ERGONOOMILINE KLAVIATUUR JA HIIR Vertikaalne hiir võimaldab hoida rannet neutraalses asendis ning ei põhjusta valu ja pingeid randmes, vt. Joonis 1: Joonis 1 Järgmisel joonisel 2 on selgelt näha, miks tuleks eelistada jaotatud klaviatuuri kasutamist. Jaotatud klaviatuuri parema ja vasaku käe klahvid on üksteise suhtes sellise nurga all, et kasutamise ajal säilib randmetes loomulik asend. See on väga tervisesõbralik ja säästev nii randmeliigestele kui seda liigest liigutavale liikumisaparaadile. Joonis 2
tagamise aluseid kvaliteedi tagamise aluseid Tuleohutus, tulekustutusvahendid 2 , , Teab kuidas tegutseda Frontaalne ohuolukordades Töötajate tervisekontrolli 4 , Frontaalne, nõudeid, kutsehaigusi ja tööga , , . seotud haigestumisi , Esmaabi korraldust ettevõttes Oskab anda esmaabi Kirjalik küsitlus valikvastustega 2 Töötajate tervisekontrolli nõudeid, kutsehaigusi ja tööga seotud haigestumisi Kirjalik küsitlus valikvastustega 2 Toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise aluseid
Soovitav oleks kasutada rohkem vees lahustuvaid värve. Mõningate värvide ja lakkide kuivamisel eraldub formaldehüüd, mis tekitab allergiat. Rakendatakse ka pihustuvaid väeve, mis sisaldavad epoksüvaiku, triglüsidüüliotsüanuraati (TGIC) ja muud. Need võivad tekitada kontaktnahapõletikku, bronhiaalastmat, isegi allergilist alveoliiti (kopsualveoolipõletikku). Atsiridiine sisaldavad värvid ja lakid põhjustavad samuti allergilisi kutsehaigusi. Mõningad värvid ja lakid sisaldavad epoksüvaiku, akrülaate, akrüülmonomeeri ja ultravioletkiirguse (UV kiirguse) abil kõvendavaid lisandeid, mis võivad olla allergeenideks. Tapeedi sideained sisaldavad mõnikord formaldehüüdi, muid hallitusseente vastaseid vahendeid ning kloriatseetamiidi (allergia oht). Käte puhastamiseks kasutatakse tärpentini. Ka muud orgaanilised lahustid võivad olla nahakahjustuste ja/või allergia põhjuseks.
TÖÖKESKKONNA OHUTUSNÕUDED SEKRETÄRITÖÖLE · Tööruum peab olema sisustatud nii, et ei tekitaks tööõnnetusi või kutsehaigusi · Tööruumis peab olema töökorras tulekustuti või tuletekk · Tööruumis peavad olema nõuetele vastavad esmaabivahendid · Tööruumis peab olema igal laual evakueerimisplaan · Tööruumis peab olema piisavalt valgust ja valgusallikad ei tohi ohustada töötajat, samuti igal laual eraldi lamp · Töötajat ohustavad töövahendid tuleb kõrvaldada · Tooli ja töölaua või töötasandi paigutus peavad tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi
Üldjuhul töötavad õmblejad vahetusteta 8 tunnise tööpäevaga. Töötajad võivad töötada ka kahes vahetuses , see oleneb aga ettevõttest. Õmbleja töökeskkond võib olla tavakeskonnast mürarikkam ja kõrgema ruumitemperatuuriga(tingitud õmblusmasinatest tekkinud soojusega). Samuti võim õmbleja töökeskkonnas olla tekstiilitolmu(vahepeal tuleb kasutada respiraatoreid) ja aure. Tekstiili tolm võib põhjustada kutsehaigusi. Õmblusvaldkonna töötajate töökeskkond peab olema puhas ,piisavalt valgustatud ,hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga ,õhutatud ning mõjuma meeldivalt ja turvaliselt. Õmblejal on ka omad töökohustused: · Töökoha korraldamine ja korrashoid · Töövahendite esmane hooldamine Õmbleja olulised eeldused: · Sõrmede osavus · Liigutuste kiiru · Täpsus · Hea kordinatsioon ja silmamõõt Õmblejatel on omad töövahendid (käärid,niidid,nööbid jne
Kaidi Amberg Töölise juhendamine ehitusplatsil Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.2 Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus lk. 3-4 Tegurid, mis võivad põhjustada ehitajatel kutsehaigusi: lk.5 Isikukaitsevahendid lk.6 Kokkuvõte lk.7 Kasutatud allikas lk.8 Sissejuhatus Töötajate asjakohane töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine ning väljaõpe mängivad ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel ettevõttes olulist rolli. Juhendamine ja väljaõpe on tööandjapoolse ennetustegevuse vundamendiks, aidates vältida õnnetuste
1)Töötervishoiu tööohutuse seadus : uurimisobjektid jagunevad 4 rühma ja nende tutvustust 1.1) Üldosa (seadusandlus, traumatism , järelevalve seadusandluse täitmise üle ) 1.2) Tööhügieen ( tootmiskeskkonna metereoloogilised tingimused, tööstusvalgustus ,mürkained, ioniseeriv kiirgus, müra, vibratsioon ) 1.3) Tööohutus ( elektriohutus, surveall töötavate seadmete ja tõsteseadmete ohutus ) 1.4) Tuleohutus ( põlemine , tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tegemine ) 2) Tööohutuse korraldus ettevõttes: tööandja ; töökeskkonna spetsialist ; voliniku kohustused ja õigused 2.1) Tööandja : peab tagama et asi oleks korras kus tööline töötaks , peab olema viidud madalaks kahjuaine eritumine peab läbi viima töökeskkonna terviseriskide hindamist , teostama süstemaatiliselt töökeskkonna sisekontrolli , teostama töötajate tervise kontrolli . Väiksemas ettevõttes võib ka olla töökeskkonna spetsialist . 2.2) Töökeskkonna spetsialist on ettevõt...
