*Vabadussõjalased-sõjaveterane koondav mittepoliitilise ühinguna tekkinud Eesti Vabadussõjalaste keskliit. Hiljem, populaarsust kogudes, võeti vastu ka neid pooldavaid tavainimesi. Esimeheks erukindral Andres Larka, suur roll advokaat Artur Sirkil. *Vaikiv ajastu-sügis 1934 kehtestati autoritaarne diktatuur. (Kaitseseiskorda pikendati aasta võrra, riigikogu saadeti lõplikult laiali ja sunniti vaikivasse olekusse. Keelustati pol.erakonnad, nende asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtestati tsensuur, loodi Riiklik Propaganda Valitsus, kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle. 8 dets 35a. lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse, paljud mõisteti vangi. Põhiliseks opositsioonikeskuseks Tartu eesotsas Tõnissoniga. 37a. koostati Rahvakogu poolt uus põhiseadus, pidi kehtima hakkama 38.a. jaanuaris.) 2)Kes olid ja millega läksid ajalukku: Jaan Poska(1866-1920)-Tallinna linnapea vandeadvokaat, määrati vastloodud rahvuskubermangu komissariks
Parlament valiti 5 aastaks ja sinna kuulus 80+40 liiget. Parlament muutus kahekojaliseks ja valimisõigus oli alates 22a. d) vaikiv ajastu- alates 1934. Riigipööre, et takistada vapside võimuletulekut. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks sai K. Einbund. Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja ja Päts riigivanem. Valimisi ei toimunud, 1935 keelustati poliitiliste erakondade tegevus, mille asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtima hakkas tsensuur, kehtestus riigi kontroll- autoritaarne diktatuur. Majanduselu kiire areng. e) presidendivalimised- 1938 Konstantin Päts, valimised rahva poolt jäid ära. Uus valitsus eesotsas Eenpaluga. 3. Eesti iseseisvuse kaotus a) MRP- 1939 23.aug. Saksamaa ja NSVL vahel. Koosnes mittekallaletungilepingust, salaprotokollist, kaardist. Selle alusel määrati NSVL ja Saksamaa huvisfäärid. NSVL: Soome, Eesti, Läti, ida-Poola (ja hiljem Leedu). Saksamaa:
Peale selle vastuvõtmist astus J. Tõnissoni partei tagasi, moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas Pätsiga. Riigivanema võimupiiri laiendati tunduvalt. 1934. a. märtsis viisid Päts ja Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, põhjendades seda vapside väidetava võimuhaaramise plaanidega, kuulutati välja üleriigiline kaitseseisukord. Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks, algas vaikiv ajastu. Kehtestati tsensuur ja riigi kontroll, loodi kutsekodasid. 1935. a. lõpuks oli demokraatia asendunud autoritaarse diktatuuriga. Kuigi vapsid nõudsid demokraatia taastamist suutis Pätsi valitsus nende populaarsust rahva hulgas tugevalt kahandada. Opositsiooni peamiseks keskuseks jäi Tartu. 1938-ndal aastal jõustunud põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, riigikogu muudeti kahekojaliseks. Piirati kodanikuvabadusi, valitsuse määras president. 1934-ndal aastal hakkas riik sekkuma ka majandusse, eriti kiiresti arenes
- Moodustati üleminekuaja valitus eesotsas Pätsiga - 1934. jaanuar astus jõusse uus põhiseadus (suurendas riigivanema võimupiire) 4. Vaikiv ajastu: - 1934. 12 märts Sõjakool ja Kaitseliit toompea oma kontrolli alla - Vabadussõdalased arrekteeriti - Üleriigiline Kaitseseisukord - Puhastustöö riigiaparaadis - Peaministri asetätijaks Karl Einbund (hiljem Kaarel Eenpalu) - 1935 keelustati pol. erakonnad, mille asemel lood Isamaliit - Itaalia eeskujul loodi kutsekodasid - tsensuur, ajakirjandusele jagas infot Riiklik Propaganda Talitus - 8. dets 1935 arrekteeriti hulgaliselt vabadussõjalisi koosolekult - Kokku kutsuti Rahvuskogu, et luua EV 3. põhiseadus (jõustus 1938), mille järgi EV riigipeaks president, valitud kuueks aastaks Riigikogu kahekojaliseks Alam -ja Ülemkoda (alamkotta valiti rahva poolt, ülemkotta kutsekodade ja presidendi poolt) - Valitsus määrati ametisse presidendi poolt "Juhitav demograatia"
