..................................................................6 MINU ARVATES VAJALIKUD KUTSEOSKUSED..........................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................7 2 SISSEJUHATUS Käesolevas juhendis tutvustan ma kokaerialal vajalikest kutseoskustest ning üldomadustest. 3 KOKALE VAJALIKUD KUTSEOSKUSED Kokk peab olema omandanud erinevad teadmised. Kokk käitleb toidutooret, kasutades mitmesuguseid külm- ja kuumtöötlemise võtteid ning valmistab ja serveerib toite. Koka töö eeldab majanduslikku mõtlemisviisi, sealhulgas oskust käidelda toidutooret ja toitu säästlikult. Peab jälgima laoseisu. Täidab enesekontrolli tegevusi.
2) Kapital Kapital on vahendid majandustegevuse läbiviimiseks. * Töövahendid ja raha Vajalikud majandustegevuse läbiviimiseks ja läbiviiatele tasu maksmisel. * Tööjõud Tööealised inimesed 15-74a. Tegelikult on hõivatud nendest inimestest tavaliselt 70%. Nendest ei tööta pensionärid, õpilased, invaliidid, ülalpeetavad ja eluheidilikud. Tööjõu omadused sõltuvad üldiselt haridustasemest ja kutseoskustest. Soov ümberõppeks. 4.) Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid. Ja paiknemise alusel ettevõtete liigitus. Mõjutavad tegurid: Pinnamood, teedevõrk, loodusvarad ja veekogud. Paigutuse alusel jaotatakse tootmisharud: 1) Materjalimahukad Mäetööstus, kütuste toorained, elektritootmine, metsatöötlemine. Paikenevad tooraine piirkonnas. 2) Energiamahukad harud Keemiatööstus, metallurgia. Paiknevad odava elektri tootmise piirkonnas. 3) Tööjõu mahukad harud
Suruõhuvasara eeliseks ontöö kiirus puuduseks aga kõrge müratase ja tolmu levimine ümbruskonda. Massivsete tarindidte lammutamiseks kasutatakse kaugjuhtimisega robotseadmeid ja ekskavaatori noole külge kinnitatavaid raskeid vasaraid. · Käsitsi lammutamine: Kui materjale kavatsetakse korduvkasutada, tuleb lammutada käsitsi. Puittarindite lammutamiseks on käsitöö ainuke kasutuskõlblik meetod. Olenevalt lammutaja kutseoskustest saadakse materjal suuremalt jaolt tervelt kätte. Restureerimis objektil on tavaline, et Materjal jäetakse alles ja paigaldatakse pärast puhastamist tagasi. · Teemantsaagimine ja puurimine: Teemantsaagimine ja -puurimine on sagedane,kuna selle eelised on tolmu puudumine, järeltööde väike osatähtsus ja eemaldatava osa täpne piiritletavus. Meetod on kiire ega põhjusta ümbritsevate tarindite vibreerimist, järelikult võib
Ei ole vaja elektroode Kaitsegaaside vajadus elektroode. Kaitsegaase ega kaitsegaase kasutada ei ole vaja sõltub keevitaja Sõltub seadme Õmbluse kvaliteet kutseoskustest aga reguleerimise õigusest. üldjoontes hea. Sobib kõigile keevisõmbluste asenditele Õmbluste ruumiline (kui on õigest valitud Halb ligipääsetavus elektrood ja keevitusparameeterid).
Keevisõmbluse geomeetria järgi eristatakse: - punktkontaktkeevitust (RSW), - joonkontaktkeevitust (RSEW), - reljeefkontaktkeevitust (PW), - sulatuspõkk-keevitust (FW), - takistuspõkk-keevitust (UP). Kontaktkeevitus erineb kaarkeevitusest selle poolest, et ei kasutata lisametalli, räbusteid, kaitsegaase, kuid rakendatakse survejõudu. Keevitusoperatsioonid on hästi automatiseeritavad, kusjuures keevisõmbluse kvaliteet sõltub ainult seadme reguleerimise õigsusest, mitte keevitaja kutseoskustest. 13. Gaaskeevitus, keevitusgaasid, keevitusseadmed ja gaaskeevituse põletid. Gaaskeevitus kuulub sulavkeevituse rühma. Soojusallikaks on põleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Keevitada on võimalik peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle. Keevitusleek moodustub põlevgaasi põlemisel hapnikus. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ja lisametalli. Kõige
õhukese kattega elektrood keskmise kattega elektrood paksu kattega elektrood metalli ülekanne mblusesse jämedatilgaline ülekanne peenetilgaline ülekanne pihustusülekanne jämedapinnaline (suurte pinnakonarustega) peenepinnaline (väikeste pinnakonarustega) siledapinnaline 21 2.5. Defektid käsikaarkeevitamisel Keevisliites võivad tekkida sõltuvalt keevitaja kutseoskustest, keevitusparameetrite kõikumisest, detailide servade kuju hälvetest jm teguritest tingitud kõrvalekalded. Need võivad esineda nii pidevuses (poorid, praod, lõhed räbupesad; õmbluse väliskujus olevad vajumid, lõpetuskraavid) kui ka mõõtmetes, puudulikus ristlõikes, läbikeevitamatuses ja muus. Kui nimetatud kõrvalekalded ei kahjusta keevistoote töövõimet, s.o nende mõõtmed ja esinemissagedus
iseseisvat treeningut - paljudel juhtudel on nõutava kvalifikatsiooni tagamiseks võimalik kasutada ka tulevaste projektigrupi liikmete iseseisvat tööd. Paljudes projektides peaks eeltoodust lähtuvalt personali kavandamine lõppema väljavalitud projektigrupile koolituskava koostamisega. Projektijuht plaanib, juhib ja kontrollib projektimeeskonna tööd lähtuvalt sisust, tähtajast, eelarvest ning meeskonnaliikmete sobivusest. Edu sõltub projekti iga liikme võimekusest, kutseoskustest ja meeskonda sulandumisest. Seetõttu on projektigrupi komplekteerimine projekti võtmetegevusi. Projektigrupi või osa selle liikmetest võib määrata ka projekti tellija, kuid tihti tuleb projektijuhil alustada projektigrupi moodustamisest. Projektigrupi lõplik moodustamine toimub tavaliselt enne projekti teostusetappi. Projektijuhil on soovitatav kaasata tuumik juba planeerimisetapis võimalus tööd ise kavandada seob meeskonda tugevamalt projektiga ning suurendab iga üksiku liikme
annaabi.ee 
