Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kutseharidus Eestis ja Euroopas - sarnased materjalid

haridus, kutseharidus, kutsekool, kvalifikatsioon, hiharidus, keskharidus, lismaal, asumise, dala, erakool, kutsehariduse, kutsekoolid, teeninduskool, sisekaitseakadeemia, rakendusk, tingimuseks, rgkool, rumaa, osana, neti, imalik, pooleli, tamisel, rajaleidja, metsandus, osakond, ppimine, hemalt, innove, juuksurite, keskkonnakaitse, personaalne
thumbnail
18
doc

Haridus Eesti kultuuris

Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. Revolutsioonisündmused

Euroopa tsivilisatsiooni...
435 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Haridus Eesti kultuuris

Muinaseestlaste usund oli eelkõige loodususund. See tähendas inimtegevuse pidevat kooskõlastamist looduse arvamusega. Loodust ja looduslikke objekte käsitleti elusolendeina. Tähtsal kohal on sõnamaagia. Paljud loitsud ja rahvalaulud on maagiaga seostatud. Eestlastel oli ilmselt välja kujunenud ka kõrgeimad jumalad. Tarapitat nimetab Läti Henriku Kroonika kui kõrgeimat jumalat ­ ilmselt piksejumalat ­ pikne on kõigi naaberrahvaste paganlike peajumalate atribuut. 2. Haridus XIII-XV sajandil Eestis (Euroopa kultuuriruum) KATOLIKUAEG XIII saj. alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusse. Eestit hakkasid valitsema võõrad ­ baltisakslased ja see määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik.

Haridus eesti kultuuris
212 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Kutseharidus

SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Mis on kutseharidus?........................................................................................................... 4 Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad..........................................................................4 Kutseõpe välismaal............................................................................................................. 6 Praktika kutsekoolis............................................................................................................. 7 Kokkuvõte.

Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Kutseõppest ja kutsekoolidest, mis asuvad Eestis ning mida nad võimaldavad anda õppijale

Selles referaadis räägime kutseõppest ja kutsekoolidest, mis asuvad Eestis ning mida nad võimaldavad anda õppijale. Seletame, kuidas käib kooli sisseastumine ja lõpetamine, kuidas saab õppija toetuseid ja laene ning räägime ka kutseõppesüsteemist, mis ja kuidas mingi asi toimib. 2 Sisseastumine kutsekooli Kutseõppesse võivad asuda kõik soovijad, kellel on põhi- või keskharidus. Piiranguid pole seatud ka neile, kes on juba varem omandanud kutse- või kõrghariduse, aga soovivad oma teadmisi mõnes kitsamas valdkonnas täiendada või õppida midagi päris uut. Kutsekoolide juures võivad olla avatud rühmad ka põhiharidust mitteomavate õpilaste jaoks. See on kooliti erinev ja vajaduse korral tasub võimalusi uurida. KUTSEHARIDUS.EE - õppimisvõimaluste andmebaas Sisseastumisel tuleb valmis olla eksamite, katsete või testide sooritamiseks

Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

kontrollida, orjastada); 2)koduperenaise ideaal (tubli naine, kasvatab lapsi, koristab); 3)ilu standardid (välimuse tähtsus, kui naine tahab ilus olla, allub meeste domineerimisele). Muud konflikti ja ebavõrdsust rõhutavad teooriad Pierre Bourdieu (1930-2002). Väljateooria: majanduslik väli, poliitiline väli, kultuuriline väli. Kapitali liigid: majanduslik kapital ­ raha, kinnisvara; kultuuriline kapital ­ haridus, kasvatud; sotsiaalne kapital ­ tutvused; ja sümboolne kapital. Habitus ­ inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide komplekt. Interaktsionistlik paradigma. Tegeleb eelkõige vahetult inimestega uurimisega, mitte tervikult ühiskonna. Selle alla paigutuvad mitmed voolud, teooriad. Nt: Sümboliline interaktsionism ­ Valitses USA sotsioloogias 20.saj esimesel poolel. Seotus ka Chicago koolkond ­ Ameerika sotsioloogia algus.