riigiaparaadis. 2) Pätsi ja Laidoneri võimu kindlust. Määrasid peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbundi. Septembris pikendati kaitseseisukorda 1.a. võrra (liikusid automaatselt edasi ka riigivanema ja parlamendi valimised). Parlament ,,vaikivasse olekusse" (Riigikogu söendas valitsuse samme arvustada, aeti rahvasaadikud laiali). 1935.a. kevadel poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine. Loodi Isamaaliit (ainupartei, valitsuse suunatud). Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõik 1 eluala esindajad ja vahendama nende soove- mõtteid valitsusele. Panid kehtima trükikodade tsensuur (tähendas opositsiooni suu lõplikku sulgemist). Valitsusele sobilikku infot jagas ajakirjandus. Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles ka nn. Rahvusterviklikkuse õhutamisega. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle. 1935.a. lõpuks oli demokraatlik kord EV-s asendunud autoritaarse diktatuuriga. 3) Okupatsioon ja vapside riigipöördekatse
7. 1935 keelati erakonnad. Neid asendas ainupartei, mis oli rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn kutsekodasid, millel oli kaugeid ühisjooni keskaegsete gildidega, kuid samuti Itaalia vastavate organisatsioonidega. 1935 Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul, kus olevat arutatud sõjaväelise riigipöörde plaani. Üle saja inimese mõisteti vangi. Avaliklusele edastati aga infot, et vapside populaarsus kadus. Opositsioonide keskusteks kujunes Tartu. Opositsioonilise ,,Tartu vaimu" üheks keskseks kandjaks oli
Valimised lükkusid edasi. Päts nimetas ka eestlasi „vaimselt haigeks“, mille olla põhjustanud vapside propaganda ning selle tõttu ei olnud rahavas enam sobiv otsustaja. Seadusi hakkas nüüd vastu võtma riigivanem ilma Riigikogu abita. 8. Vaikiv ajastu Estiteks määrati ametisse Kaarel Eenpalu ning ei kutsutud enam kokku Riigikogu, kuid neid laiali ei saadetud. Keelustati erakondade tegevus ning moodustati üks suur riiklikerakond – Isamaliit. Rajati kutsekodasid, mis pidi ära hoidma streigid. Kehtestati tsensuur, millega takistati opsoitsiooni sõnavõttu. .Loodi propagandatalitlus, millega kiideti ennast. 1935. Aasta lõpuks oli demokraatlik kord asendudnud autoridaarsega. Diktatuur oli Eestis palju leebem kui teistes Euroopa riikides. Positiivsete tegevustena hakati nimesid eestistama, kaunistati kodusid ning levitati Eesti lippe. Opositsioonina nähti kõige suuremat ohtu vapsides ning selle tõttu lavastati 1935. Aasta 8
Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada sõjaväelise riigipöörde. 12 märts 1934 võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla. Vahistati vabadussõjalasi. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Vaikiv ajastu algab Peaministri asetäitjaks määrati Karl Einbund. Kaitseseisukorda pikendati. Keelustati poliitiliste erakondade tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit, millest kujunes ainupartei. Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid. Pandi kehtima trükitoodete tsensuur. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle. Demokraatlik kord oli asendunud autoritaarse diktatuuriga. Võitlus opositsiooniga Opositsiooni tegevus oli raskendatud. Uut elujõudu saadi 1935, kui vabanesid arreteeritud vabadussõjalased. Nad asusid tegutsema, kritiseerides valitsuse ebaseaduslikku tegevust ja nõudes tagasipöördumist demokraatliku riigikorra juurde. Poliitiline politsei
40 aastat). Sai demokraatliku opositsiooni liidriks. 1938. veebruari valimised näitasid ta populaarsust. · Peale riigipööret sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund (alates 1935 Kaarel Eenpalu). · 2. oktoobril 1934 kuulutab Eenpalu Riigikogu istungjärgu lõpetatuks parlament jäi ,,vaikivasse olekusse". · Isamaaliit valitsuse poliitiline ja kultuuriline abiorganisatsioon. · Itaalia eeskujul hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala esindajaid ja vahendama nende soove ning mõtteid valitsusele. · Riiklik Propaganda Talitus jagas ajakirjanikele sobilikku informatsiooni ning tegeles nn. rahvusteriiklikkuse õhutamisega. · Kampaanid: võõrpäraste nimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslippude soetamine. · 1. jaanuaril 1938. aastal jõustunud uus põhiseadus vastas K. Pätsi soovidele.
