Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Küstus - sarnased materjalid

hendite, tuumaenergia, puhtuse, elektrilised, ravad, elektriseerumine, hjuseks, kogub, mahus, paisuvad, capita, ttev, tuhk, kivis, tahked, koksistamine, termilise, organiseerimine, produktid, energeetikaprobleemid, diislik, bensiin, diiselk, husus, eluaseme, lingid, pelgulinna, rele, udlus, elekter, imaliku, moodsa, kindlast
thumbnail
2
doc

Kütused

Looduslikkütus:kivisüsi,põlevkivi;nafta;maagaas.Tehis kütus:turbabrikett,koks;bensiin,kütteõli;generaatorigaas. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda enam annab süsinikku oksüdeerida ja seda rohkem energiat kütus kannab.Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Stabiliseerimisel eraldub naftagaas. Keemis temperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks: Gaasid c1-c4 <0; Petrooleeter c5-c7 30-100; Bensiin c5-c10 40-210; Petrooleum c10-c18 150-320; Diislikütus c12-c20 200-350; Gaasiõli c14-c22 230-360; Solaarõli c20-c30 300-400; Bituumen. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkee

Keemia
77 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Biokütused.

biokütuse ühiku tootmiseks. Võrreldes biokütuse tootmisega puidutööstuse jäätmetest, kus kulub väidetavalt vaid 1 ühik fossiilset kütust 17 ühiku biokütuse toomiseks, on rapsiseemne kasutamine toorainena väga ebeefektiivne. [7] Teise põlvkonna biokütused on kütused, mille abil saab CO 2 bilanssi oluliselt parandada. Esimese põlvkonna biokütuste puhul see nii väga suur võit ei ole, sest nende tootmiseks kasutatakse suures mahus fossiilseid kütuseid. Seda kütust võib igas vahekorras 6 fossiilkütustega segada. Ta on vaba aromaatsetest ja väävlitsisaldavatest ühenditest, tõstab kütuse tihedust, ei tekita põlemisel mootoris tahkete osiste emissiooni, mistõttu ei mürgista katalüsaatorit. Teise põlvkonna biokütused on ka puhtalt diiselmootorites ilma neid modifitseerimata kasutatavad. [13]

Keemia
89 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Kütused

Kütused Kütused on põlevained, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadme- tes. Kütused jagunevad agregaatolekult: · Tahked kütused ­ puit, põlevkivi, kivisüsi, turvas jms. · Vedelkütused ­ mootoribensiin, diislikütus, biodiislikütus, bioetanool, reaktiivmootori kütus jm. · Gaaskütused ­ vedelgaas, maagaas (surugaas) Sisepõlemismootorites, reaktiivmootorites ja gaasiturbiinseadmetes kasutatakse vedel- või gaaskütuseid. Automootorites kasutatakse põhiliselt mootoribensiinivõi diislikütust. Viimastel aastatel leiab järjest enamat kasutamist biodiislikütus ja bioetanool. Neid kasutatakse enamasti segus tavakütustega. Biodiislikütust saab kasutada osades mootorites ka puhtalt. Gaaskütused on mootorikütustena kasutusel, kuid mitte väga levinud. Tahkeid kütuseid mootorikütusena tänapäeval ei kasutata. Mootorikütuseid liigitatakse toormest ja selle töötlemisviisist

Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kütused

KÜTUSED orgaaniline keemia gümnaasiumile I osa lk. 42 - 52 1. Looduslikud kütused on: kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas, turvas, puit. 2. Tehiskütused on: turbabrikett, koks, bensiin, diisel, kütteõli, genraatorigaas, masuut, petrooleum. 3. Taastuvad kütused on: puit, roog, biogaas, sõnnik, põhk ja muud biokütused. 4. Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi? Need on moodustunud taimede tselluloosist ja ligniinist. 7. Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? CO2, CO, NOx, SOx, HC. 8. Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus. NAFTA 1. Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? Enam-vähem t�

