Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
sulgub ka epiclottis (mis katab hingetoru). Oksendamist võib käsitleda kui
katsefunktsiooni – nt liigsöömise või mürgistuse korral. Tugeva
oksendamisekorral võib kaasneda ka sapieritus. Tugeva oksendamisega kaasneb
ka suur vedelikukaotus, mida tuleb hiljem joogiga kompenseerida.
ERITUMINE
Eirutselunditeks on:
1) kuseerituselundid
2) nahk (meie eraldi ei käsitle)
3) hingamiselundid (meie ei käsitle)
4) seedeelundkond (meie ei käsitle)
Kuseerituselundite (erituselundite süsteem ÕIS-is !!!) hulka kuuluvad neerud (ld
ren?), kusejuhad (ld ureter?), kusepõis ja kusiti (ld uretra ?). (Joonisel nende
paiknemine!)
Neer koosneb säsist ja oorest. Säsi moodustavad rakud on koondunud ja
moodustavad kiilukujulisi moodustusi, mida kutsutakse trabeekuliteks. Neeru
säsis ja oores paiknevad väikesed moodustised – nefronid. Nefron on neeru
funktsionaalne ühik – st nefronitest tekib uriin, kui kummastki neeru on 1,2
nefronit