tööandjale sisse raha, seevastu kutsehaiguste käes vaevleva inimese tootlikus on kesisem ja kehvemal juhul peab tööandja maksma kutsehaigusega kodus istuvale inimesele, kui kutsehaigus on tekkinud tööandja süül. Selgitades välja töökeskkonna ohutegurid ja neid võimalusel kõrvaldades või minimeerides on kutsehaigestumine ja tööst põhjustatud haigestumine võimalik viia miinimumini. See on küll tööandjale teatud juhtudel kulukas ettevõtmine, kuid võrreldes kutsehaigustest põhjustatud kahjudega väike lõiv. Võttes kasutusele vajalikud kaitsevahendid, kvaliteetsed tööriided ja jalanõud ning head tööriistad on suur osa ennetusest juba tehtud. Mitte vähe tähtsad on ka piisavad ja õige aegsed puhkepausid ning normipiiridesse jääv tööaeg. Kutsehaiguste ja haigestumise üldiseks ennetamiseks saab inimene ise ka väga palju teha. Tervislikud eluviisid ja õige toitumine on alati tähtsad. Kuid toitumisel tuleks
endale asendaja. MKT-st tulenev vigastuste risk suureneb tegevusvabaduse puudumisel. 7 3. Tagajärjed 2/3 Euroopa Liidu töötajatest teeb töökohal käelaba, õla- ja küünarvarre korduvliigutusi ning 1/4 puutub kokku vibreerivate tööriistadega. Eelnimetatud on kaela ja ülajäsemete tööga seotud vaevused ning see on kõige levinum kutsehaigus Euroopas, moodustades ligi 45% kõikidest kutsehaigustest. Allolevas tabelis on välja toodud peamiselt MKT-st tingitud tervisehäired, mis võivad kujuneda tööga seotud haiguseks, tööst põhjustatud haiguseks või kutsehaiguseks. Haigust põhjustavad Haiguse nimetus Kutsealad, mille puhul kutsealased ohutegurid haigus peamiselt või eranditult esineb
nimmeristluunärvijuurte põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi, neurasteenia. Üldvibratsiooni puhul kaasnevad kesknärvisüsteemi talitluse häired (kiire väsimine, peavalu jm), kahjustub kuulmisnärv. Vibratsiooni juhib luukude. Seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse organismi piirkondadesse, mis ei ole otse tööriistaga seotud, nagu siseelundid, lülisammas. Vibratsioontõbi on Eestis praegu kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus ja moodustab kõigist kutsehaigustest umbes 1/3. Peamiselt avastatakse seda endistel traktoristidel ja teistel põllumajandustöötajatel, samuti autojuhtidel, teedeehituse masinistidel, ekskavaatorijuhtidel, kraanajuhtidel, läbindajatel, puurijatel kaevandustes. Vibratsiooniallikaks võivad olla metalli- ja puidutöötlemise pingid, pumbad, kompressorid, ventilaatorid, puurmasinad, ehitusmaterjalide tõsteseadmed. Valgete sõrmede sündroom esineb vibratsiooni sagedustel f= 25-150 Hz ja amplituudiga A= 100 mikronit.