Orgaaniline keemia
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kütused

ekportijad. Kõrge kütteväärtus - reostusoht on väga suur, kuna - Üsna mitmekülgne toore vedelikuna valgub laiali. Menetlused on keerukad ja kallid( nafta töötlemine on keerukas ja kallis) - Terrorism ja santaasi oht, kui tahetakse kahjustada tootjariiki või tarbijariiki. Nafta tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan ja Hiina. Eksportijad: Saudi Araabia, Venemaa, Iraan, Araabia ja Norra. 3. Koosta tabel tuumaenergia kasutamise eeliste ja puuduste kohta Eelised Puudused Ei pasika õhku kasvuhoonegaase Tõsisem õnnetus, ohustab ümbruskonda Kütuse kulu on väike See on kallis 4. Millistes piirkondades ja riikides on võimalik kasutada geotermaalenergiat? Maa sisesoojuse s.o. kuumenenud kivimite, sulamagma ning nendega kokkupuutel kuumenenud põhjavee nn. Termaalvee energia

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tööstus

70. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme . Energia liik, Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh selle keskkonnaprobleemid osatähtsus Nafta Nafta on suure kütteväärtusega. Puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu Transportida saab suuri koguseid ammutamise käigus suur oht merevee tankerite ja torujuhtmetega. reostumiseks ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega. Paikneb Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka puuraukudes surve all, pole vaja ve

Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �

Keemia
72 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoob

Keemia
349 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kivisüsi , pruunsüsi antratsiit

Kuid selline protsess on aga kallim. Kivisüsi kui elektritootja Kolmekümne viimase aasta jooksul on elektri tootmisel kivisöe osatähtsus püsinud samal tasemel, 38-39 %, mis tähendab tema tarbimise absoluutväärtuse suurt tõusu, kuna selle aja jooksul on elektri toodang kasvanud ligi 3 korda. Samal ajal vedelkütuste osakaal elektri tootmisel on langenud 25 %-lt 7 %-le, veeenergia osakaal langenud 21 %-lt 16 %-le. Tõusnud on aga maagaasi osakaal elektri tootmisel 12 %-lt 19 %-le ja tuumaenergia osakaal 3,5 %-lt 16,5%-le. Kütteväärtus Kivisöe kütteväärtus on 24 MJ/kg . Kui seda välja tuua kilowatt tundides siis see oleks 6.67 kWh/kg. Kivisöe elektrijaamade termodünaamilisuse efektiivsus on 30 % .See tähendab et 30 % kogu energiast õnnestub muundada elektriks . Seega kivisöel baseeruvad elektrijaamad toodavad 2kWh elektrit igalt kilogrammilt põletatud kivisöest. Näiteks , 100 wattine arvuti vajab 876 kWh (100w * 24h* 365)= 876kWh. Muundades selle

Keemia
108 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Alkaanid,kütused,nafta

Füüsikalised omadused:alkaanid on mittepolaarsed ühendid,ei lahustu vees.C 1-C4on toatemp gaasiline C5-C10 on toatemp vedelikud ...on toatemp tahked e. parafiinid.Vedelad alkaanid on head lahustid rasvadele,nad on lõhnatud,värvitud.Gaasilised alkaanid on narkootilised ained. Keemilised omadused:CH4+2O2--CO2+2H2O ; C5H12+8O2--5CO2+6H2O ; C4H10+6,5O2-- 4CO2+5H2O pikema ahelaga alkaane saab lõhkuda väiksemaks kasutades katalüsaatori ja temp toimel. Seda nim krakkimiseks.kasutatakse naftast suurema hulga bensiini saamiseks. CH3-CH2--CH2-CH2-CH3--- ; reageerimine halogeenidega.asendusreaktsioon CH 4+Cl2-- CH3Cl+HCl ; ta onradikaalne ahelreaktsioon(radikal:üksiku vab elektroniga aktiivne osa) TAHKE KÜTUS: looduslik-kivisüsi,põlevkivi jm. tehis-turbabrikett,koks.VEDELKÜTUS :looduslik-nafta tehis-bensiin,kütteõli.GAASKÜTUS:looduslik-maagaas tehis- generaatorigaas. Mittetaastuvad e

Keemia
40 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Nafta

Lisalugemine: Nafta NAFTA 1. Kütused Kütused Looduslik kütus Tehiskütus Kivisüsi, põlevkivi, nafta, Turbabrikett, koks, bensiin, maagaas kütteõli, generaatorigaas Vahet tehakse taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. · Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, näiteks nafta, kivisüsi, põlevkivi ning ka turvas, mis taastub nii aeglaselt, et seda ei saa nimetada taastuvaks maavaraks. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ja eriliste geoloo

