tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur. Muutused algasid demokraatliku korra asendamise autoritaarsega reziimiga. Sellega seoses hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust: suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Peagi laienes tsensuur ka teistele elualadele mida hakkas kontrollima Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus ja asendati need teistsuguste ühingutega- Isamaaliidu ja kutsekodadega. Isamaaliit kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks. Avaliku tegevuse võimalused olid peaaegu olematud, igasugune poliitiline tegevus keelati. Vabadussõjalastel oli aga kindel plaan riigijuhid kukutada ning 8. detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre. Vahetult enne seda aga arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased. Enamus neist mõisteti vangi ning rahvale serveeriti olukorda nii, et vabadussõjalased kaotasid populaarsuse.
kaitseseisukord, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning lükati edasi riigivanema ja Riigikogu valimised. Kui riigipöörde avalöök oli sihitud vabadussõjalaste vastu, siis sügisel asuti lammutama kogu senist riigikorda. 2. oktoobril 1934 lõpetati Riigikogu istungjärk ennetähtaegselt ning edaspidi ei lubatud parlamendil koguneda. Sellega juhatati sisse nn vaikiv ajastu. Kaitseseisukorda pikendati, erakonnad asendati riikliku ainupartei Isamaaliiduga ja kutsekodadega, ajakirjandus allutati tsensuurile ja mitmed väljaanded suleti, oluliste elualade (ametiühingud, omavalitsused, kirikud, kõrgkoolid jne) üle kehtestati riigi kontroll, uue režiimi vastased võeti politseilise jälgimise alla, parlamendi puudumise tõttu teostati seadusandlust riigivanema dekreetidega. Võim koondus riigivanem Pätsi, ülemjuhataja Laidoneri ja peaminister Kaarel Eenpalu kätte. 1
Need ei saanud mitte nii kuulekad kui valitsus seda lootnud oli. Kojad ei kujunenud ka seesmiselt ühtseteks. Teiseks: nendest kodadest piisas Pätsi peamise eesmärgi täitmiseks. 1935 lõpus kutsuti ellu riigi Majandusnõukogu (25 liiget, millest 10 määras riigivanem, ülejäänud 15 valiti kodade poolt). 1937 Rahvuskogu (2 koja liikmete ametissenimetamisel olilune sõna kutsekodadel). 1938 Riiginõukogu moodustamine. Erakonnad olid asendatud ühelt poolt Isamaaliiduga, teisalt kutsekodadega. Ametiühinguliikumine. Eestimaa töölisühingute Keskliit ise valis oma juhatuse liikmeed, ei allunud valitusepoolsele kontrollile (demokraatia perioodil). Pärast riigipüüret kohe ametiühinguid ei puututud. Siis aga hakati tegema neile piiranguid. 35 Töölisühingute Keskliidu kongress tuli edasi lükata. 36 võeti taaskord uus suundumus, üritati vaba ametiühingu likiikumist asendada riigi poolt kontrollitava ametiühinguliikumisega. Loodi Rahvuslik Tööliit
Need ei saanud mitte nii kuulekad kui valitsus seda lootnud oli. Kojad ei kujunenud ka seesmiselt ühtseteks. Teiseks: nendest kodadest piisas Pätsi peamise eesmärgi täitmiseks. 1935 lõpus kutsuti ellu riigi Majandusnõukogu (25 liiget, millest 10 määras riigivanem, ülejäänud 15 valiti kodade poolt). 1937 – Rahvuskogu (2 koja liikmete ametissenimetamisel olilune sõna kutsekodadel). 1938 – Riiginõukogu moodustamine. Erakonnad olid asendatud ühelt poolt Isamaaliiduga, teisalt kutsekodadega. Ametiühinguliikumine. Eestimaa töölisühingute Keskliit ise valis oma juhatuse liikmed, ei allunud valitusepoolsele kontrollile (demokraatia perioodil). Pärast riigipüüret kohe ametiühinguid ei puututud. Siis aga hakati tegema neile piiranguid. 35 – Töölisühingute Keskliidu kongress tuli edasi lükata. 36 võeti taaskord uus suundumus, üritati vaba ametiühingu liikumist asendada riigi poolt kontrollitava ametiühinguliikumisega. Loodi Rahvuslik Tööliit
annaabi.ee 