tühikäigul~125Hz,saagides~33-50Hz. Vibratsioonitõbi tuleb ilmsiks juba pärast5-aastast töötamist üldvibratsooni tingimustes. Mõnedes maades ei lubata üle 5aasta pneumovasaraga töötada.Jäsemete tundlikkuse vähenemine, krooniline nimmeristluu närvijuurde põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi,neurasteenia. 1.3 VIBRATSIOONITÕBI Vibratsioontõbi on Eestis praegu kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus ja moodustab kõigist kutsehaigustest umbes1/3. Peamiselt avastatakse seda endistel traktoristidel,ekskavaatorijuhtidel,kraanajuhtidel,läbindajadel,puurijatel kaevandustes. Vibratsiooniallikaks võivad olla metalli-ja puidutöötlemise pingid, pumbad, kompressorid,ventilaatorid,puurmasinad,ehitusmaterjalide tõsteseadmed.Vibratsiooni võib kasutada kasulikult otstarbel vibromassaaziks,mis ergutab kudede talitlust. 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE
Teos sisalduvad erinevad vedelikud (endo-, peri- ja kortilümf) segunevad. /9/ 9 Tervisekaitseameti andmetel töötab Eestis umbes 20 000 inimest kuulmist kahjustavas müras. Müra tekitab stressi, unehäireid ja depressiooni, nõrgendab kuulmist ja mõjutab laste arengut. Inimene, kes arvab, et ta on pideva müraga kohanenud, riskib oma tervisega. /5/ Toetudes 2000. aasta statistikale, on kutsehaigustest enim diagnoositud vibratsioontõbe - 137 juhtu ehk 38% kõigist kutsehaigustest (1999.a.- 154 juhtu, ehk 43%), ülekoormushaigusi 128 juhtu ehk 36% (1999.a.- 115 juhtu, ehk 32%), vaegkuulmist 60 juhtu ehk 17% (1999.a.- 59 juhtu, ehk 16%). Võrreldes 1999. aastaga on vähenenud vaegkuulmisest põhjustatud kutsehaigestumiste arv, kuid kahjuks väga minimaalselt. /12/ Vaegkuuljate ühingu esimehe Uno Taimla sõnul pole kahjustunud kuulmist enam võimalik taastada
kaotavad võime adekvaatselt järgida basilaarmambraani liikumist. Teos sisalduvad erinevad vedelikud (endo-, peri- ja kortilümf) segunevad. /9/ Tervisekaitseameti andmetel töötab Eestis umbes 20 000 inimest kuulmist kahjustavas müras. Müra tekitab stressi, unehäireid ja depressiooni, nõrgendab kuulmist ja mõjutab laste arengut. Inimene, kes arvab, et ta on pideva müraga kohanenud, riskib oma tervisega. /5/ Toetudes 2000. aasta statistikale, on kutsehaigustest enim diagnoositud vibratsioontõbe - 137 juhtu ehk 38% kõigist kutsehaigustest (1999.a.- 154 juhtu, ehk 43%), ülekoormushaigusi 128 juhtu ehk 36% (1999.a.- 115 juhtu, ehk 32%), vaegkuulmist 60 juhtu ehk 17% (1999.a.- 59 juhtu, ehk 16%). Võrreldes 1999. aastaga on vähenenud vaegkuulmisest põhjustatud kutsehaigestumiste arv, kuid kahjuks väga minimaalselt. /12/ Vaegkuuljate ühingu esimehe Uno Taimla sõnul pole kahjustunud kuulmist enam võimalik taastada
Istuva elustiili tõttu muutuvad kõhu- ja reielihased nõrgaks. Lihased aga, mis on tugevamad, ei lase kehal saavutada oma optimaalset vormi Ebaproportsionaalsed lihased sunnivad inimesi tegema korduvaid liigutusi. Nii jaotub aga jõu kasutus seljas valesti ja see võib põhjustada verejooksu selgroo diskides. Üks levinumaid raskuste teisaldamisest tulenevaid terviseprobleeme on samuti kaela ja ülejäsemete tööga seotud vaevused, mis moodustavad lausa 45% Euroopa kutsehaigustest. Sümptomid võivad ilmneda pikema aja jooksul. Nendeks võib olla valu, ebamugavustunne, kangestus, surin, turse, nahavärvuse muutus, liikumisvõime ja haardetugevuse vähenemine. Kaela ja ülajäsemete tööga seotud vaevusi võidakse nimetada nikastusteks, ülekoormusvigastusteks või kumulatiivseteks traumaatilisteks kahjustusteks. Konkreetsete näidetena võib tuua randmekanali sündroomi, kõõlusepõletiku ja Raynaudi' sündroomi (valgesõrmsuse).