Keemia
143 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Nafta

Nafta 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi, põlevkivi jm turbabrikett, koks Vedelkütus nafta bensiin, kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas On olemas veel taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoliigilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need on moodustunud miljonite aastate jooksul. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütus ­ sõnnik, põhk jm jäätmed. Praegu kaustatakse rohkem mittetaastuvaid kütused. Kõige rohkem kaustatakse naftat ja maagaasi. Need on odavad ja kergesti kättesaadavad. Neist valmistatakse erinevaid materjal

Keemia
63 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Nafta

NAFTA 1. Kütused Kütuseid kasutatakse energia saamiseks. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks looduslik kütus tehiskütus tahkekütus kivisüsi, põlevkivi turbaprikett, koks vedelkütus nafta bensiin, kütteõli gaaskütus maagaas generaatorigaas Olemas on taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi. Need moodustusid pikaajaliste ningeriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused ­ sõnnik, põhk. Taastuvate kütuste osakaal tänapäeva ühiskonna energiabilansis on tühiselt väike. Kütused, v.a tuumak�

Keemia
73 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Orgaanilised Ühendid

ORGAANILINE KEEMIA I ARVESTUSTÖÖ 1. Millest koosnevad orgaanilised ühendid? Orgaanilised ühendid koosnevad C; H; O; N aatomitest (S; halogeenid). 2. Mitu kovalentset sidet moodustavad C, N, O ja H aatomid? C ­ 4 sidet, N ­ 3 sidet, O ­ 2 sidet, H ­ 1 side. 3. Osata kirjutada aine lihtsustatud struktuurivalemit, summaarset valemit ja graafilist kujutist, kui tasapinnaline struktuurivalem on antud. 4. Osata määrata C oksüdatsiooniastet orgaanilistes ühendites. 5. Orgaaniliste ainete põlemise saadused. Orgaaniline aine + O2 CO2 + H2O + energia (täielik põlemine) Orgaaniline aine + O2 (vähese hapniku korral) CO (vingugaas) + H2O + natuke energiat REEGEL! Suurema kütteväärtusega põlevad need kütused, mille koostises oleva süsiniku o-a on väikseim. 6. Alkaanide koostis. Alkaanid koosnevad C ja H aatomitest ning s�

Keemia
95 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Nafta

Kokkuvõte Naftast 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav ilma kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi,põlevkivi jm turbabrikett,koks Vedelkütus nafta bensiin,kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused ­ sõnnik, põhk jm jäätmed. Taastuvate kütuste osakaal tänapäeva ühiskonnas on väike. Nii kasutab praegune industriaalühiskond üha rohkem mittetaastuvaid kütuseid. Kütused on ka

Keemia
69 allalaadimist
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond
56 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Fossiilsed kütused

Fossiilsed kütused. Kütused koosnevad 300 miljonit aastat vanadest osaliselt lagunenud meretaimedest ja loomadest. Valguse saamiseks kasutatakse aga näiteks energiat, mis on saadud karboni ajastu soosõnajalgu põletades. Need sõnajalad ja meretaimed on 300 miljoni aastaga muidugi muutunud. Tänapäevaks on neist saanud kivisüsi ja nafta, mida tuntakse kui fossiilseid kütuseid. Fossiilne kütus ehk fossiilkütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike võrreldes nende moodustum

Keemia
61 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Energia säästmine

ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide areng muutis energia kättesaadavaks kõikidele ja see tõi kaasa energiatarbimise kiire kasvu. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest. Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmise ja tarbimise. Kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, kuid see on ikkagi üks olulisemaid energiaallikaid. Veejõud ja tuumaenergia annavad kokku kümnendiku vajaminevast energiast. Alternatiivsed energialiigid ­ tuule-, päikese-, maasisene- ja bioenergia, annavad energiamajandusele tervikuna tagasihoidliku panuse. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Naftavarude lõppemine sunnib käesoleval sajandil otsima uusi teid energiamajanduses. Kuigi energiavajadus pidevalt kasvab, võimaldab tänapäeva tehnoloogia energiat tõhusamalt kasutada

