indiviidid (egoistid, isekad, eelistavad enda mugavust, jõukad seltskonnainimesed), kangelased teel (avastavad üldiseid väärtusi, ei ole egoistid ega parveinimesed, arenevad teose vältel). Sõja poolt käsitleb Tolstoi pikalt ja põhjalikult, aga mõistab sõja hukka (laastav, hävitav, kole). Samas nendib ta ,et äärmuslik olukord paneb rahva proovile, raputab neid ja sunnib arenema. Väejuhtidest räägib nii Napoleonist kui Kutuzovist. Viimast on ta kujutanud sooja lihtsa inimesena, kelle eesmärk pole võimu saavutamine ja oma nime jäädavustamine, vaid Venemaa päästmine. Oma sõjaplaanide koostamisel lähtubki ta sellest kaugemast eesmärgist, ei pea vajalikuks saata mehi mõttetusse surma, kus juba eeltingimused vene vägedele on halvad. Ta leiab, et Moskva tuleb maha jätta. Ta väljendab patriotismi. Napoleon kehastab uuenduslikku ja vabastavat kuju, ei ole rahvaesindaja, vaid egoistlik ja
*Positiivset tegelaskonda iseloomustab parveinimesed - ühtehoidmine, tavade järgimine, teistega arvestamine. *indiviidid, egoistid. Peavad tähtsaks oma isiklikku heaolu ja mugavust. *kangelased teel. Inimesed, kes avastavad üldisi väärtusi, aga on välja kasvanud enesekesksest, arenevad. Tolstoi mõistab sõja hukka, näeb laastavat ja hävituslikku poolt, aga samas tõdeb, et äärmuslik olukord paneb rahva proovile, sunnib arenema ja edasi kujunema. Väejuhtidest rtäägib ta nii Kutuzovist kui napoleonist. Tolleks ajals oli kutuzov vana mees, jäi sageli tukkama, aga vaatamata sellele on Tolstoi teda kujutanud sooja ja lihtsa inimesena. Sõjaplaanide koostamisel lähtub ta kaugemast eesmärgist-võidust Napoleoni üle. Ei pea vajalikuks mehi saata mõttetusse surma, tema mõte oli Moskva maha jätmine, sest ta ei näinud mõtet astuda Napoleoni vägeda vastu. Väljendab patriotismi Venemaa eest võitlemisel ja ei saa aru, miks Napoleonil oli vaja tulla sinna
mugavust, jõukad seltskonnainimesed), kangelased teel (avastavad üldiseid väärtusi, ei ole egoistid ega parveinimesed, arenevad teose vältel). Sõja poolt käsitleb Tolstoi pikalt ja põhjalikult, aga mõistab sõja hukka (laastav, hävitav, kole). Samas nendib ta ,et äärmuslik olukord paneb rahva proovile, raputab neid ja sunnib arenema. Väejuhtidest räägib nii Napoleonist kui Kutuzovist. Viimast on ta kujutanud sooja lihtsa inimesena, kelle eesmärk pole võimu saavutamine ja oma nime jäädavustamine, vaid Venemaa päästmine. Oma sõjaplaanide koostamisel lähtubki ta sellest kaugemast eesmärgist, ei pea vajalikuks saata mehi mõttetusse surma, kus juba eeltingimused vene vägedele on halvad. Ta leiab, et Moskva tuleb maha jätta. Ta väljendab patriotismi. Napoleon kehastab uuenduslikku ja vabastavat kuju, ei ole
annaabi.ee 