Sissejuhatus sotsioloogiasse
24 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

(põhjus). - Sõltuv muutuja ­ muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg). · Konstandid ­ nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Kõikide inimeste jaoks ühesugune. Nt maa gravitatsioonijõud. Hüpotees ­ uurija poolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. Näiteks: inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine · Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga keegi teine on, siis on ikkagi tegemist empiirilisega Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid

Sissejuhatus sotsioloogiasse
74 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Mina ja kutseharidus

Mina ja kutseharidus. Eesti kutsekoolides õpib rohkem noori kui gümnaasiumides. Noored on valinud kutseõppeasutuse, et omandana keskhariduse kõrvale ka eriala . Kutsekoolid annavad võimaluse õppida eriala ka inimestel kes on juba keskhariduse omandanud . Valides kutsekooli gümnaasiumi asemel saab õpilane rohkem kogemusi, praktikat ja oskusi .Õppides keskkoolis omandatakse endale keskharidus kolme aasta vältel, kutsekoolides saadakse sama ajaga selgeks ka eriala. Noorele on aeg väga tähtis - nooruses tuleb hakkata oma elu elama, pere looma ja tööl käima. Kutsekool soodustab seda aega kokku hoida, omandades kolme aasta jooksul kesk-erihariduse. Kutsekoolilõpetajal on olemas kõik mida tööandjad soovivad - haridus , eriala ja ka töökogemus . Kutsekoolidel on rohkem plusse. Gümnaasiumi asudes peab enamasti tegema sisseastumiskatseid - kutsekoolis neid pole

Eesti keel
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas kõrgharidus või kutseharidus?

Kas kõrgharidus või kutseharidus? Austatud õpilased. Möödumas on jällegi üks kooliaasta, mis paraku osadel teie seast jääb siin koolis viimaseks, osadega aga kohtutakse taas järgmisel aastal. Teid on ees ootamas pingelised nädalad, kus te peate tegema selle raske valiku, kas jätkata õpinguid siinses toredas gümnaasiumis ja hiljem ülikoolis või valida kutseharidus, kus on võimalus spetsialiseeruda ametile, mis on meelepärane. Praegusel ajal on levinud arvamus, et kutseharidus pole midagi väärt ja ainuke õige tee on minna edasi gümnaasiumi ning hiljem ülikooli. Tegelikult see arvamus paika ei pea. Otseloomulikult on pärast ülikooli lõpetamist tööpõld tasuvam, meeldivam ja ka füüsiliselt kergem, kuid see tööturg on piiratud. Ei ole just harv juhus, kui kõrgharidusega inimesed

Eesti keel
20 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat teemal "Kes peab maksma hariduse eest?"

See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata. Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamine. Iga võimekas noor peab saama kandideerida senisest tunduvalt suuremale stipendiumile, et ka n-ö vaesel Einsteinil ei jääks haridus omandamata. Reaalselt abi vajavad tudengid peavad saama taotleda vajaduspõhist õppetoetust, sedagi senisest suuremas mahus. KES PEAKS HARIDUSE EEST MAKSMA? Ülikoolid võtku tasuta kõik, kes seda väärivad. IRL küsis hiljuti inimeste arvamust läbi üleriigilise küsitluse ­ 43 686 inimest toetas tasuta kõrgharidust. See on kolmveerand kõigist, kes IRLi küsitlusele vastasid. Tasuta kõrgharidus on õigus, sest vaid see tagab kõigile võrdse ligipääsu haridusele

Kutse-Eetika
42 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga

Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva. Kohustuslik haridus hõlmab 10 aastat ja koosneb kahest etapist:  Esmane etapp nii öeldud algkool: klassid 1-7 (vanuses 6-12)  Põhiharidus etapp nii öeldud põhikool: klassid 8-10 (vanuses 13-16). Teadmiste edendamine on viimane reform 10-aastase kohustuslikus põhihariduses. Reform tutvustab mõningaid muudatusi aine struktuuris ja organisatsioonis esimesest klassist kuni 10. klassini.

Sotsioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised: Sotsiaaldemokraatia jõudis Eestisse 1880. aastal, sel aastal Saksamaal keelustati Saksamaa töölispartei tegevust ning paljud lahkusid või saadeti välja, asusid Eesti aladele. Alexander Burlandt, töötas Tallinnas ning mingil moel tekkisid tal kontaktid kohalike Eesti inimestega: Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martma. Said esimese äratuse Burlandtilt. Mihkel Martma oli sündinud Läänemaal, kehv haridus, kõik elus saavutas tänu iseõppimisele. Sattus Läänemaalt Tallinnasse, omandas seal saksa keele ja omandas tööoskused. Sõites Tallinnast Tartusse temast sai maalermeister ehk tänapäevase mõttes sisekujundaja. Ta võis pühenduda sotsiaaldemokraatia arendamisse. Tegutses Tartus, peamisteks kaasamõtlejateks said TÜ tudengid. Käidi koos, arutleti, diskuteeriti ning loeti kirjandust marksismist kuni põrandaaluse kirjanduseni. Hakati kõnelema Darwini

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused.

Juurdepääs tähendab õppimisvõimalust, kättesaadavus ka suutlikkust mingil erialal õppida ning raha olemasolu elamiseks ja õppemaksu tasumiseks, sest paljudes riikides on näiteks kõrgharidus tasuline. Milline riigi haridussüsteem on ja kuidas seda juhitakse, oleneb juba ühiskonnas omaks võetud ideoloogiast ja suutlikkusest teha professionaalseid (informeeritud) otsustusi. Peamised haridusprobleemid, reformimise põhjused:  Kohustuslik haridus vs. vabatahtlik haridus  Koolide juhtimisprobleemid  Õpetaja ameti populaarsuse kahanemine  Väljalangevus koolidest  Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine  Ratsionaalse mõtlemise arenemine  Lõimitud aktiivõpe vs. passiivsed õppemeetodid  Konkurentsivõime (riiklik tellimus)  Elukestvaõpe, tööturu muutustele kohanemine Eesti vajab haridusprobleemide lahendamiseks süsteemseid ja professionaalseid süvauuringuid.

Haridus
53 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis

06.2013) Turismi- ja hotellimajanduse valdkonnas pakub Eestis 2013/2014 õppeaastal koolitust kõrghariduse tasemel kuus õppeasutust: üks riigikutseõppeasutus (Võrumaa Kutsehariduskeskus Lõuna-Eestis), kaks kolledžit (Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž ja Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž Lääne-Eestis), üks ülikool (Tallinna Ülikool), Erakommertskolledž (Tallinn) ning Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool. Toitlustusvaldkonna õppekava kõrghariduse tasemel pakutakse vaid Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis. Võrumaa Kutsehariduskeskuses ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Kuressaare Kolledžis rakendatav õppekava on Turismi- ja toitlustuskorraldus (ingl. keeles Tourism and Catering Management ), Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis rakendatakse õppekava Turismi- ja hotelliettevõtlus. Tallinnas ja Harjumaal ei ole võimalik õppida rakenduskõrghariduse tasemel

Turundus
211 allalaadimist
thumbnail
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt

Metsaressurss ja -klaster
37 allalaadimist
thumbnail
8
docx

EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM

EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM · Nimeta Eesti haridussüsteemi korraldamise põhimõtted (EV haridusseaduse alusel) Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridussüsteem koosneb alasüsteemidest: · Haridusest- mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel · Haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest · Haridusküsimused on keerukaimad ja raskemad küsimused, mis igal riigil

Kirjandus
49 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kutseõpe

Järjest rohkem on levinud mõtteviis, et gümnaasiumisse pole mõtet minna" paberi" pärast, sest majanduslik olukord soosib neid, kel on ette näidata dokument eriala omandamise kohta. Samas saab kutsehariduskeskuses tugeva aluse ka see, kes soovib omandada kõrgharidust peale kutseõpet. Oluline on samuti see, et kutseõppe eest maksab riik. Gümnaasiumi lõpetajad võivad ootamatult leida end olukorrast, kus soov õppida on, kuid raha selleks pole. Õnneks tuleb jälle appi kutseharidus, sest ka peale gümnaasiumi hariduse omandamist, on võimalik õppida omale amet. Samuti õpivad kutseõppes juba küpsemasse ikka jõudnud õppurid, kes soovivad oma ellu vaheldust ja on leidnud uued väljakutsed. Nii kaua kui kutseõpe on kättesaadav kõigile soovijaile, sõltumata majanduslikust olukorrast, areneb nii kutseõpe ise, kui neis õppivad õppurid. Kutseharidus on üheks alustalaks Eesti majanduses........................................................5 1