Füüsika
41 allalaadimist
thumbnail
42
pdf

Energia säästmine

ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide areng muutis energia kättesaadavaks kõikidele ja see tõi kaasa energiatarbimise kiire kasvu. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest. Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmise ja tarbimise. Kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, kuid see on ikkagi üks olulisemaid energiaallikaid. Veejõud ja tuumaenergia annavad kokku kümnendiku vajaminevast energiast. Alternatiivsed energialiigid ­ tuule-, päikese-, maasisene- ja bioenergia, annavad energiamajandusele tervikuna tagasihoidliku panuse. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Naftavarude lõppemine sunnib käesoleval sajandil otsima uusi teid energiamajanduses. Kuigi energiavajadus pidevalt kasvab, võimaldab tänapäeva tehnoloogia energiat tõhusamalt kasutada

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on tõusnud. Autode hulk on kasvanud, samas kütuse kvaliteedi paranemine, autode ökonoomsem kütusetarbimine on aidanud kaasa heitgaaside ja raskemetallide vähenemisele. Mahepõllumajandus kogub hoogu. Viimasel kümnendil kasvanud metsauuendustööde maht (istutamine). Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm,

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Reaktsioonid, kütteväärtus- õppematerjal

Keemilise reaktsiooni kiirus. 1.Too näiteid erineva kiirusega kulgevatest keemilistest reaktsioonidest a) ülikiiresti b) mõõduka kiirusega c) aeglaselt a) plahvatusreaktsioonid (lõhkained, paukgaas), ioonidevahelised reaktsioonid b) ainete põlemine (metalli reageerimine happega) c) geoloogilised protsessid (kivisüsi, nafta) 2.Mida näitab keemiline reaktsiooni kiirus? ära reageerinud või tekkinud saaduste hulka ajaühikus. mõõdetakse mol/dm2 3.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete aktiivsus? mida aktiivsem on aine, seda kiiremini kulgeb reaktsioon 4.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete kontsentratsioon? Mida näitab kontsentratsioon? mida suurem on lähteaine kontsentratsioon, seda kiiremini kulgeb reaktsioon ja osakesed põrkuvad. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumala ühikus. tähis on c ja põhiühik mol/dm3 5.Kuidas mõjutab rõhk gaasiliste ainete reaktsioonikiirust? kiireneb, kuna kui tõsta rõhku, suureneb gaasilise

Keemia
38 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Nafta ja selle produktide võidukäik läbi ajaloo

Referaat: NAFTA JA SELLE PRODUKTIDE VÕIDUKÄIK LÄBI AJALOO Maarja Janson Parksepa Keskkool 11d klass 2007 Koostis Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatse

Keemia
127 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

179 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Materjaliõpe
59 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Soojustehnika eksami küsimused

omavahelises liikumises, mida tuntakse soojusliikumisena. Ideaalgaasis liigub iga aineosake sirgjooneliselt kuni põrkumiseni naaberosakesega või gaasi piirdepinnaga. Molekulide põrked vastu piirdepinda põhjustavad rõhu. Ideaalgaasi molekulaarkineetilisest teooriast tuleneb k on Boltzmanni konstant, k = 1,3810–23 J/K Võrrandite kooslahendamisel ning mõlema poole läbikorrutamisel gaasi mahuga V saame pV nVkT. nV = N – gaasimolekulide koguarv mahus V , siis pV = NkT Ideaalgaasi ühele kilomoolile: pVµ = N0kT Tähistame N0k = µR, siis pVµ = µRT - Mendelejevi võrrand kus µ – moolmass, kg/kmol R – gaasi konstant, J/(kg·K) Universaalne gaasikonstant Ṝ= µR = N0k = 6,0220·1026·1,38·10-23 = 8314 J/(kmol·K) pv = RT Clapeyroni võrrand Ideaalgaasi termiline olekuvõrrand. Ideaalsete gaaside segu: (Termodünaamikas vaadeldakse mehaanilisi segusid, gaaside vahel keemilise reaktsioone ei toimu)

tehnomaterjalid
121 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Sissejuhatus keskkonnakeemiasse, keemia.