5 töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes. Töökeskkonnanõukogu analüüsib ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastvõetud otsuste täitmist. Töökeskkonnanõukogu osaleb ka uute seadmete muretsemisel, et oleks võimalik arvestada nende ohutuse taset; ta analüüsib tööõnnetusi ja kutsehaigusi, muid sagedasi haigestumisi ja püüab leida abinõusid nende ennetamiseks. Töökeskkonnanõukogu liikmete töökaitsealase täiendusõppe finantseerib tööandja. Töökeskkonnanõukogu teavitab oma tegevusest igal aastal kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust (2, lk 17). Tööga seotud õnnetusjuhtumid leiavad aset ettevõtte või asutuse territooriumil töö ajal, samuti
· Tööandja teavitab TKK-nõukogu moodustamisest Tööinspektsiooni TKK-nõukogu ülesanded · Analüüsib ettevõtte töötingimusi · Registreerib probleemid · Teeb tööandjale ettepanekuid lahendamiseks · Jälgib vastuvõetud otsuste täitmist · Osaleb ettevõtte TTH ja TO arenduskava ja muude plaanide, tegevuskavade koostamisel · Tutvub ettevõtte sisekontrolli tulemustega, teeb ettepanekuid · Analüüsib tööõnnetusi, kutsehaigusi, jälgib tööandjaennetustegevust · Aitab luua naistöötajatele, puuetega ja alaealistele töötajatele sobivaid töötingimusi ja töökorralduse · Esitab ettepanekuid tööandjale kirjalikult · Tööandja korraldab TKK-nõukogu liikmele oma kulul välja- ja täiendõppe TTH ja TO korraldus Töötervishoiuteenus: TTH-arst, TTH-õe, tööhügeeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi (ehk TKK- spetsialist) tööülesannete täitmine Ohutu TKK loomine
Tööõnnetus mis on ja kuidas liigitatakse? 35. Töötaja tervisekahjustus või surm, mis juhtus tööülesannet täites. 36. 37. Liigitatakse: Kerge; Raske (kehavigastus või eluohtlik seisund); surmaga lõppenud 38. 39.Kutsehaigused mis on ka kes diagnoosib? 40. Haigus, mille on põhjustanud TKK-ohutegur või töölaad, mille diagnoosib TTH-arst 41. 42.Riiklik järelevalve, mille teostab tööinspektsioon + vähemalt 3 ülesannet Uurib tööõnnetusi, kutsehaigusi Kontrollib töötingimusi Küsitleb, teeb kontrollmõõtmisi, võtab proove, pildistab 43. 44.Tuleohutuse nõuded kuidas tuleohu korral käituda, keda teavitada? teatama viivitamatult häirekeskusele, kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama valvetöötaja esitatud küsimustele; hoiatama ohtu sattunud inimesi;
aitab vältida või minimeerida töötaja mustadest kätest tingitud tööpiirkondade ja toodete saastamist. Mis on tööhügieen? Tööhügieen on rakendusteadus, mis uurib töökohal olevaid keemilisi, füüsikalisi või bioloogilisi tegureid, mis võivad mõjutada töötajate heaolu. Kes on tööhügieenik? Tööhügieenik on spetsialist, kes aitab kaasa tervisliku ja ohutu töökeskkonna loomisele, eesmärgiga ennetada kutsehaigusi ja tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Auditeerimine Sageli ei vasta asutuse tööhügieeni olukord töötervishoius nõutud tasemele. Selleks, et saavutada nõutav tase, tuleks alustada oma ettevõtte analüüsist viia läbi tööhügieenialane auditeerimine. Auditeerimise eesmärgiks on ennekõike aidata tööandjal mõista töökeskkonna
andmeid ja materjale, kuid tabelite kokkupanemisel olen siiski lähtunud eelkõige enda isikliku tööpiirkonna olukorrast. 1. TÖÖKESKONNA RISKIANALÜÜSI ÜLDISELOOMUSTUS Riskianalüüsi käigus selgitatakse välja peamised ohutegurid töökeskkonnas. Hinnatakse riske töötaja tervisele ning ohutusele, arvestades soolisi ja ealisi iseärasusi. Riskianalüüs koostatakse eesmärgil, et vältida ja ennetada valedes tingimustes töötades tekkivaid kutsehaigusi ja tööõnnetusi. Analüüsi käigus selgitatakse välja milliste ohtudega on tegemist ning kas ohutegurite vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid ning mida on vaja ette võtta, et neid vähendada ja ennetada. 2. OHUTEGURID HOOLDUSTÖÖTAJATE TÖÖS Kuna koduhooldustöötajate töö toimub inimestega (klientidega) nende kodudes, kus enamus majades puuduvad liftid, on ohuks korruste vahel liikumine koos raskuste (poekottide) kandmisega
määratud ajal, kuid mitte harvem kui kolme aastase vahega. Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab tervisekontrolli kaarte ja tulemusi 75 aastat töötaja sünnist alates. Tööandjal on kohustus tervisekontrolli otsuseid säilitada 10 aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist. Töökeskkonna riskianalüüs- Dokumendi loomine on igas ettevõttes kohustuslik. Eesmärgiks on ennetada ja vältida tööõnnetusi ja kutsehaigusi. Tööinspektisooni kodulehelt leiab kõik vajaliku informatsiooni riskianalüüsi kohta.
