läbi)pastoosne (paks kiht värvi, jääb reljeefne) kartoon (joonistus , kriidi vms, reaalsuuruses) inkarnaatne (ihuvärvi) Mis on graafika ? Graafika on üks kolmest kujutava kunsti liigist. Graafika jaguneb? Vabagraafika ja Rakendusgraafika. Vabagraafika? Joonistus, sügavtrükk, lametrükk, kõrgtrükk. Rakendusgraafika? Plakat, karikatuur, tarbegraafika. Pisigraafika? Postmargid, kutsekaardid, librised. Joonistus ? tasapinnale igasuguse vormi kujutamne, kas käsitsi või rangelt /graafiliselt. Joonistuses eristatakse ? käsitsi / tehniliselt, rangelt graafiline.
33. Mis on vabagraafika (2) ? 1)Joonistusgraafika.2)Estampgraafika ehk Paljundusgraafika. 34. Mis on estampgraafika ? Ehk paljundusgraafika. tänapäeval kõik paljundatavad graafilised tehnikad.Kujutis lõigatakse või uurendatakse esmalt puusse, linooli, metalli, vm materjali ja see trükitakse hiljem paberile, saades kujutise peegelpildis kujutis. 35. Mis on rakendusgraafika (4) ? 1)Tarbegraafika 2)plakat.3)illustratsioon.4)karikatuur 36. Mis on pisigraafika ? on postmargid, kutsekaardid, ex librised. 37. Kõrgtrüki tehnikad (4) ? 1)puulõige,2) puugravüür,3) linoollõige 4) plastiklõige. 38. Sügavtrükis eristatakse tehnikaid (2) ? 1)mehhaanilisi tehnikaid.2)söövitatud tehnikaid 39. Sügavtrüki mehhaanilised tehnikad (4) ? : 1)vasegravüür, 2)külm- e kuivnõel,3) metsotinto, 4)kartongitrükk 40. Sügavtrüki söövitatud tehnikad (4) ? : 1)ofort, 2)akvatinta,3)pehmelakk, 4)reservaaz. 41. Lametrüki tehnikad (3)
Sundeksemplarid, mida peab loovutama Sundeksemplare loovutatakse alljärgnevatest üle 50 eksemplari valmistatud infokandjatest ja auvistest ning üle 25 eksemplari valmistatud elektroonilistest teavikutest: raamatud, brosüürid (ka nende kordustrükid); perioodikaväljaanded: ajakirjad, ajalehed, info ja reklaamlehed jm.; jätkväljaanded (aastaraamatud, toimetised, sarjad jm.); atlased jt. kaardiväljaanded; noodid; näituste kataloogid; ürituste kavad, plakatid, kutsekaardid jm.; reklaamväljaanded, tootekataloogid, hinnakirjad jm.; telefonikataloogid, sõiduplaanid jm.; seina,laua, tasku jm. kalendrid; eksliibrised, postkaardid, värvimis ja joonistamisraamatud, reproduktsioonid; ristsõnaväljaanded; rahvusvahelises pimedate kirjas (Braille' kirjas ) trükised; heliplaadid, lindid, kassetid; diapositiivid; videokassetid; mikrokaardid ja filmid; füüsilisel kandjal olevad elektroonilised teavikud: CDROMid, DVDd, disketid jm. Sundeksemplari saajad
Kosja mindi ainult vana kombe täitmiseks ja vanematele meelhea tegemiseks. Kui kosja tulek oli aimata, siis oli ka söök valmis tehtud, muidugi eestlaste tuntud liha ja vorst hapukapsastega. Kosjatraditsioonidest hakkas kaduma selle mänguline ja luuleline osa. Pärast kosjast käimist hakati pulmadeks valmistuma ja sel ajal käis peigmees tihti pruudil külas. Oma küla inimesi kutsuti pulma tavaliselt suuliselt, kaugemale saadeti kutse. Linnas oli enamasti komme saata kutsekaardid kõigile. Registreerimine ja laulatus Registreerimine toimetati kõikjal ilma igasuguse pidulikkuseta. Ametnik täitis nõutud paberid, abiellujad ja tunnistajad kirjutasid alla ja abielu oligi sõlmitud. Algul ei olnud kombeks 16 pulmalisi registreerimisele kaasa võtta, neile oli mõeldud kiriklik laulatus ja järgnev pulmapidu. Kui polnud võimalik teha suuri kulutusi või ei soovitud muul põhjusel kirikus avalikku
annaabi.ee 