vabadussõdalane. 1929. aastal loodi organisatsioon Eesti Vabadussõjalaste Keskliit) Vapside juht oli nime poolest erukindral Andres Larka. Tegelik juht oli Artur Sirk. Vapside organisatsioon koondas esialgu lihtsalt Vabadussõjast osavõtnuid. Hiljem liitus uusi, poliitiliste eesmärkidega inimesi. Vapside liikumisel on ühisjooni Saksamaa natside (fasistide) liikumisega nõuti "tugeva käe" poliitikat, valitses juhikultus, rõhutati rahvusühtsust, parteide asemele taheti kutsekodasid jne. 1930. aastate algul valmistuti Eestis sisse seadma uut põhiseadust. 1932. aasta augustis ja 1933. aasta juunis kukkusid rahvahääletusel läbi Riigikogu koostatud põhiseaduse eelnõud. 1933. aasta oktoobris aga võitis rahvahääletusel võimsalt vapside poolt koostatud põhiseaduse eelnõu (kus oli tugeva riigivanema, sisuliselt presidendi ametikoht). Senine, J. Tõnissoni juhitud valitsus astus tagasi, moodustati üleminekuvalitsus K. Pätsiga eesotsas.
Aastal hoopiski ära keelati. Neid seati asendama ainupartei, rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida hiljem on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid rahvustundeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn. Kutsekodasid, millel oli kaugeid ühisjooni keskaegsete gildidega, kuid samuti Itaalia vastavate organisatsioonidega. Paljud Pätsi ja Eenpalu reformid olid kahtlemata demokraatiavastatsed ja autoritaarsed, kuid see ei tähenda, et neid peaks ilma mingite mööndusteta taunima. Sest nagu öeldud: tänaseid arusaamu demokraatiast ei saa peale suruda 1930ndatee aastatele. Tollal ei olnud veel kellelgi ajaloolist kogemust isegi sellest, kuhu viivad
*algas puhastustöö riigiaparaadis *Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja seadusandlik võim koondus valitsuse kätte 1934 aasta sügisest algab Vaikiv ajastu autoritaarne diktatuur. *siseministriks määratakse Kaarel Eenpalu(Karl Einbund). *pikendati kaitseseisukorda 1 aasta võrra(ka valimised nihkusid) *Riigikogu sunniti ,,vaikivasse olekusse"(ei kutsutud kokku) *Keelustati poliitilised erakonnad nende asemele loodi Isamaliit(ainupartei) *Hakati looma kutsekodasid *Kehtestati tsensuur *Loodi Riiklik Propaganda Talitus(rahvuslikud kampaaniad) *Kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle *8.dets 1935 lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse paljud mõisteti vangi *opositsiooni peamiseks keskuseks kujuneb Tartu 1937 koostati Rahvuskogu poolt uus põhiseadus(jõustus 1938) *riigipeaks oli rahva poolt 6 aastaks valitud president *Riigikogu muudeti kahekojaliseks (Riigivolikogu 80 otsevalimine ja Riiginõukogu 40
märtsil võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla, kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Laidoner sai sõjaväe ülemjuhtatajaks. Vaikiv ajastu algab: elluviijaks oli Kaarel Eenpalu (peaministri asetäitja ja siseminister). 1934. a. sügisel alustasid Päts ja Laidoner oma võimu kindlustamist. 1935. a. kevadel keelustati poliitiliste erakondade tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit (kujunes valitsuse suunamisel tegutsev ainupartei). Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid ja vahendama nende soove-mõtteid valitsusele. Rajati 16 koda:agronoomia,arst,õpetaja,majaomanikud, kodumajandus, ühistegevuskojad.1935. a. lõpuks oli demokraatlik kord EV-s asendunud autoritaarse diktatuuriga. Hakkas kehtima tsensuur; Riiklik Propaganda Talitus-jagas ajakirjandusele sobivat infot valitsuse kohta ja rahvusterviklikkuse õhutamisega. Organiseeriti mitmeid kampaaniaid: võõrapäraste nimede