- näiteks kui töötaja peab töötama pidevalt põlvili või kükakil asendis. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Töötaja ei tohiks sundasendis töötada üle ettenähtud tööajanormi ja tuleks teha puhkepause. Tuleks vältida raskuste teisaldamist kummargil asendis. Oluline on ka võimlemine ja massaaz, sest see aitab lihastel lõdvestuda ja paraneb verevarustus. Kutsehaigus Kutsehaigus on haigus, mis on põhjustatud tööst. Kutsehaigusi võivad põhjustada nii füsioloogilised, füüsikalised kui ka keemilised ohutegurid. Kutsehaigestumisse ennetamiseks tuleb: · reguleerida töökoht ergonoomiliselt, et oleks mugav ja sobiv tööasend; · täita tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; · täita töötervishoiuarsti korraldusi; · keelduda raskuste teisaldamisest, kui see on füüsiliselt koormav; · keelduda tööst, mille täitmine seab ohtu tervise;
tervisekontroll on kohustuslik. Tihti unustab tööandja ära, töötajate kohustuslik tervisekontrolliaeg läheneb, siinkohal on mõistlik neid talle meelde tuletada. Analüüsi tööohutust puudutavate dokumentide loomise, allkirjastamise ja säilitamise kohta 1. Töökeskkonna riskianalüüs- kohustus dokumendi loomise järgi on kõigil ettevõtetel. Selle eesmärk on ennetada ja vältida tööõnnetusi, kutsehaigusi ning muid võimalikke ohtusid inimeste tervisele ja heaolule. Infot riskianalüüsi koostamise kohta leiab näiteks Tööinspektsiooni kodulehelt. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastata. 2. Tervisekontroll- töötaja peab läbima esmaselt tööle asumise kuu jooksul, korduv on arsti poolt määratud ajal, kuid mitte harvem kui kolme aastase vahega.
OHUTUSJUHEND HÖÖVELPINGIL TÖÖTAJALE 1. PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.) - kukkumine samal tasapinnal - elektrišokk, kontaktist vooluga; - mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; - lõikehaavad (erinevate instrumentide kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - puidutöötleja töö füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; - puidutöötlemisel eralduv tolm kahjustab silmi, nahka eriti aga hingamisteid ja kopse, põhjustades hingamisteede kroonilisi põletikke. 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2.2
TÖÖOHUTUSJUHEND MOOTORSAEGA TÖÖTAMISEL 1. TÖÖTAMISEL VALITSEVAD OHUD Õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.) - kukkumine samal tasapinnal raskeid esemeid transportides ja tõstes - elektrisokk, kontaktist vooluga; - mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; - lõikehaavad (seadme kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - mootorsaega töötamine on füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2.2. Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud. 2.3
Tööandjatel on õiguslik ja moraalne kohustus tagada ohutu ja tervislik töökoht. See on ka rahaliselt otstarbekas väärtusliku töötaja kaotamine vigastuse tõttu on ärile halb ning samuti on asendustöötaja värbamine ja väljakoolitamine kulukas. Enamikku tööõnnetusi on võimalik ennetada tõhusa koolitusega ühendatud hea juhtimise ja järelevalve abil. Tööõnnetuste ennetamine on lahutamatu osa eduka ettevõtte juhtimisest. Tööandjad saavad enamikku tööõnnetusi ja kutsehaigusi ennetada, tuvastades ja kõrvaldades töökoha ohud või vähemalt minimeerides nende mõju. Antud referaadis kirjeldan enda erialaga seotud ohtudest ja selle tegurite mõju seadusandlikest aktidest Eesti Vabariigis kui ka Euroopas. 1. Töötingimuste elemendid 1.1 Füsioloogilised Tööasend- seisva töö puhul on lülisammas kõver, seisev tööasend on liikuvaim asend, mille puhul on töötajal hea ülevaade tegevusväljast, kuid pidev seismine väsitab.
tänapäeval enamus riikides keelatud materjal ja tänu sellele on asbestoosi esinemine kaduv nähtus. Tööriistad ja masinad disainitakse lähtudes sellest, et inimene peab nendega tõhusalt ja pikalt töötama. Näiteks on tänapäeva rasketehnika nagu buldooserid, ekskavaatorid, veoautod jne. juhikoht tehtud väga mugavaks ja ergonoomiliseks. Alla on viidud lubatud müratase ja vibratsioon, kogu juhtimis aparatuur on tehtud lihtsaks ja käepäraseks. Kõike seda tehakse selleks, et vältida kutsehaigusi ja tööõnnetusi, et tööline ei väsiks ja töötaks pikalt ja kaua kõrge eani. See omakorda pikendab inimese tervelt elatud eluiga, mis oma korda lubaks tõsta pensionile mineku iga, mida nii paljud arenenud riigid sooviksid. Kuid see on hoopis uus teema ja seda käesolevas üllitises ei arutata. Järgnevalt aga kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid. Respiratoorsed kutsehaigused: 1) silikoos(ränitolmust põhjustatud kopsutolmustus);
Nimi Töökeskkonnaspetsialist SISSEJUHATUS Tänapäeval pööratakse üha enam tähelepanu ohutu ja turvalise töökeskkonna loomisele. Seda nii seadusandja poolt, kes on kehtestanud vastavad reeglid, aga ka töötajate poolt, kes tahavad töötada turvalises ja mugavas töökeskkonnas. Ettevõte peab tegelema töökeskkonna nõuetele vastavate normide täitmisega, et hoida ära tööõnnetusi, kutsehaigusi ja tööst põhjustatud haigusi. Hea tervisega töötaja teeb rohkem ning kvaliteetsemalt tööd, ta on vähem haige ning seega ei pea tööandja muretsema pidevalt haiguspäevadeks asendajaid. Reeglina on töötaja, kelle tervise eest hoolitsetakse, ettevõttele lojaalsem ning entusiastlikum ettevõtte positiivse arengu suhtes. Käesolevas referaadis käsitlen töökeskkonnaspetsialisti teemat. Minu ülesanne on välja
