halva hoolduse märgiks. Puidu
lupja. Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga. Saneerimine Majavammist vabanemiseks tuleb kõigepealt likvideerida liigniiskuse põhjus. Selleks võib olla katkine vihmaveetoru, mis suunab katuselt tuleva vee seina sisse, vale maapinna kalle ja vesi jookseb keldrisse, vahelaes olevate veetorude leke või neile tekkiv kondensvesi. Konstruktsioonid tuleb avada ja lasta tuulduda ning kuivada. Saneerimise ajal tuleb kanda näo ees maski, sest seene eosed mõjuvad
Esineb kvartsisoontes ja murendsetetes. Sulfiidid galeniit Galeniit Galeniit püriit Kuju: kuubilised oktaeedrilised kristallid; teralised massid Kõvadus: 2,5 Värvus: tinahall Läige: metalne Iseloomulikud tunnused: rabe, löögil laguneb väikesteks kuubikujulisteks tükikesteks Esinemise vorm ja koht: Eestis leidub Alam-Siluri dolomiitides. Võhma ümbruses, kus polümetalne maagistumine on seotud tektoonste lõhedega. Püriit Kuju: kuubilised, pentagoondodekaeedrilised kristallid; massiivsed teralised kristallid Püriit
Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 cm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga. 3. MAJAVAMMI VÄLIMUS Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks
Pideva niiskusallika kaugus niidistiku otstest võib olla 2 - 6 meetrit. Heade kasvutingimuste korral võib seen vallutada hoone kõik konstruktsioonid keldrist kuni pööninguni. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga. Keldrivamm: Majamädik ehk keldrivamm ehk majakoorik (Coniophora puteana). Viljakeha on liibuv, kilejas kuni nahkjas-lihakas, poorideta; noorena kollane, valminult pruun, jämedalt mügarlik- kühmuline, tihti oliivja varjundiga. Seeneväädid kollakas- kuni mustjaspruunid, harunenud, üle 3 mm laiad, kiudhüüfide ja juhtseeneniitideta. Just viimaste puudumine lubab teda eristada harilikust majavammist
Sobivaim puidu niiskus on 60 % Kahjustus algab sellgega, et seene niidistik tungib puitu – eeskätt säsikiirde, kus leidub neile sobilike toitaineid. Sealt levivad nad edasi rakkudesse. Seened lagundavad puidu org, ainet endale sobilikeks toitaineteks. Seened põhjustavad puidumädaniku teket. Pruunmädanik – esineb puithoonetes. Lagundatakse tselluloos, ligniin jääb peaaegu täielikult alles. Puit tõmubub kokku ja laguneb kuubikujulisteks tükkideks Pruunmädanikku põhjustab näiteks majavamm. Valgemädanik – esineb lehtpuude ümarpuidus. Lõhustab kõiki puidu koostisosi. Puit muutub pehmeks kiuliseks, kuid säilitab oma vormi.ˇ Sinavus on puidu värvusrike, mida põhjustavad seened ja mille värv varieerub kahvatusinisest mustani. Kahjustus võib olla pindmine või ulatuda kuni maltspuidu sügavuseni.
Kokku võeti 29 proovi 11 elamust. 9 proovi olid kahjustusteta. Kolm proovi olid väljast tumenenud, mis viitab ilmastiku mõjudele, kuid olulisi kahjustusi nendest ei leitud. Mädanikseente poolt tekitatud kahju jagati puidu lagunemise välisilme põhjal: pruun-, valge- ja pehmemädanik. Pruunmädanik on üldiselt puithoonetes kõige levinum seenkahjustus, mis hävitab puidu tselluloosi, eelistab okaspuitu. Pruunmädanikuga kahjustatud puit mureneb kuivades kuubikujulisteks tükkideks, sellega märkimisväärne puidu tugevuse vähenemine. Pruunmädanik võib esineda mis tahes hoone osas. Uuritud elamutes oli pruunmädanik kõige levinum kahjustus, mida esines 13 proovis 29-st (6003, 6005, 6006, 6009, 6012, 6018, 6028 ja 6031), Joonis 3.1. Kõige rohkem proove võeti esimesest kahest palgireast, kuna seal olid visuaalselt tuvastatavad kahjustused kõige suuremad. Proovide järgi oli alumine palk kahjustunud 1-10 cm ulatuses. Vundamendist
lagundavad tselluloosi, ligniini jne. Mädanemisprotsessi lõppsaadusteks on süsihappegaas ja vesi. Optimaalne temperatuur lagunemisprotsessideks on +25 kraadi, kuid protsessid algavad +2 kraadi ja lõpevad +35 kraadi juures. Kuigi mädanemisprotsess puidus avaldub esialgu värvuse muutuses - valge, pruun ja kirju mädanik, eristatakse mädaneva puidu struktuuris kahte põhitüüpi: a) destruktiivmädanik - puidus olevad arvukad lõhed jaotavad mädanenud koed kuubikujulisteks pruunideks tükikesteks. Tükid pulbristuvad näppude vahel kergesti; b) korrosioonmädanik - tumenenud puidus tekivad tavaliselt heledad läätsekujulised laigud, mis hiljem muutuvad tühikuiks, moodustades nn. sõelmädaniku. Mädaneva osa paiknemise järgi tüve ristlõikes eristatakse perifeerset ja südamemädanikku. Perifeerse mädaniku korral levib mädanik puidu välisosas ja tungib väljastpoolt sissepoole, südamemädaniku korral aga tüve keskosast väljapoole.
annaabi.ee 
