mürgitati 16. sajandil Rootsi kuningas Erik XIV. Elavhõbedamürgistusse suri Inglise kuningas Charles II, kes alkeemikuna uuris elavhõbedast kulla saamist. Arvatavasti mürgitas Antonio Salieri 1791. Aastal sublimaadiga Wolfgang Amadeus Mozarti. Kroonilist elavhõbedamürgitust põdesid maailmakuulsad teadlased Carl Scheele, Michael Faraday ja Humphry Davy, kes katsetel kasutasid elavhõbedat. Möödunud sajandeil oli kübarategijatel elavhõbedamürgistus kutsehaiguseks, sest kübaravilti vormiti elavhõbedasoola lahusega. Mürgituse tunnuseks olid tasakaaluhäired, värisemine ning arusaamatu ja seosetu jutt, unetus, higistamine ja vaimne küündimatus. USAs nimetatakse iseloomulikku värisemist kübarategijate linna järgi isegi Danburry vabinaks. 1953. aastal haigestusid Jaapanis Minamata lahe äärsete külade elanikud saladuslikku haigusse, mille tagajärjel paljud hukkusid. Üks Jaapani firma juhtis merre tehase
Chemical Substances, edaspidi ELINCS) või Chemical Abstracts Service'i (edaspidi CAS) numbriga. Mis on ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte? Ohtlik on ettevõte, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses, suurõnnetuse ohuga on ettevõte, kus ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses. Mida sätestab kutsehaiguse loetelu? Kutsehaiguste loetelu sätestab haigused, mida loetakse kutsehaigusteks (Haigus loetakse kutsehaiguseks, kui see on nimetatud Kutsehaiguste loetelu §-des 24 või kui §-des 56 nimetatud töökeskkonna ohutegur on põhjustanud töötaja haigestumise.) http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13186011 Mida sisaldab kemikaali pakendi märgistus ? Kemikaali märgistusel peavad olema esitatud järgmised andmed: 1) aine või valmistise nimetus käesoleva määruse § 2 ja § 3 järgi; 2) EÜ number (EC No), kui aine on EINECS- või ELINCS-loetelus;
Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused 2. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus (1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. (2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. (3) Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. (4) Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. (5) Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Selleks nõuab töötervishoiuarst: 1) tööandjalt (tööandjatelt) töötaja eelnevate tervisekontrollide otsused ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused
3. Tagajärjed 2/3 Euroopa Liidu töötajatest teeb töökohal käelaba, õla- ja küünarvarre korduvliigutusi ning 1/4 puutub kokku vibreerivate tööriistadega. Eelnimetatud on kaela ja ülajäsemete tööga seotud vaevused ning see on kõige levinum kutsehaigus Euroopas, moodustades ligi 45% kõikidest kutsehaigustest. Allolevas tabelis on välja toodud peamiselt MKT-st tingitud tervisehäired, mis võivad kujuneda tööga seotud haiguseks, tööst põhjustatud haiguseks või kutsehaiguseks. Haigust põhjustavad Haiguse nimetus Kutsealad, mille puhul kutsealased ohutegurid haigus peamiselt või eranditult esineb Süstemaatiline pikaajaline Perifeerse närvisüsteemi ja lihaste Vormijad-pressijad, staatiline lihaspinge, kiires haigused e. üle-koormustrauma, neetijad, sepad, valtsijad,
* Kas olemasolevaid abinõusid on vaja veel täiendada. 4. Dokumenteerida avastused. 5. Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivid ( kui tehnoloogia või tööprotsess muutub). Tööga seotud ja põhjustatud haigus. * TTOS paragraf 23 lg 2.3 * Tööga seotud haigus võib olla kas kutsehaigus või tööst põhjutatud haigus * Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks, kuna kutsehaiguste loetellu ei kuulu psühholoogilistest ohuteguritest põhjustatud haigused. Isteasend * Halb tool ja valesti mõõdetud istumiskoht võivad põhjustada selja deformeerumist. * Istumiskohta mõõtes tuleb lähtuda sellest, et pole olemas standatdset istet, mis sobiks kõikkidele inimestele, vaid iste tuleb reguleerida iga töötaja mõõtmete kohaselt ning antud töö nõuetele vastavalt.