Sissejuatus õpingutesse
18 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles ­ inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet ­ samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse

Ühiskonnaõpetus
1235 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus
775 allalaadimist
thumbnail
14
odt

1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus

St inimese enda huvid ja soovid, mida mõjutavad ka näiteks tema anded. Penn soovib õppida näitlejaks, ta ei soovi olla oma isa klaverivabrikus vabrikant). Ja isiklikult arvan, et just naiste aspektis tuli muutus eriti drastiliselt esile I Maailmasõja ajal, kui naised hakkasid pidama meeste ameteid, kuna mehed olid suurelt osalt kõik sõjas. (Näide Inglismaalt, kus naised hakkasid sõitma autodega, põldu harima traktoritega jms.) Tänapäeval on kutse tähendus kui kvalifikatsioon ehk siis kõrgemal tasemel eriala ettevalmistus ülikoolis, kutsekoolis. Kaasaegne ühiskond tingib olukorra, kus inimesed on rohkem enesekesksed selle tõttu on ka suurenenud üksikisiku kogemuste ja väärtuste kogum, mis lubab olla ka kutseelu valikul vabam (indiviidsem). Siis oleks ehk kutse omandamine nagu isikust sõltuv isiklik õppimise protsess, kus keskendutakse enda isiklike eesmärkidele ja arengule, kasutades enda püüdlusi ja potentsiaali

kutsepedagoogika
9 allalaadimist
thumbnail
140
ppt

Euroopa Liit

õigus võtta vastu otsuseid, mis on siduvad liikmesriikidele. Euroopa Liidu kolm sammast. Esimene sammas on suunatud edasisele arengule ning veelgi tihedamale integratsioonile hõlmates järgnevaid põhimõtteid ja koostöövaldkondi: Majandus- ja rahaliidu loomine Tööturu- ja sotsiaalpoliitika Regionaalpoliitika väljaarendamine Keskkonnapoliitika Lisaks täiendavad koostöövaldkonnad: transport, elekterside, energiapoliitika, tarbijakaitse, haridus ja kutseharidus, tervishoiupoliitika, tööstuspoliitika ning arengukoostöö. Euroopa Liidu kolm sammast. Teise samba raames toimub koostöö välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See valdkond hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet ja lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning rahusobitamist. Vastavalt ELi lepingule on ühise välis- ja julgeolekupoliitika perspektiiviks

Euroopa liit
99 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Probleemid Eesti haridussüsteemis

puudulikku karjääri- ja kutsesuunitlusprogramme, mis oleksid mõeldud vaid keskkooli lõpetajatele, siis ei saa siin rääkida `lisaajast', vaid pigem kaotatud ajast: suurem enamus gümnaasiumi lõpetajatest ei tea jätkuvalt, mida oma gümnaasiumiharidusega peale hakata- üldjuhul kopeeritakse seda, mida teeb enamus- läheb omandama akadeemilist haridust. Sildistamine põhikooli lõpus õpiedukuse alusel loob vaid väärad normid ning arusaamad, et kutsekool on vaid `ebaõnnestujatele', millest tuleb esile ka Eesti haridussüsteemi teine murekoht: akadeemiline kõrgharidus on mitmeid kordi eelistatum kui kutseharidus. Lugedes hiljuti üht Riigikogu istungi väljavõtet, kus Eesti Kaubandus-Tööstukoja esimees Luman analüüsis meie riigis valitsevat olukorda, saab väga selgelt aru, et haridussüsteem toodab liialt akadeemilise haridusega inimesi. Luhman märkis ära, et majanduslikult edukates ühiskondades arvestatakse, et 50%

Ühiskond
40 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Hiina haridussüsteem

Hiina haridussüsteem Hiinas on haridus jaotatud 3 alakruppi: Educational stages in China Age Education Compulsory 18-22 University or college No Senior high school (middle school)

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Keskerakond

EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja s

Ühiskonnaõpetus
57 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ühiskonnaõpetus II

Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3

Ühiskonnaõpetus
195 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus

Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Mis on kaasav haridus? Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi.