TÖÖ TEGEMISEL 1.1. Ettevõttes kasutatakse keevitustöödel poolautomaatseid keevitusseadmeid. 1.2. Keevitustöödel töödeldakse kõrgel temperatuuril sulametalli, millega kokkupuude võib põhjustada põletushaavu. 1.3. Keevitamisel tekkiv kiirgus (valgus, ultraviolett- ja infrapunakiirgus) võib põhjustada silmade- ja nahakahjustusi. 1.4. Keevitusel eralduvad aerosoolid ja suits võivad põhjustada mürgistusi ja kutsehaigusi. 1.5. Gaaskeevitusega kaasneb põlevate ja surugaaside kasutamise tõttu plahvatusoht. 1.6. Elekterkeevitusel võivad tekkida elektrikahjustused (elektritraumad ja -löögid). 1.7. Kuna keevitamine toimub lahtise tule ja kõrge temperatuuriga, kuuluvad keevitustööd tuleohtlike tööde hulka. 1.8. Keevitustöid tehakse üldjuhul töökojaruumis. Ruumid vastavad tuleohutuse nõuetele ning on sobilikud keevitustööde tegemiseks. 1.9
on tootmise ohtlikkust arvestades õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes. Töökeskkonnanõukogu analüüsib ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist. Töökeskkonnanõukogu osaleb ka uute seadmete muretsemisel, et oleks võimalik arvestada nende ohutuse taset; ta analüüsib tööõnnetusi ja kutsehaigusi, muid sagedasi haigestumisi ja püüab leida abinõusid nende ennetamiseks. Töökeskkonnanõukogu liikmete täiendkoolitust töökaitse alal finantseerib tööandja. Töökeskkonnanõukogu informeerib oma tegevusest igal aastal kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust. Töötervishoiuteenistus on sotsiaalministri tegevusloa alusel loodud töötervishoiuteenuseid osutav asutus või ettevõtte struktuuriüksus.
töövõimele, tegeleb kutsehaiguste ja tööga seotud haiguste väljaselgitamisega. Töötervishoiul on oluline roll kutsekahjustuste ennetustegevuses, töökoha tervise edendamisel, kutsehaiguste ja teiste tööst põhjustatud haiguste ravi- ning rehabilitatsiooni küsimuste lahendamisel. Töötervishoiuarst on raviõigusega esmatasandi raviarst, kelle ülesandeks on avastada ja diagnoosida kutsehaigusi ja muid tööst tingitud tervisehäireid; hinnata töökeskkonna ohutegureid ja selgitada nende mõju töötajate tervisele; viia läbi töötajate tervisekontrolli ja rakendada ennetusmeetmeid töötajate tervise säästmiseks töökohtadel. Töötervishoiuarst koordineerib ja nõustab töökeskkonna ohuteguritest (keemiliste, füüsikaliste, bioloogiliste, füsioloogiliste ja psühholoogiliste) tuleneva riski hindamist, rakendab tervise-
Kaitsmete sulavpanused peavad vastama nominaalvoolu väärtusele. 2.8. Töötaja on kohustatud kandma ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid. MAALRITÖÖDEL VALITSEVAD OHUD Õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (töötamine redelil, tellingul, töölaval jne.); - kukkumine samal tasapinnal (liikumistee eritasapinnalisus); - elektrisokk, kontaktist vooluga. Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - maalritöö töö füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; - kokkupuuted erinevate kemikaalidega võivad põhjustada kutsehaigusi. 2. ÜLDNÕUDED MAALRILE 2.1. Tööülesannet asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. 2.2. Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud. 2.3
andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. OHUTUSJUHEND KORISTAJALE Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: 6 - liikumistee eritasapinnalisus (oht komistada, kukkuda); - libastumine või kukkumine määrdunud või märjal põrandal; - elektrilöök (kasutatavatelt elektriseadmetelt). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - kemikaalidest tingitud allergiad; - ülekoormushaigused; - psühholoogiline stress. ENNE TÖÖ ALGUST - Panna selga ettenähtud eririietus, jalga madala kontsaga mugavad jalatsid. - Veenduda, et on olemas kõik vajalikud isikukaitsevahendid kummikindad jms. Eririietust hoida isiklikest rõivastest eraldi. - Kontrollida töökoha valgustatust, selle piisavust tehtava töö iseloomule
Umax Production OÜ ohutusjuhend Kinnitatud 19.0.2019 OHUTUSJUHEND TÖÖVAHENDITE KASUTAMISEKS SISUSKORD 1. TEHASES ESINEVAD OHUD .................................................................................................. 2 1.1. Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad:.............................. 2 1.2. Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: ...................................................... 2 2. ÜLDNÕUDED ........................................................................................................................... 2 3. ENNE TÖÖD.............................................................................................................................. 3 5. PÄRAST TÖÖD......................................................................................................................... 3 6
Tursimitool Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulatsioon Eesti Vabariigis 1. Sissejuhatus 1.1 Tervishoiutöötajate tervis ja ohutus Tervishoiusektori töötajad peavad tegutsema mitmesugustes valdkondades ja keskkondades, mis kujutavad endast ohtu nende tervisele ja võivad kaasa tuua kutsehaigusi ja tööõnnetusi. Järgnevalt antakse selliste riskide kohta üksikasjalikku teavet ja käsitletakse tõhusaid meetodeid nende hindamiseks ning ärahoidmiseks või minimeerimiseks. Et tervishoiutöötajate töö hõlmab esmaabiteenuste osutamist füüsilise või vaimse puudega inimestele, patsientide hooldamist või puhastusteenuste osutamist, on äärmiselt tähtis tähtsustada selles sektoris tööohutust ja -tervishoidu. Ometi näitavad Euroopa andmed, et
Tööle asumise esimesel aastal mina tutvunud ja allkirjastanud järgmiseid ohutusjuhendid: ,,Sissejuhatav tööohutusjuhend", ,,Ohutusjuhend teravatele ja torkavatele tarvikutele", ,,Kätte hügieeni juhend", ,, Esmaabi andmine juhend", ,, Ohutusjuhend koduõdedele" , ,,Autode kasutamise ohutusjuhend". Sama minu poolt on läbitud tervisekontrolli tööle asumise ja iga kaks aasta ma uuesti läbin tervisekontrolli. Tervisekontrolli korraldab ja selle eest tasub tööandja. Kutsehaigusi ja tööõnnetusi viimasel 3 aasta jooksul ei ole registreeritud. Autos ja ruumis, mida ma kasutan töötamiseks on keelatud suitsetamine, alkoholi tarbimine. Tööandja tagab bürooruumis regulaarse põrandate, seinte ja lagede puhastamise ja jälgib autode õigesti ajal tehnoülevaatus. Kõik lõike-, torkevahendid peavad asuma selleks ettenähtud kohtades. Jäätmed tuleb ladustada selleks sobivatesse konteineritesse. Jäätmekäitlus reguleeritud jäätmekäitluse eeskirjaga
keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist. *Töökohaks nimetatakse ettevõtte või asutuse, territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on juurdepääs või kus ta viibib tööandja loal või korraldusel. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; *Kohustused-aitavad vältida tööõnnetusi ja kutsehaigusi 1) viia läbi sisekontrolli : a) igapäevane kontroll-juhendaja jälbig läbi päeva, kuidas kasutatakse isikukaitsevahendeid, jälgitakse ohutusreegleid, peab fikseerima [NB! Kui töötaja rikub, lasta kirjutada seletuskiri, võib anda hoiatuse, kui 4 kuu jooksul 2 hoiatust siis võib erakorraliselt lepingu lõpetada] b)juhendaja käib kõik kohad kläbi + saab iga töötajaga eraldi rääkida( saab rohkem tähelepanu pöörata)
KUTSEHAIGESTUMINE Tööga seotuvad haigused on kutsehaigused või tööst põhjustatud haigused. Kutsehaigus on haigus mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegurid(eraldi määrus). Kutsehaigus on tavaliselt kroonilise kuluga ja järk-järgult progreseeruv haigusprotsess. TÖÖKESKKOND Tavaliselt kujuneb kutehaigus aja möödudes. Kutsehaigust peab diagnoosima iga töötervishoiu arst, kui neil puudub vastav sisseseade ja tegelikult diagnoosib kutsehaigusi Põhja-Eesti reginaalhaigla töötervishoiu- ja kutsehaigustekeskus. Uurine on analoogne tööõnnetuste uurimisega. Ja ka tööandja peab uurima kutsehaiguestumist. ESMAABI KORRALDAMINE ETTEVÕTTES See on valdkond mille peab ettevõtja enda jaoks väga hoolikalt läbi mõtlema, sest sellest sõltub töötaja elu ja edasine tervis ja tööandja enda meelerahu. Sest kui seda ei suudeta võib lõppeda asi kriminaal kuriteoga. Alustama peaks esmaabi vahendte muretsemisest. Nende loetelu on
Kõrghooajal toimunud tööõnnetuse suur majanduslik kahju 200 000-eurose aastakäibega restorani kokk libastus katkisel põrandaplaadil. See toimus kõrghooajal ja tema asendaja leidmine võttis aega. Kahju oli kokku 11 830 eurot. Enamikku tööõnnetusi on võimalik ennetada tõhusa koolitusega ühendatud hea juhtimise ja järelevalve abil. Tööõnnetuste ennetamine on lahutamatu osa eduka ettevõtte juhtimisest. Tööandjad saavad enamikku tööõnnetusi ja kutsehaigusi ennetada, tuvastades ja kõrvaldades töökoha ohud või vähemalt minimeerides nende mõju. Libastumised, komistamised ja kukkumised Libastumised, komistamised ja kukkumised on kõige tavalisem tööõnnetuste põhjus hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris, eriti köökides. Neid põhjustavad peamiselt vee, toidujäätmete või õli tõttu libedaks muutunud pinnad. Asjakohatute jalatsite kandmine suurendab ohtu veelgi. Riski
alaseid ülesandeid (palgaline töötaja). 4. Töökeskkonnanõukogu tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid. Kohustused: · analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib otsuste täitmist) · osaleb seadmete muretsemisel · analüüsib tööõnnetusi, kutsehaigusi ja muid haigestumisi 5. Töötervishoiuteenus teenus, mida pakub töötervishoiuarst, -õde, tööhügieenik, -psühholoog või ergonoom. Eesmärgid: · Aidata kaasa töötaja tervisele ohutu keskkonna loomisele · Ennetada tööga seotus haigestumisi · Säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimelisust Töötervishoiuteenuse osutaja on Terviseametis registreeritud või Terviseameti tegevusluba omav
alaseid ülesandeid (palgaline töötaja). 4. Töökeskkonnanõukogu – tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid. Kohustused: analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib otsuste täitmist) osaleb seadmete muretsemisel analüüsib tööõnnetusi, kutsehaigusi ja muid haigestumisi 5. Töötervishoiuteenus – teenus, mida pakub töötervishoiuarst, -õde, tööhügieenik, -psühholoog või ergonoom. Eesmärgid: Aidata kaasa töötaja tervisele ohutu keskkonna loomisele Ennetada tööga seotus haigestumisi Säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimelisust Töötervishoiuteenuse osutaja on Terviseametis registreeritud või Terviseameti tegevusluba omav
tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste põhjuseid ning teha võrdlevat statistikat. Määruse seletuskirjas tõdetakse, et määruses sätestatud protseduuride järgimisel paraneb eelkõige tööõnnetustest ja kutsehaigestumistest teavitamine ja nende uurimine, mille tulemusel on omakorda võimalik teha paremaid otsuseid töötingimuste parandamiseks ning seeläbi ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Eelmisel aastal registreeris tööinspektsioon 3707 tööõnnetust, kutsehaigusi diagnoositi 74. 5 Miinimumnõuded esmabivahenditele M1 ja N1 kategooria sõidukites (sõiduautod , traktorid) 1) steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga 2 tk 2) steriilne haavatampoon 10 cmx10 cm 2 pakki 10 cm x 20 cm 1 pakk
.......................................... 17 1. PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.) - kukkumine samal tasapinnal raskeid esemeid transportides ja tõstes - elektrišokk, kontaktist vooluga; - mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; - lõikehaavad (erinevate instrumentide kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - puidutöötleja töö füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; - puidutöötlemisel eralduv tolm kahjustab silmi, nahka eriti aga hingamisteid ja kopse, põhjustades hingamisteede kroonilisi põletikke. 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2.2
- libisemis- ja kukkumisoht bussi sisenemisel või väljumisel; - lõike-, torke- jm sarnased traumad autot remontides või haagist lahti ühendades; - kallaletungi oht peatuspaikades, seda eriti hinnalist kaupa vedavatel kaugsõidu autojuhtidel; - söövitused vm nahakahjustused ohtlike ainete veol kemikaalidest tulenevalt; - plahvatus- ja tuleoht (eriti tsisternautod). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - pidev müra võib oluliselt kahjustada kuulmist; - otsene violettkiirgus (päikesest); - temperatuuri kõikumised võivad põhjustada reumaatilisi haigusi; - pidev vibratsioon võib põhjustada vibratsioontõbe; - nahahaigused, mis võivad tuleneda erinevate kemikaalidega kokkupuutest; - tolmust tingitud hingamisteede haigused; - infektsiooni oht bioloogiliselt ohtlike ainete veol; - heitgaasidest põhjustatud mürgistused;
põrandapindadest tingituna; - lõike-, torke-, vm vigastusoht töövahendite kasutamisel või nende liikuvatelt, pöörlevatelt osadelt; - varvaste ja sõrmede vigastamisoht, mida võib põhjustada raskete esemete tõstmine ja mahapillamine; - raskete detailide tõstmine võib tekitada valusid seljas või nihestusi; - põletusoht kokkupuutest kuumade pindade või kuuma auruga; Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - mürast tingitud kuulmiskahjustused; - vibratsioonioht lähtub käsielektrimasinate kasutamisest; - kemikaalide kasutamine võib põhjustada kroonilisi mürgistusi, silmakahjustusi, nahapõletust jne.; - sundasenditest ja liigutustest tingitud vaevused lihastes ja liigestes. 3. ÜLDNÕUDED. 3.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 3.2
saadud mittekorras tööriistade ja abivahendite kasutamisel; - Liigeste ja lihaste valud ning nihestused tekkimine raskete detailide tõstmisel; - silmatraumad, tingituna väikeste osakeste sattumisest silma; - lõike-, torke-, muljumis- jm oht masinate, seadmete, instrumentide ja detailide kasutamisel (k.a. pöörlevad osad); - põletusoht kontaktist kuumade pindadega või kuuma auruga. Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - mürast tingitud kuulmiskahjustused; - vibratsioonioht lähtub käsielektrimasinate kasutamisest; - allergilised nähud kontaktist mootorikütuse, õlide, määrdeainetega. 3. ÜLDNÕUDED. 3.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 3.2. Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud. 3.3
kestavad 2 aastat.Töö inspektsioonil on õigus nõuda töö keskkonna nõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes.Töö keskkonna nõukogu analüüsib ettevõtte tingimusi,registreerib tekkivad probleemid ja teeb töö andjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmise töö keskkonna nõukogu osaleb ka uute seadmete muretsemisel, et oleks võimalik ka arvestada nende ohutuse tastet, ta analüüsib töö õnnetusi ja kutsehaigusi, muid sagedasi haigestumisi ja püüab leida abinõusid nende ennetamiseks.Töö keskkonna nõukogu liikmete täiend koolitust töö ohutuse alal finantseerib töö andja.Töö keskkonna nõukogu informeerib oma tegevusest igal aastal kirjalikult töö inspektsioono kohalikku asutust. Töö tervisehoiu teenistus on sotsiaal ministi tegevu loa alusel loodud töö tervisehoiu teeneid osutav asutus.Töötervisehoiu teenistus aitab läbi viia töökoha riski analüüsi,mõõdab töö
tervisekahjustuste vältimiseks rakendavatest abinõudest. Oht, ohutegur - millegi (nt töövahendid, tööviisid)loomupärane kahjustava potensiaaliga omadus või võime. Risk –ohuolukorras võimaliku vigastuse või tervisekahjustuse tõenäosuse ja raskusastme kombinatsioon. Riskitase – riski suuruse hinnang Riskianalüüs – tegevuste kogum, mis aitab välja selgitada ohutegurid ja riskid töökohas, et vältida tööõnnetusi ja kutsehaigusi. (Sotsiaalministeerium, 2009) 1 ÜLDANDMED Käesolev riskianalüüs on teostatud pearaamatupidaja töökohal. Riskianalüüsi teostati 14.11.2016 ja seda teostas pearaamatupidaja 2 RISKIANALÜÜSI METOODIKA Riskianalüüs on teostatud raamatupidaja kabinetis pearaamatupidaja ja raamatupidaja töökohtadele. Riksianalüüsi teostusel on võetud arvesse töökohtade ja töövahendite kasitamisega ning töökorraldusega seotud terviseriske. Aluseks on võetud
5. aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse. Töötervihoiuteenistus On sotsiaalministri tegevusloa alusel loodud töötervishoiuteenuseid osutav asutus või ettevõtte struktuuriüksus. Töötervishoiuteenistus aitab läbi viia töökoha riskianalüüsi, mõõdab töökeskkonna ohutegurite parameetreid, kontrollib ja jälgib töötajate tervise seisundit, et ennetada kutsehaigusi ja teisi võimalikke töökohaga seotud haigestumisi. 6 Töötervishoiuteenistuses töötavad töötervishoiuarstid ja –õed, tööhügieenikud, psüholoogid, insenerid, ergonomistid, juristis, et tagada töötajate tervise igakülgne kaitse. Töötajate terviskontroll Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna riskianalüüs. Riskianalüüsi käigus tuleb
Kestval või korduval toimimisel tekivad kudedes muutused, mis tulevad ilmsiks alles mõne aja pärast. Kutsekahjustuste puhul tekib lihastes alguses ebamugavustunne, väsimus, valu ning vähene lihastalitluse häire. Hiljem ilmnevad juba ka orgaanilised muutused. Tööst põhjustatud luu- ja lihaskonna haiguste kliiniliste tunnused on närvivalud, kaela- ja seljavalud, lihasvalud, liiges- ja kõõlusvalud. Füüsilisest ülekoormusest põhjustatud kutsehaigusi tuleb ette nt ehitajatel, laadijatel, remondilukkseppadel, krohvijatel, kaevuritel ja metsatöölistel. · Tüüpilised vead töötamisel: töötamine ettekummardatud sundasendis, korduv ülakeha pööramine, raskuste ebaõige teisaldamine. 9 · Tagajärjed: seljavaevused, nimmepiirkonna radikulopaatia, skolioos. 3.1.2. Osteoporoos
monotoonne töö; ahistavad ning mõnikord vägivaldsed kliendid, töökaaslased ja ülemused; naiste ning võõrtöötajate diskrimineerimine. Riskihindamine on esimene samm tööohutuse suunal Enamasti on tööõnnetusi võimalik ennetada tõhusa koolitusega heast juhtimisest ja järelevalvest. Tööõnnetuste ennetamine on lahutamatu osa eduka ettevõtte juhtimisest. Tööandjad saavad paljusid tööõnnetusi ja kutsehaigusi ennetada, tuvastades ja kõrvaldades töökoha ohud või minimeerides nende mõju. EU-OSHA korraldatava tervislike töökohtade kampaania üldeesmärk on edendada terviklikku riskijuhtimist, kus võetakse arvesse riskihindamise eri etappe. Euroopa riskihindamise kampaania põhieesmärgid on: julgustada kõikide tasandite sidusrühmi võtma üleeuroopalisest kampaaniast aktiivselt osa; suurendada teadlikkust töökoha riskihindamise õiguslikust kohustusest ja praktilisest
· http://www.neti.ee/cgi-bin/cache?query=t %F6%F6%F5nnetus&alates=0&url=http%3A%2F%2Fwww.sm.ee%2Findex.php %3Fid%3D609 · http://209.85.129.132/search?q=cache:hP02AtRgXqsJ:www.ti.ee/index.php %3Fpage%3D970%26+t %C3%B6%C3%B6%C3%B5nnetus&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee · http://www.ti.ee/public/files/sotsiaalsektor_2005_tookeskkond.pdf · http://staff.ttu.ee/~vsiirak/laidroo.doc#_Toc530830776' · http://www.neti.ee/cgi-bin/cache?query=koka+kutsehaigusi&alates=0&url=http %3A%2F%2Fvana.sekretar.ee%2F166662art%2F · http://www.sm.ee/sinule/tootajale/tookeskkond.html 27
Mõõtmistele lisaks tuleb arvesse võtta töö iseloomu (kerge, raske, istuv töö, liikuv töö, välistöö, sisetöö jne), kasutatavat riietust, töökohtade paigutust ja seadmeid ning loomulikult antud töökohas töötavate inimeste arvu. Kemikaalid võivad olla ohtlikud nii tervisele kui ka keskkonnale ning need võivad põhjustada tulekahju ja plahvatusohtu. Kemikaalide kasutamine võib tekitada tööõnnetusi, kutsehaigusi või allergiat ning muid tööga seotud haigestumisi. Samuti võivad kemikaalid põhjustada suurõnnetusi. Kemikaalide omaduste väljaselgitamine ja nendest tulenevate ohtude kindlakstegemine on kemikaalide ohutu kasutamise aluseks. Terviseriski suurus sõltub ohuteguri kontsentratsioonist, mõju ulatusest, ajast ning inimese individuaalsetest omadustest ja tundlikkusest. Kui töökohal kasutatakse ohtlikke aineid, peab tööandja hindama töötaja tervisele mõjuvate ohutegurite mõju ja
vajab ja millised on ergonoomilised valikud töö tervislikumaks tegemiseks. 8. Töökeskkonna riskianalüüsi teostav võimalik meeskond, mis rollid võivad igal liikmel olla. Sõltuvalt tööspetsiifikast, töökeskkonnast 1. Insener - Teostab töökeskkonnas mõõtmisi 2. Tööhügieenik, töötervishoiuarst, -õde - oskab terviseprobleemidega inimest aidata, kuni arstiabi saamiseni ja aitab kaasa tervisliku ja ohutu töökeskkonna loomisele, eesmärgiga ennetada kutsehaigusi ja tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. 3. Ergonoom - on spetsialist, kes hindab füsioloogiliste ja psühholoogiliste ohutegurite mju töötajate tervisele ning nustab tööandjat töökoha ergonoomiliste lahenduste leidmisel. 4. Psühholoog - on spetsialist, kes nustab tööandjaid ja töötajaid tööstressi ja muude psühholoogiliste küsimuste osas.
Ergonoomias vaadeldakse inimese ja töövahendi ning töökeskkonna vastastikust mõju. Püütakse teha töökeskkond ja töövahendid võimalikult inimsõbralikuks. Ergonoomia eesmärgiks on arendada tööd ja töötingimusi arvestades töötaja füüsilisi, psüühilisi ja sotsiaalseid omadusi ja vajadusi. Ergonoomia abil püütakse säilitada ja arendada töövõimet, tervist, ametialaseid oskusi, töö tootlikkust ja kvaliteeti. Ergonoomia püüab vältida: Kutsehaigusi (allergia) Liigset väsimust Ergonoomia püüab arendada: Sobivate töövahendite valikut Sobivaid tööasendeid ja meetodeid Töö õpetamist Pauside pidamist Töö vaheldusrikkust Isiklikke kaitsevahendeid (tööriietus) Töö planeerimist Koristamine on füüsiline töö. Terve päev seistakse, tõstetakse, tassitakse erinevaid raskusi. Sellele vaatamata ei ole koristamine raske füüsiline töö, kui kasutada ergonoomiliselt õigeid
töötajaid, alltöövõtjaid, külastajaid ega töötajaid, kes töötavad töökohast eemal (sh autojuhid, kliente külastavad töötajad jt) *Milliseid töövahendeid, matejale ja meetodeid kasutatakse *Mida tehakse (nt kuidas ja kui kaua midagi tehakse) *Millised ohutegurid on juba tuvastatud ja millest need tulenevad *Millised on olemasolevate ohutegurite võimalikud tagajärjed *Milliseid kaitsemeetmeid kasutatakse *Milliseid õnnetusi, kutsehaigusi ja teisi tervisehäireid on esinenud *Millised on töökohaga seotud õiguslikud või muud nõuded 9. Riskitasemete määramise tabel (standardi BS 8800 alusel) ja kommentaarid juures, kuidas seda tabelit mõista ? 10. Oht ja ohutus Oht olukord, mis on seotud ebasoodsa mõjuga ja võib tekitada vigastusi inimesele, samuti kahjustusi keskkonnale või seadmetele, nõrgendab süsteemi ettekavatsetud funktsioonide täitmist.
töövahendid, nende rikked, ootamatu purunemine, kukkumise, elektrilöögiohuga jne võivad põhjustada mitmesuguseid traumasid. 2. Psühho füsioloogilised ohutegurid on seotud töö ebaratsionaalse ja ebaõige korraldamisega tööpäeva pikk kestvus, intensiivne töö, monotoonne töö, töö ja puhkuse ebaõige vaheldumine tööreziimis, pikaajaline sunnitud kehaasend, lihaste ülepinge võivad põhjustada kutsehaigusi. 3. Ohutegurid, mis on seotud tootmisprotsessiga: keemilised, füüsikalised, bioloogilised ohutegurid, tolm võivad põhjustada kutsehaigusi. Seega ongi töötajate tervisekontrolli eesmärk, et teda saada, kas TK ohutegurid mõjutavad konkreetse töötaja tervist või mitte. Tervisekontrolli sagedus Tervise kontroll toimub 1 3 aasta järel vastavalt riskianalüüsi tulemustele ja töötervishoiuarsti otsusele. Kes koostab tervise kontrollile kuuluvate isikute nimekirja?
oma potentsiaali realiseerimine • Hedooniline e. subjektiivne heaolu – eluga rahulolu ja õnnelikkus --- Töötaja tervis ja heaolu Töö on olulise tähtsusega tervise sotsiaalne mõjur vähemalt kolmel põhjusel (Marmot ja Feeney 1996): 1.Tööl on keskne koht töötaja heaolu saavutamisel, sest töö tagab sissetuleku ja võimaldab laiemat ühiskondlikku tegevust, töötingimused mõjutavad otseselt inimese elukvaliteeti, töökeskkonna riskitegurid võivad põhjustada vigastusi, kutsehaigusi ja pikaajalisi tervisehäireid. 2. Töö omab otsest mõju üksikisikule, tema perele ja sotsiaalsele keskkonnale. 3.Tootmisprotsess võib omada füüsilist ja keskkonnast tingitud mõju mitte ainult töötajale vaid ka tema töökohta ümbritsevale keskkonnale. *Tervis ja heaolu töökohal: • Tööstress ja depresioon -> heaolu langeb, toimetulekuvõime langeb -> töövõimetus • Heaolu mõjutavad kõige enam töökoha kvaliteet, karjääri väljavaated jms. Eakate heaolu
annaabi.ee 