Kogu seadusandlik võim koondus valitsuse kätte. Valitsusjuht Pätsi ja sõjaväge ülemjuhataja Laidoneri kõrval sai riigi kolmandaks võtmeisikuks siseminister Karl Einbund (eestistatuna Eenpalu) Oktoobris 1934 lõpetati Riigikogu töö, kuid teda laiali ei saadetud - parlament jäi vaikivasse olekusse. Kaitseseisukorra kehtivust pikendati. Järgmisel aastal keelustati erakondade tegevus, neid asendas valitsust toetav poliitiline organisatsioon Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala esindajaid. Valitsus rajas Riikliku Propaganda Talituse, mis tegeles informatsiooni levitamise, ajakirjanduse kontrollimise ja kampaaniate korraldamisega. Opositsiooni tegevus oli raskendatud. Suleti nende ajalehed, piirati isikute liikumisvabadust. 1935a. detsembris leidis aset arvatav vabadussõjalste riigipöördekatse, mille tagamaad on jäänud seni selgusetuks. Vabadussõjalaste populaarsus kadus. 1937.a. põhiseadus. 1937.a
Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Valimised lükati edasi, algas puhastustöö riigiaparaadis. Vaikiv ajastu algab K. Päts ja J. Laidoner alustasid oma võimu kindlustamist. Peaministri asetäitjaks määrati Karl Einbund. Ta kujunes kolmandaks võtmefiguuriks Eesti poliitilise kursi määramisel. Kaitseseisukorda pikendati. Keelustati poliitiliste erakondade tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit, millest kujunes ainupartei. Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid. Pandi kehtima trükitoodete tsensuur. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle. Demokraatlik kord oli asendunud autoritaarse diktatuuriga. 3 Võitlus opositsiooniga Opositsiooni tegevus oli raskendatud. Uut elujõudu saadi 1935, kui vabanesid arreteeritud vabadussõjalased. Nad asusid kohe tegutsema, kritiseerides valitsuse
B) Vailtsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu (Einbund), kes oma tegevuses juhindus K.Pätsilt saadavatest suunistest. C) Riiki juhiti riigivanema dekreetide alusel, milleks ei küsitud parlamendi nõusolekut. 5 D) Pikendati kaitseseisukorda. E) 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus. Ainsaks lubatud parteiks oli võimude poolt loodud Isamaaliit. F) Hakati rajama kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala liikmeid. Italia eeskujudele toetudes loodi 16 kutsekoda. G) Ajakirjanduses kehtestati range tsensuur. Igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine medias oli keelatud. H) Kehtestati riiklik kontroll ametiühingute, noorsooorganisatsioonide, seltsiliikumise, kohalike omavalitsusorganite ja haridusasutuste üle. I) Riiklikult korraldati nimede eestistamise, kodukorrastuse jm. kampaaniaid. 2. Võitlus opositsiooniga:
○ Põllumeeste Kogud ja Asunike Koonids ○ Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond ja Tööerakond Rahvuslik Keskerakond ● Kritiseeriti põhiseadust ● Vabadussõjalased iseloomulikud tunnused ○ Juhikultus Artur Sirk ○ Demagoogilised ehk katteta lubadused ○ Soovisid uut põhiseadust ○ Süüdistati seniseid poliitikuid ○ Propageerisid kutsekodasid ○ Rahvusühtsuse propageerimine ● 1932 toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks rahvahääletus ○ See aga kukkus läbi ○ Sotsialistid ja vabadussõjalased olid sellele vastu. ● 1933. juunis toimus uus rahvahääletus ○ Kukkus uuesti läbi ● Olukord oli ärev ja erakonnad reagreerisid sellega, et 1933. augustis kuulutati välja üleriigiline kaitseseisukord
Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. 7. 1935 keelati erakonnad. Neid asendas ainupartei, mis oli rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn kutsekodasid, millel oli kaugeid ühisjooni keskaegsete gildidega, kuid samuti Itaalia vastavate organisatsioonidega. 1935 Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul, kus olevat arutatud sõjaväelise riigipöörde plaani. Üle saja inimese mõisteti vangi. Avaliklusele edastati aga infot, et vapside populaarsus kadus. Opositsioonide keskusteks kujunes Tartu. Opositsioonilise ,,Tartu vaimu" üheks keskseks kandjaks oli tõusmas Ilmar Tõnisson (Jaan Tõnissoni poeg), kuid ta suri 1939
taastamist. · Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu (Einbund), kes oma tegevuses juhindus K.Pätsilt saadavatest suunistest. · Riiki juhiti riigivanema dekreetide alusel, milleks ei küsitud parlamendi nõusolekut. Pikendati kaitseseisukorda. · 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus. Ainsaks lubatud parteiks oli võimude poolt loodud Isamaaliit. · Hakati rajama kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala liikmeid. Itaalia eeskujudele toetudes loodi 16 kutsekoda. · Ajakirjanduses kehtestati range tsensuur. Igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine meedias oli keelatud. · Kehtestati riiklik kontroll ametiühingute, noorsooorganisatsioonide, seltsiliikumise, kohalike omavalitsusorganite ja haridusasutuste üle. · Riiklikult korraldati nimede eestistamise, kodukorrastuse jm kampaaniaid.
- Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu (Einbund), kes oma tegevuses juhindus K.Pätsilt saadavatest suunistest. - Riiki juhiti riigivanema dekreetide alusel, milleks ei küsitud parlamendi nõusolekut. Pikendati kaitseseisukorda. - 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus. Ainsaks lubatud parteiks oli võimude poolt loodud Isamaaliit. - Hakati rajama kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala liikmeid. Itaalia eeskujudele toetudes loodi 16 kutsekoda. - Ajakirjanduses kehtestati range tsensuur. Igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine meedias oli keelatud. - Kehtestati riiklik kontroll ametiühingute, noorsooorganisatsioonide, seltsiliikumise, kohalike omavalitsusorganite ja haridusasutuste üle.
Tõnisson oli 1933. krooni 35% devalveerinud. Vaikiv ajastu Päts ja Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde 1934. 12. märtsil. Üleriigiline kaitseseisukord. Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks. Puhastustöö riigiaparaadis. Oma võimu kindlustamiseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund(Kaarel Eenpalu). Parlamendil ei lubatud enam kokku tulla. Keelustati poliitiliste erakondade tegevus. Nende asemele loodi Isamaaliit. Itaalia eeskujul loodu kutsekodasid, mis koondasid kõiki ühe eluala esindajaid. Trükitoodete tsensuur. Loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles valitsusele sobiliku informatsiooni jagamisega ja rahvusterviklikkuse õhutamisega. 1935. nda lõpuks oli demokraatlik kord asendunud diktatuuriga. Opositsiooni ei tohtinud olla. Vabadussõdalased said vabaks ning moodustati nende liikumine. Nende likvideerimiseks lavastati riigipöördekatse. 8. dets 1935 arreteeriti nad kõik
