viia. NSV Liidu vägede esimesed inimkaotused tulid juba 25. detsembri õhtul. 1979. aasta 25. ja 26. detsembril hõivasid Nõukogude väed pealinna ja tähtsamad linnad. Toimus riigipööre Rünnati kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, tele- ja raadiokeskust ning staabihooneid. Viimane ja kõige raskem ründeobjekt oli Afganistani partei- ja valitsusjuhi Amini palee. Afganistani sõjas sõdis ka 1652 tollasest Eesti NSVst kutsealustena teeninud meest. Neist 36 hukkus. Eestisse on tänaseks jäänud 800900 nn esimese Afganistani sõja veterani. Kapten Karl Paks juhib Afganistani sõja veterane ühendavat organisatsiooni - Relvavendlus. Nõukogude väed alustasid lahkumist 15. mail 1988. Lõplikult viidi Nõukogude sõjajõud Afganistanist välja 15. veebruariks 1989. Peale nõukogude vägede lahkumist naasis mitu miljonit põgenikku kodumaale. Vikipeedia, Nõukogude Afganistani sõda,
pool oma väed välja. Viimased Nõukogude väeüksused lahkusid 15. veebruaril1989; ● Peale nõukogude vägede lahkumist naasis mitu miljonit põgenikku kodumaale. USA ja Nõukogude Liit kindlustasid üheskoos kokkuleppe täitmist, ent sissid ei tunnustanud seda seni, kuni Nadžibulla veel võimul püsis. Afganistani kommunistid, kellest oli saanud kõigest üks kodusõjas osalevatest kildkondadest, kukutati võimult 1992. ● Afganistani sõjas sõdis ka 1652 tollasest Eesti NSVst kutsealustena teeninud meest, kellest 36 hukkus (neist 16 eestlast, 14 venelast, kaks valgevenelast, üks ukrainlane, kolme rahvus on teadmata); ● Eestisse on tänaseks jäänud 800–900 nn. esimese Afganistani sõja veterani; ● Kapten Karl Paks, kes 1987. aasta juulis 103. õhudessantdiviisi koosseisus Afganistani saadeti, juhib Afganistani sõja veterane ühendavat organisatsiooni Relvavendlus.
Lisagem juurde veel tänapäeval uskumatuna tunduv nafta- ja maagaasi hinna mitmeaastane järsk langus maailmaturul ja sellega seotud valuutapuudus ning hulk muid faktoreid, mis kõik valmistasid ette NSV Liidu kokkuvarisemist." (Arjakas, 2007) 2.2 Eestlased NSVL armee kooseisus Afganistani konfliktis Afganistani sõjas sõdis 1652 tollasest Eesti NSVst kutsealustena teeninud meest, kellest 36 hukkus (neist 16 eestlast, 14 venelast, kaks valgevenelast, üks ukrainlane, kolme rahvus on teadmata), Eestisse on tänaseks jäänud ca 800900 nn. esimese Afganistani sõja veterani. Kokku oli nõukogude armees ligikaudu 15 000 sõjaväelast ja selle massiga suudeti kontrollida Afganistani põhilist maanteed, erivägede ülesandeks oli põhiliselt relvakaravanide varitsemine
annaabi.ee 