laad. Seadusandluses käsitletakse kutsehaigusena haiguseid, mis on kehtestatud sotsiaalministri poolt. Iseloomulikeks omadusteks on: · aeglane, progresseeruv areng · mõjud võivad ilmseda aastate pärast · põhjustatud töökeskkonnaohutegurite mõjul, mis toiminud üle 5 a. · Raske avastada pisimuutuste tõttu 22. Kutsehaigustest tuleb eristada: · Tööõnnetusi ägedad haigusjuhtumid, mis on tekkinud ametialase töö tegemisel või muul tegevusel töö juures · Kroonilised tervisehädad, mis on põhjustatud ägedate nakkushaiguste tagajärjel, mis omakorda põhjustatud töökeskkonna ohutegurist · Kroonilised haigused, mis kujunenud ühe- või mitmekordse tööga seotud mürgistuse tagajärjel
trepid 150 lx;joonestamine 750 lx; spordisaalid 300 lx; 48. Arvutitöö peamised tervistkahjustavad tegurid -koormatud ainult teatud lihasgrupid -silmade pinge -halb mikrokliima -ebaratsionaalne valgustatus 49. Õnnetusjuhtumite kulud Õnnetused ja kutsehaigused võivad põhjustada ettevõtetele suuri kulusid. -Kohustused :Töötajad või kindlustusfirmad saavad sisse nõuda tööõnnetustest või kutsehaigustest tingitud kahjusid -Seaduslikud mõjutusvahendid, trahvid: Tööinspektsioon saab määrata rahalisi karistusi, nõuda tingimuste parandamist või ajutiselt tootmise seisata -Kindlustusmaksete erinevus: Kindlustusfirmad või riiklikud vahendid kohandavad kindlustusmakseid vastavalt õnnetuste, töökohal saadud vigastuste ja kutsehaiguste riski suurenemisele -Ajutise töövõimetushüvitise maksed: Kohustus (osaliselt) maksta palka haigestumise või püsiva
laad. Seadusandluses käsitletakse kutsehaigusena haiguseid, mis on kehtestatud sotsiaalministri poolt. Iseloomulikeks omadusteks on: aeglane, progresseeruv areng mõjud võivad ilmseda aastate pärast põhjustatud töökeskkonnaohutegurite mõjul, mis toiminud üle 5 a. Raske avastada pisimuutuste tõttu 22. Kutsehaigustest tuleb eristada: Tööõnnetusi – ägedad haigusjuhtumid, mis on tekkinud ametialase töö tegemisel või muul tegevusel töö juures Kroonilised tervisehädad, mis on põhjustatud ägedate nakkushaiguste tagajärjel, mis omakorda põhjustatud töökeskkonna ohutegurist Kroonilised haigused, mis kujunenud ühe- või mitmekordse tööga seotud mürgistuse tagajärjel
Tööga seotud ja põhjustatud haigused 1) Tööga seotud haigus võib-olla kas kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigus. 2) Tööst põhjustatud haigus on töökeskonna ohutegurid põhjustatud haigus , mida ei loeta kutsehaiguseks, kuna kutsehaiguste loetellu ei kuulu psühholoogilistest ohuteguritsest põhjustatud haigused. 3) Töötervishoiuarsti poolt diagnoositud kutsehaigustest peab arst teatama tööandjale , arstile kes töötaja tervishoiuarstile suunab ja kohalikult tööinspektsioonile 5 tööpäeva jooksul 4) Tööandja peab läbi viima 20päeva jooksul uurimise ja koostama raporti. 5) Kutsehaiguse uurimisest peab osa võtma TKK volinik , tema puudumisel töötajate usaldusisik . Ergonoomia- on tööteadus, mis tegeleb inimese ja töö vaheliste ebakõlade kõrvaldamisega.
annaabi.ee 