Vaikiv ajastu algab Siseministriks sai Karl Einbund kes kujunes kolmandaks võtmefiguuriks Eesti poliitlise kursi hoidmisel Kaitseseiskuorda pikendati 1 aasta võrra septembris ja kokku tulnud Riigikogu pidi alluma K. Einbundile. Parlament jäi vaikivasse olekusse kus nad enam koos ei käinud, kuid ametlikult polnud lahku ka saadetud. 1935 keelustati poliitliste erakondade tegevus- loodi Isamaliit milles kujunes ainupartei, loodi kutsekodasid mis pidid koodama kõik ühe eluala esindajad ja vahendama nende soove valitsusele. Trükitoodete tsensuur, loodi Riiklik Propagana Talitus Kehtestati riigi kontroll kõikvõimalike eluaaldele 1935a asendus demokraatlik kord autoritaarse diktatuuriga. Võitlus opostitsiooniga Opositsioon koosnes endistest Asunike koondise ja Rahvusliku Keskkerakonna liikmetest, nende eluavaldus oli
35 1. okt Isamaaliidu I Kongress. Ametlikult väideti, et tegemist ei ole ainuparteiga, väideti, et tegemist on kultuurilise organisatsiooniga, mitte poliitilisega. Kindlalt tegi siiki poliitikat. Sisulist tegevust peale valitsuse kiitmise Isamaaliit ei teinud. Alguses domineerisid selles Põllumeestekogud. Rahvas ristis Isamaaliidu nime isekeskis Saamaliiduks. Isamaaliidus Oidemaa, Kigaste, Suursööt. Valitsus väitis, et tal on tarvis veel mingeid organisatsioone. Hakati moodustama kutsekodasid erinevate elukutsete esindajatest moodustatud kogud. Esimene taoline koda oli loodud juba 1924 (Kaubandus- ja Tööstuskoda). 1931 kutsuti ellu Põllutöökoda (suurtalude esindajad). 30ndate alguses kodade tähendus muutus. Mitmed pol jõud hakkasid üha enam propageerima kutseesinduslike kodade loomist, mis pidid hakkama asendama erakondi. Sellest mõttest innustus pärast riigipööret ka Päts. Esimesed uutlaadi kojad moodustati 1934 lõpus: inseneride, arstide ja farmamatseutide kojad
on kultuurilise organisatsiooniga, mitte poliitilisega. Kindlalt tegi siiki poliitikat. Sisulist tegevust peale valitsuse kiitmise Isamaaliit ei teinud loodi Riiklik Propaganda Talitus mis tegeles üleriiklike kampaaniate korraldamisega, perekonnanimede eestistamine, kodukaunistamise kampaania, rahvuslippude soetamise kampaania, laulupidude korraldamine, vabadussõja monumentide püstitamine Valitsus väitis, et tal on tarvis veel mingeid organisatsioone. Hakati moodustama kutsekodasid – erinevate elukutsete esindajatest moodustatud kogud. Esimene taoline koda oli loodud juba 1924 (Kaubandus- ja Tööstuskoda). 1931 kutsuti ellu Põllutöökoda (suurtalude esindajad). 30ndate alguses kodade tähendus muutus. Mitmed poliitilised jõud hakkasid üha enam propageerima kutseesinduslike kodade loomist, mis pidid hakkama asendama erakondi Need ei saanud mitte nii kuulekad kui valitsus seda lootnud oli. Kojad ei kujunenud ka seesmiselt ühtseteks
04.12.12 Vaikiva ajastu aastad Esimesed kutsekojad rajati juba demokraatlikul perioodil. Suure kriisi aastatel kutsekodade tähendus natuke muutus. Nendes nähti erakondade aseainet. Eriti innustusid sellest mõttes vabadussõjalased - selliselt ülesehitatud ka Mussolini-aegne Itaalia. Üks mees, kes oli veel kutsekodade mõttest innustunud, oli Konstantin Päts. Ajaleht "Kaja" hakkas propageerima kutsekodade loomist - ükski teine ajaleht sel ajal kutsekodasid ei soovinud - pakkusid karikuturistidele ainest. Aga 1934. aasta sügisel, kui riigikogu oli pandud vaikivasse asendisse, andis Einbund teada, et valitsus ei tee takistusi, kui mõned elukutsed tahavad luua enda koondisi. Kui palju seal seda vabamõtlemist oli, oli kaheldav. 1934. aasta jooksul loodi 3 esimest uuetüübilist kutsekoda: insenerikoda, arstide koda ja rohuteadlaste koda. Väidetavalt spetsialistide enda algatuse loodud kojad. Konstantin Päts teatas riigipeane, et
annaabi.ee 