Pedagoogika alused
162 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Soome haridussüsteem

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..........................................................................

Võrdlev koolikorraldus
117 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sotsiaaldemokraatliku erakonna hariduskorralduslikud põhiseisukohad

Sotsiaaldemokraatliku erakonna hariduskorralduslikud põhiseisukohad Valisime antud teema seoses sellega, et täna toimub Tartus Sotsiaaldemokraatliku erakonna üldkogu, kus muuhulgas on päevakorras ka hariduskorralduslikud küsimused. 1.Haridus on inimarengu tähtsaim osa Sotsiaaldemokraatlik erakond näeb Eestit kui õppivat ühiskonda. Hea haridus loob eelduse majanduse tugevnemisele ja kindlustab Eesti tulevikku. Haridus on tähtsaim tuleviku suunatud investeering, mis loob eelduse isiklikule eneseteostusele ja rahvuslikule konkurentsivõimele. Avatud maailma ja teabeühiskonna ajastul on haridussüsteemi üks olulisemaid eesmärke õpetada vajaliku teabe leidmise ja selle usaldusväärsuse hindamise oskust. Igaühele peab olema kättesaadav tema võimetele vastav ja samal ajal tema võimeid arendav haridus. Kõigile puuetega lastele ja noortele tuleb tagada võimeid arendav ja

Haridusteaduskond
36 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Haridus

Haridus Kaur & Taavi Hariduspoliitika · On abinõude meetodite süsteem · Seda kasutatakse ühiskonnas mis tahes õpikeskkonna ja õpikorralduse kujundamisel Üldharidus · On teadmiste,oskuste,vilumuste,väärtuste ning käitumisnormide süsteem · See võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks Hariduse liigid · Algharidus · Põhiharidus · Keskharidus · Kutseharidus · Kõrgharidus · Akadeemiline kraad Põhiharidus(põhikool) · Põhikool on üldhariduskool Eestis · Eesti inimene omandab enne 18- aastaseks saamist põhihariduse · Põhikoolis on 1.-9. klass Keskharidus (keskkool ja gümnaasium) · Gümnaasium(keskkool) on kool,kus omandatakse üldkeskharidus ja valmistutakse kõrghariduse omandamiseks · Gümnaasiumis(keskkoolis) on 3 klassi (10.-12. klass) Kutseharidus

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

· Tegevuse, praktika kaudu - demokraatia õppimine (J. Dewey) · Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu ­ vooruseetika lähenemine (character education) Millised väärtused vajavad kaitset? · Füüsikalis-bioloogilised (tervis, loodus) · Moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, sallivus, jt) · Sotsiaalsed väärtused (vastutustunne, lojaalsus, kodanikumeelsus, turvalisus jms) · Võtmevaldkond on haridus. Hariduse ees seisvad väljakutsed Hoolimata sellest, et Eestil on hea koht PISA uuringutes · Suur koolistress, vähene koolirõõm · Koolivägivald suur probleem · Eesmärgiks vägivallavaba kool, vastastikuse austuse kasvatamine. · Aususe, töökuse, hoolivuse kasvatamine. · Võrdsete haridusvõimaluste tagamine kõigile. Iga õpilase eripära arvestamine. · Väärtuskasvatus koolis (iga õpetaja õpetab väärtusi, olulised on koolis valitsevad

Eetika
55 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kooli ajalugu ja tänapäev

Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO ­ sissepühitsemine)

Pedagoogika alused
102 allalaadimist
thumbnail
466
doc

Andmeanalüüsi konspekt

Case Processing Summary Cases Valid Missing Total N Percent N Percent N Percent Respondendi haridus * 555 97,5% 14 2,5% 569 100,0% Rahvus Respondendi haridus * Rahvus Crosstabulation Rahvus eestlane venelane muu Total Respondendi alg Count 10 1 11 haridus (kuni 6 % within klassi) Respondendi 90,9% 9,1% 100,0% haridus

Andmeanalüüs i
175 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun