Esimene tasand suunatud neile, kellel probleemi ei ole Teine tasand suunatud probleemi varasele avastamisele, riskirühmadele Kolmas tasand suunatud inimestele, kellel on probleem juba välja kujunenud (haiguste ravi, rehabilitatsioon, kaasnevate haiguste profülaktika) Vaimse tervise spetsialistid: Probleemid: Psühhiaatrid Kutse psühholooge puudu Kutseaasta ei ole riiklikult rahastatud HK psühhoteenuste hinnad madalad Psühholoogid Kliinilised psühholoogid 3+2+1 õppekava Koolipsühholoogid Psühholoognõustajad Muud terapeudid tegevusterapeut, loovterapeut, pereterapeut, muusikaterapeut Uhhuud: kristalliterapeudid, holistikud, kes nimetavad end psühholoogideks, aga vastav haridus puudub Haiguste klassifikatsioonid
toetamine; õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine ningtagasisiside andmine õppijale, tema vanematele/hooldajale; õppija kaasamine õppesisu ja eesmärkide kavandamisse; õppija toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Millest koosneb õpetaja kutsealane areng? Esmaõppest, kutseaastast, elukestvast täiendusõppest. (Esmaõpe: omandatakse õpetajatööks vajalikud põhiteadmised ja oskused. Kutseaasta toetab algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, edasi arendatakse esmaõppes omandatud kutseoskusi. Õpetaja hindab oma vastavust kutsestandardis püsitatud nõuetele ja arendab end kutsealaselt pidevalt.) Millised isikuomadused ja võimed peaks õpetajal olema? Kõlbelisus, algatusvõime, emotsionaalne eneseteadlikkus/stabiilsus, empaatia, järjekindlus, koostöövalmidus/suhtlemisvalmidus, pingetaluvus, tolerantsus, vastutustunne. Kes on õpetaja?
toetamine; õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine ningtagasisiside andmine õppijale, tema vanematele/hooldajale; õppija kaasamine õppesisu ja eesmärkide kavandamisse; õppija toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Millest koosneb õpetaja kutsealane areng? Esmaõppest, kutseaastast, elukestvast täiendusõppest. Esmaõpe: omandatakse õpetajatööks vajalikud põhiteadmised ja oskused. Kutseaasta toetab algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, edasi arendatakse esmaõppes omandatud kutseoskusi. Õpetaja hindab oma vastavust kutsestandardis püsitatud nõuetele ja arendab end kutsealaselt pidevalt. Millised isikuomadused ja võimed peaks õpetajal olema? Kõlbelisus, algatusvõime, emotsionaalne eneseteadlikkus/stabiilsus, empaatia, järjekindlus, koostöövalmidus/suhtlemisvalmidus, pingetaluvus, tolerantsus, vastutustunne.
Kooli õppekava - riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava, mis on koolis õpingute alusdokument. Kujundav hindamine - mõõdab õppeprotsessi eesmärgipärasust selle käigus ja pakub traditsiooniliselt õppijale võimaluse hinnata oma arengut kesksete eesmärkide seisukohast ja hindamiskriteeriumitest lähtuvalt. Väljendatakse sõnaliselt. Eesmärgiks on korrigeerida õppeprotsessi või kinnistada õnnestunud õppimist. Võib toimuda ka enesehindamise vormis. Kutseaasta - toetusprogramm algajale õpetajale esimesel tööaastal, sisaldab mentorlust haridusasutuses ja kutseaasta tugiprogrammis osalemist ülikoolis. Kutseaasta (maht 160 t) läbimisel väljastatakse täienduskoolituse tunnistus. Eesmärk on toetada algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, arendada esmaõppes omandatud kutseoskusi ning pakkuda tuge kogemuste puudumisest tekkivate probleemide lahendamisel.
õpetaja kohanemine · On mentor tööd alustavatele organisat-siooniga õpetajatele. vastavalt koolis välja töötatud uue töötaja sisseelamis- ja õpetaja kutseaasta programmile. 9. Kollektiivi · Täidab klassijuhataja või õpperühma · Õpetaja oskab juhtimine juhendaja tööülesandeid vastavalt administreerida ja koolis kehtestatud korrale. omab · Juhib ürituste- või projektipõhist juhtimiskogemust. töörühma. · Koolis toimuvad
välja uus lõpp. Lõimimine: tegevus on lõimitud koos muusikaga, lapsed kasutavad erinevaid pille muusika ja hääli tegemiseks. NÄPUMÄNGUDE KASUTAMINE KOOLIEESES EAS NÄPUD ON KÕIGE UNIVERSAALSEMAD MÄNGUASJAD . KOOSTAJAD: ANNE RAAM, KARIN KISS Tartu Ülikooli haridusteaduskonna õpetajate täienduskoolitus- ja kutseaasta keskus 2009 Sissejuhatus Õpiobjekt mida hetkel külastad soovib innustada Sind koos lastega mängima. Näpumängud on väga lihtsad mängud. Need aitavad lapsega kontakti saada ja pakuvad turvatunnet. Näppude liigutamine, ringitamine ja „kõndimine“ on abiks lapse peenmotoorika ja kõne arendamisel. Näpumägud arendavad käe- ja sõrmelihaseid ning käe-, silma-, kõrva- ja keha koostööd
kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv · õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidevust (prof. areng) · puuduvad süsteemsed seosed õpetaja (esma) koolituse, koolide personaliarenduse ja kooliarenduse vahel (Hollandi näide) · puudub piisav seos õpetajahariduse ning kõrgkoolides toimuva uurimus- ja arendustöö vahel kutseaasta- noorele õpetajale koolis esimeseks aastaks mentor, tugisüsteem. Lõpeb õpetaja eneseanalüüsiga ning saadakse õpetaja kutsetunnistus. Õpetaja roll erinevatel ajaetappidel · 50- 60ndad õpetaja kui rahvuslik tulesüütaja, õpetaja kui "maa sool", oluline oli kutsumus õpetajatööks · 70ndad arusaam õpetajatööst muutus tehnilisemaks, rõhutati ametialaseid oskusi, didaktika asend õpetajakoolituses muutus keskseks, õpetaja oli
Tallinn: Librarius. Laasik, T., Liivik, M., Täht, M.-E., Varava, L. (2009). Valdkond „Mina ja keskkond”. Rmt. Kulderknup, E. (Koost.) Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: OÜ Infotrükk. Lang, P. (2010). Loengukonspekt kursusele „Waldorfpedagoogika alushariduses“ Tartu Ülikool, Haridusteaduskond 2010. Õpetajate täienduskoolituse ja kutseaasta keskus. Lovelock, J. (1979). Gaia: A New Look on Life on Earth. New York: Oxford University Press. Maynard, T., Waters, J. (2007) Learning in the Outdoor Environment: A Missed Opportunity?. Early Years: An International Journal of Research and Development, vol 27, no 3, 255-265, [2012, aprill, 20] 43 http://ehis.ebscohost.com.ezproxy.tlu.ee/ehost/pdfviewer/pdfviewer?sid=c3016a4a-