Liigitus: raskusastme järgi kerge, raske või surmaga lõppenud tööõnnetus. loe läbi ka seadusepunkt 9. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus( TTOS §23)- Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Töötaja tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiarst, kes teavitab sellest tööandjat ja töötajat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 5 päeva jooksul. Loe kindlasti läbi! 10. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ja registreerimine ( TTOS§24) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise
põhjustada. 3)Elundisüsteemil lokaliseeruvad kutsehaigused ( Hingamisteedes, nahal, tugi- ja liikumisaparaat ) 4)Kutsekasvajat põhjustavad kutserogeensed ained. Tööga seotud ja põhjustatud haigused 1) Tööga seotud haigus võib-olla kas kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigus. 2) Tööst põhjustatud haigus on töökeskonna ohutegurid põhjustatud haigus , mida ei loeta kutsehaiguseks, kuna kutsehaiguste loetellu ei kuulu psühholoogilistest ohuteguritsest põhjustatud haigused. 3) Töötervishoiuarsti poolt diagnoositud kutsehaigustest peab arst teatama tööandjale , arstile kes töötaja tervishoiuarstile suunab ja kohalikult tööinspektsioonile 5 tööpäeva jooksul 4) Tööandja peab läbi viima 20päeva jooksul uurimise ja koostama raporti.
Eeldus, et inimese käitumist ei saa seletada vaid tema isiksuseomadustega, vaid tema käitumist mõjutab keskkond, tema teod on suunatud teistele inimestele ja teised inimesed omakorda mõjutavad tema käitumist. Sotsioloog kui statistiliste andmete koguja. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Oluline on siinjuures, et sotsioloog oleks huvitatud nägema kaugemale nö. tavateadmisest. Vaatab iseenesestmõistetava taha. Sotsioloogi "kutsehaiguseks" on suhtumine, et "asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Oluline on see, et sotsioloog kui teadlane ei anna hinnangut toimuvale (miski on hea või halb), vaid üritab seda kirjeldada, mõista ja tõlgendada ka teiste jaoks arusaadavaks. 2. Auguste Comte'i, Emile Durkheim'i, Max Weberi roll sotsioloogia kui teadusharu arengus. Vastus: Esimest korda kasutas mõistet "sotsioloogia" Auguste Comte (1798-1857).
(Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §18 lg1 ) Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat. Töötajate esindajad valitakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 kehtestatud korras. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §18 lg2 ) 3. Mida nimetatakse tööõnnetuseks ja kutsehaiguseks? Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §22 lg1 )
Elavhõbedaühenditega mürgistati XVI sajandil Rootsi kuningas Erik XIV. Elavhõbedamürgistusse suri Inglise kuningas Charles II, kes alkeemikuna uuris elavhõbedast kulla saamist. Arvatavasti mürgistas Antonio Salieri 1791. aastal sublimaadiga (elavhõbekloriid) Wolfgang Amadeus Mozarti. Kroonilist elavhõbedamürgistust põdesid maailmakuulsad teadlased C.Scheele, M.Faraday ja H.Davy, kes katsetel kasutasid elavhõbedat. Möödunud sajandeil oli kübarategijatel elavhõbedamürgistus kutsehaiguseks, sest kübaravilti vormiti elavhõbedasoola lahusega. Mürgistuse tunnuseks olid tasakaaluhäired, värisemine ja arusaamatu ning seosetu jutt, unetus, higistamine ja vaimne küündimatus. USAs nimetatakse iseloomulikku värisemist kübarategijate linna järgi isegi Danbury vabinaks. Elavhõbe mõjutab neerude ja seedeorganite tööd, kesknärvisüsteemi, südametegevust ja põhjustabhallutsinatsioone ja soodumust suitsiidile. 1953
ning kord» (RTL 2004, 154, 2326); 59) orgaanilised lahustid, millega kokkupuute tagajärjel võivad tekkida entsefalopaatiad ja polüneuropaatiad; 60) muud keemilised ohutegurid, mida ei ole esitatud punktides 159, kuid mis võivad põhjustada haigestumist. (2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. (3) Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. (4) Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. (5) Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Selleks nõuab töötervishoiuarst: 1) tööandjalt (tööandjatelt) töötaja eelnevate tervisekontrollide otsused ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused
Haiguse tuvastamisel on abiks tervisekontroll töötervishoiuarsti juures. Respiratoorsed kutsehaigused ja kasvajad Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused Kutsenahahaigused ja kasvajad Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused Tööga seotud haigused- Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Tööst põhjustatud haigust diagnoosib töötervishoiuarst. Alaealiste töötingimused ja nõuded- EI TOHI alla 18aastastel lubada teha tööd: · mis pole neile füüsiliselt või vaimselt jõukohane; · mille käigus nad puutuvad kokku mürgiste või kantserogeensete ainetega; · mille käigus nad puutuvad kokku kiirgusega; · mis toimub suures kuumuses, müras või vibratsioonikeskkonnas; · mis sisaldab riske, mida nad tõenäoliselt ei tunneta või ei oska vältida, sest neil
Kutsehaigus (erinevatest ohuteguritest põhjustatud pikaajalise protsessi haigus) Haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelu nimetatud TKK-ohutegur või töölaad Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus (pikaajalise tegevuse käigus, aasta või rohkem) Tööst põhjustatud haigus on TKK ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks Kutsehaiguse diagnoosib TTH-arst Kutsehaigusest tuleb teavitada Tööinspektsiooni Riiklik järelvalve Teostab Tööinspektsioon TTH- teenuste ja TTH- teenuse osutajate üle Terviseamet Isikukaitsevahendite turujärelvalvet teostab Tarbijakaitseamet ja Tööinspektsioon Tööinspektsioon on ülesannete täitminsekl sõltumatu ja otsuste tegemisel erapooletu Elektriohutusega tegeleb tehnilise järelvalveamet. Tuleohutust kontrollib päästeamet.
sajandil Rootsi kuningas Erik XIV. Elavhõbedamürgistusse suri Inglise kuningas Charles II, kes alkeemikuna uuris elavhõbedast kulla saamist. Arvatavasti mürgitas Antonio Salieri 1791. Aastal sublimaadiga Wolfgang Amadeus Mozarti. Kroonilist elavhõbedamürgitust põdesid maailmakuulsad teadlased Carl Scheele, Michael Faraday ja Humphry Davy, kes katsetel kasutasid elavhõbedat. Möödunud sajandeil oli kübarategijatel elavhõbedamürgistus kutsehaiguseks, sest kübaravilti vormiti elavhõbedasoola lahusega. Mürgituse tunnuseks olid tasakaaluhäired, värisemine ning arusaamatu ja seosetu jutt, unetus, higistamine ja vaimne küündimatus. USAs nimetatakse iseloomulikku värisemist kübarategijate linna järgi isegi Danburry vabinaks. 18. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandi keskpaigani loputati elavhõbeda nitraadiga (Hg(NO3)22H2O) loomanahkasid. See eraldas karvad naha küljest. Kuid see lahus ja
Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult erilise, tundmatu situatsiooni või nähtuse kirjeldamine, seletamine, vaid ka täiseti tavalise, näiliselt argise sotsiaalse keskkonna analüüs. Põnev on see, kui näiliselt tavaline situatsioon ,,avaneb", näitab oma selliseid tahke, millesse me varem pole süvenenud. Sotsioloogiks sobib inimene, kes tahab vaadata iseenesestmõistetava maailma taha
ettevõtte või asutuse territooriumil töö ajal, samuti enne ja peale töö lõppu, töövaheaegadel, nendega liidetakse ka teel tööle juhtunud õnnetused. 7. Kutsehaigused Kutsehaige on haige, kellel on meditsiiniliste uuringute alusel, litsentseeritud ja atesteeritud kutsehaiguste ekspertiisikomisjoni ekspertide ühisotsusega diagnoositud töökeskkonna tervistkahjulike tegurite põhjustatud haigus ning see on tunnistatud kutsehaiguseks. Kutsehaigus on haigestumine, mille peamiseks põhjustajaks on üks või mitu (eraldi või kombineeritult) aastate jooksul toimivat tervistkahjuliku töökeskkonna tegurit. kahjutegur kutsehaigus tolm pneumokonioos krooniline tolmbronhiit bronhiaalastma keemilised ained mürgistused allergilised nahahaigused müra nürikuulmus vibratsioon
töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. Kutsehaigusi põhjustavad ohutegurid. Ohutegurid: ·füüsikalised, ·keemilised, ·bioloogilised, ·füsioloogilised ja psühholoogilised Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muutöökeskkonnas viibiva isiku eluega tervist. 18. Kutsehaigused. Haigus loetakse kutsehaiguseks, kui (see on nimetatud §-des 24 või kui §-des 56 nimetatud) töökeskkonna ohutegur on põhjustanud töötaja haigestumise. 1) Respiratoorsed kutsehaigused ja kasvajad(allergiline astma, kopsukasvaja asbestitolu tõttu jne.) 2) Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused(tuberkoloos, viirushaigused, nakkus- ja parasiithaigused)
viivitamatult tööandjale ja Tööinspektsiooni. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile.
Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. 31. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus (1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. (2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. (3) Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. (4) Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. 32. Töötasu suurus. Majandustulemuselt makstav tasu TÖÖTASU SUURUS: Kui isik teeb tööd, mille tegemist eeldatakse tasu eest - töötasu on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö
Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. 31.Kutsehaigus ja tööga seotud haigus (1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. (2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. (3) Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. (4) Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. 32.Töötasu suurus. Majandustulemuselt makstav tasu Kui isik teeb tööd, mille tegemist eeldatakse tasu eest - töötasu on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel makstav tasu.
juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. kergeks, raskeks või surmaga lõppenud. Kutsehaigus - haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Tööandja kohustused on sätestatud TTOS § 13 lg (1): Põhikohustused tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks: ·Sisekontroll ·Riskianalüüs ·Tegevuskava ·Töötajate teavitus ·Tervisekahjustuste vältimiseks abinõude rakendamine ·Tervisekontrollid ·Isikukaitsevahendite andmine ·Juhendamine ja väljaõpe ·Ohutusjuhendite koostamine Töötervishoiu ja tööohutuse seadus-TTOS Seaduse reguleerimisala
politseile, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele Kutsehaigus ja tööga seotud haigus Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile. Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva
[Paragrahvi 23 sõnastus alates 1. 07. 2003] § 23. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus (1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. (2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. (3) Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. (4) Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. (5) Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Selleks nõuab töötervishoiuarst: 1) tööandjalt (töandjatelt) töötaja eelnevate tervisekontrollide otsused ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Kui
loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides töötamise ajal. (kerged, rasked, surmaga lõppevad) 62 Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohu või töö laad. Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna teguri poolt põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Järelevalve tööseaduste täitmise üle Organisatsioonisisest järelevalvet teostavad: 1) tööandja ja töötaja enesekontrolli kaudu tulenevalt poolte vastastikustest kohustustest 2) tööandja tööseaduse täitmist kontrollivad töötajate usaldusisikud, töökeskkonnavolinikud ja töökeskkonnanõukogu 3) tööandja teostab organisatsioonilist järelevalvet teenistusliku järelevalve korras
annaabi.ee 