Biosfäär ja selle koostisosad Biosfäär ja selle koostisosad- on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elusorganismid. Haarab alumise osa troposfääri, kuni osoonikihin ca. 20km, hüdrosfääri; maakoore st litosfääri ülemise osa · Troposfäär · Hüdrosfäär · Litosfääri ülemine osa · Elusaine ehk biomass Fotosüntees: CO2+H2O+hv->CH2O+O2 CH2O-karbohüdraat- protsess, kus anorgaanilistest ainetest päikeseenergia toimel toodetakse orgaanilist ainet ja vabaneb hapnik. Atmosfääri koostis- on piirialaks Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub Maa ainevahetus kosmosega. Põhilisteks koostisosadeks on lämmastik(kaalu78,08%; mahu 75,5%) ja hapnik(20,95%;23,16%) ja veel mõned hulga teised gaasilised ained(argoon, süsinikdioksiid). Hüdrosfäär- on Maad ümbritsev veekiht. Vesi esineb kõigis kolmes agrekaatolekus. Vesi- hästi liikuv, auruna(pilvedena), on hea lahusti. Sisaldab 35 promilli lahustunud aineid, katioonides peamiselt Na, Ca,

Keemia
27 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Alkoholid, karboksüülhapped, süsinikuühendid

soojuskiirgusest peegelduda tagasi maailmaruumi. Tekib kasvuhooneefekt. Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud ntks metallide tootmisel, raskemetallide ühendid on väga mürgised. NO2 ja NO on happelised oksiidid ja muudavad vihmasajud happesademeteks, mis on taimedele väga ohtlikud. Vett reostavad heitveed, õlireostus, olmereostus. Kaitse: · Jäätmevaba tootmine · Muuta tootmisjäägid elukeskkonnale võimalikult ohutuks · Tuule-, päikese-, hüdroenergia ja tuumaenergia. Süsinikku mittesisaldavate kütuste tootmine. · Vee setitamine ja filtrimine, heitvee kuumutamine.

Keemia
98 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Soojustehnika - küsimused vastustused

Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide muutus S= S2- S1 = s1s2 dQ/ T [J/(kg*K)]. Entroopia on vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Gaasi entroopia muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2=RT2—erimaht=> energee

Soojustehnika
87 allalaadimist
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Nõrk Kõik ?? 10-15 < 10-17 elementaarosakesed 4. Jäävusseadused ja printsiibid 4.1. Energia jäävus Energiaks nimetatakse mingi objekti (keha, välja, osakese) võimet tööd teha. Energiat liigitatakse mitmeti: mehaaniline- (kineetiline, potentsiaalne, elastsus, akustiline), soojus-, keemiline-, elektromagnetiline- (elektrivälja, magnetvälja, elektrivoolu, kiirguse), gravitatsiooni- ja tuumaenergia. Looduse omapära seisneb selles, et suletud süsteemis kehtib energia jäävuse seadus: energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise üle. Suletud süsteemiks on kehade kogum, mis on energiavahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi (kehade kogumi) koguenergia on jääv suurus. Selle kohaselt on süsteemi kineetilise ja potentsiaalse energia summa jääv suurus: Ek + Ep = const.

Füüsikaline maailmapilt
72 allalaadimist
thumbnail
65
ppt

Energiamajandus: Energiavarad

· dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikeseenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · tuumaenergia Kuu liikumisest ümber Maa · tõusu- ja mõõnaenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · geotermiline soojusenergia Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale · peegeldub 30% kosmosesse tagasi · 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub lõpuks samuti kosmosesse · 20% peab ülal veeringet Vaid ~0,006% Päikese kiirgusenergiast seotakse fotosünteesil elusorganismidesse. See murdosa on nii loomade kui ka fossiilsete kütteainete moodustumise alus. Milleks on energiat vaja?

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Soojustehnika teooria eksamiks

(v=const, dv=0). p1v1=RT1; energia temperatuuriga, on võrrand: 2/3(mw 2/2)=kT, kus p2v2=RT2--erimaht=> p1/T1·v=R=p2/T2·v => 2). Isobaariline protsess. p=const. Niiske auru k- Boltzmanni konstant(k=1,38·10 -23 J/K). 3. Avogadro p1/p2=T1/T2.so isohoorse protsessi põhivõrrand. isobaarsel kuumutamisel aurutemp. ei muutu. seadus pv=NkT, kus V- gaasi maht, N- mahus V olev Olekuparameetrite vaheline seos isohoorses protsessis. Ülekuumendatud auru isobaarsel kuumutamisel temp. molekulide koguarv(N=nV). Tähist moolmassi µ S2-S1=Cvln(p2/p1)=Cvln(T2/T1), (entroopia). tõuseb. Isobaarses protsessis on aurule juurdeantav (kg/kmol) ja tih (kg/m3), on vastavalt Avogadro s-le soojushulk q=i2-i1

Soojustehnika
725 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun